Von Krahli teatri „Pigem ei“, autorid Herman Melville ja Taavi Eelmaa, tõlkija Hanno Soans, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, helilooja Jakob Juhkam, kunstnikud Kairi Mändla ja Juhan Ulfsak, valguskujundaja Oliver Kulpsoo, koreograaf Ingmar Jõela. Mängivad Mari Abel, Jakob Juhkam, Ingmar Jõela, Lauri Lagle, Jörgen Liik ja Marika Vaarik. Esietendus 12. III Von Krahli teatris. […] Vaata lähemalt ›
9
Oodata oli suurt vaatemängu. Ikkagi juba 1959. aastast toimuv suurnäitus, millesarnast teist ei tea. Märtsi teiseks nädalaks loodeti Münchenisse kokku saada 120 ehteüritust. Mitte miski ei ennustanud üleeuroopalise pandeemia „poeetikat“, kuigi terasemad ninad juba tundsid tukivingu isegi Ameerika Ühendriikides. Ja tühistasid järjest lende. Nagu ka galeriid. Force majeure jääb meenutama selle aasta suurüritust „Schmuck“. Miks […] Vaata lähemalt ›
0
Umbes samal ajal kui hakkasin koos Terje Toomistuga tegelema teemavaldkonnaga, millest peagi kasvas välja ristmeediaprojekt koodpealkirjaga „Nõukogude hipid“, täheldasin kummalist tendentsi. Suheldes väliskolleegide ja kuraatoritega, hakkasin neile omaenda loomingu tutvustamise asemel rohkem rääkima Tõnis Vindist, Kaarel Kurismaast, Vello Vinnast, „Timbu-Limbu“ illustratsioonidest, Sven Grünbergi muusikast ja „Hukkunud Alpinisti hotelli“ filmist. Ning vahel ka – kirsina tordil […] Vaata lähemalt ›
9
Lahkunud on Kaido-Valdar Maidla, aastakümneid oma loominguga Vanemuise muusika- ja sõnateatrit rikastanud laulja ja näitleja. Kaido Maidla kogu elu oli seotud ühe linna ja ühe teatriga – Tartu ja Vanemuisega. Alustanud küll õpinguid 1951. aastal Tartu Raudteetranspordi Tehnikumis, viis looduse poolt antud musikaalsus ja teatrihuvi ta peagi Vanemuise teatrisse, mille õppestuudio lõpetas ta 1959. aastal. […] Vaata lähemalt ›
0
18. märtsil lahkus meie hulgast näitleja Peeter Tedre. Peeter Tedre sündis Tallinnas 1941. aastal. Näitlejateed alustas ta 1963. aastal pärast Tallinnfilmi õppestuudio lõpetamist Ugalas ning liitus 1966. aastal Endla teatri perega. Pärnu teatris töötatud kuueteistkümne aasta jooksul jõudis musikaalne, energiline ja vaimukas näitleja mängida suuremaid ja väiksemaid rolle rohkem kui neljakümnes lavastuses. Nii jäid „Tuhkatriinu“ […] Vaata lähemalt ›
0
Järgnevad luuletused on kirjutanud Kristiina Ehin ja Silver Sepp. Esimesed neli luuletust pärinevad Kristiina Ehini peagi ilmuvast raamatust „Janu on kõikidel üks“. Praegu Hooandjas hoogu koguv käsikiri täieneb muutunud aegade valguses aina uute luuletustega. Viienda luuletuse on kirjutanud Silver Sepp kodukarantiini kuuendal päeval. Loodame koos autoritega, et see „inspireeriv olukord“ ei kesta ülemäära kaua. Ei […] Vaata lähemalt ›
1
Levinud arvamuse kohaselt ei lähe filmikriitikal hästi. Palju on juttu olnud, et filmikriitika on sattunud suisa ohustatud liikide nimekirja. Trükiajakirjanduse maht on peaaegu kõikjal maailmas vähenenud ja reklaamiraha kokku kuivanud. Süüdi on teadagi digipööre, mis ajakirjanduse internetti viis. Mõned leiavad, et suurlinnades sattus traditsiooniline ajakirjandus löögi alla veelgi varem, tasuta jagatavate ja reklaami täis ajalehtede […] Vaata lähemalt ›
0
Juba eelmise sajandi viiekümnendatel kirjutasid kaks inglise bioloogi William Russell ja Rex Burch kolmest R-ist, (Replacement, Reduction, Refinement) loomkatsete asendamisest, vähendamisest ja täiustamisest, mis jõudis Euroopa seadustesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi 2010/63/EL 2013. aastal.[1] Need kolm R-i annavad võimaluse loomkatsetest ajapikku loobuda, sest direktiiv ütleb nii: „Asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtteid tuleks meetodite […] Vaata lähemalt ›
58
Nora Ikstena on üks vägevamaid tänapäeva läti kirjanikke. Tema eelmist romaani „Emapiim“ saatis rahvusvaheline menu, sealhulgas eestlaste seas.1 Ja võib-olla just „Emapiima“ tähelennu tõttu tundub, et „Mees sinises vihmamantlis“ on astunud eesti keelde üsna vaikselt, mis sobib aga kokku kõnealuse romaani karakteriga – see tekst kehtestab ennast tasapisi. On teada, et Nora Ikstenat paeluvad elulood, täpsemalt […] Vaata lähemalt ›
0
Meelis Friedenthal on kirjanik ning Tartu ülikooli mõtteloo vanemteadur. Kas pandeemia tuleb kliimale kasuks? Lugesin just, et Veneetsias on vesi selgeks läinud, laevaliiklust ei ole, Manilas on sudu kadunud, õhureostuse tase Hiina tööstuspiirkondades ja Koreas oli ebatavaliselt madal. See kõik on muidugi ajutine nähtus ja kui karantiin läbi saab (ja loodetavasti ikkagi saab), siis võib […] Vaata lähemalt ›
0
BARBI PILVRE: Klaaslae all Võrdse palga päevaks 23. III 2020 olid Eesti naised teeninud välja meeste eelmise aasta palga. Tallinna ülikooli (TLÜ) uuring näitab, et statistiliste andmetega saab selgitada peaaegu poolt naiste ja meeste palkade erinevusest. Sotsioloogid Marge Unt, Kadri Täht ja Triin Roosalu kommenteerivad esialgseid tulemusi. Et hoida sooline palgalõhe avalikkuse tähelepanu keskmes, on paljudes […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektuurimuuseumi hea koostööpartneri Arhitektuurikooli 10 tegutsemisaasta jooksul on kogunenud hulk toredat õppematerjali, mis on nüüd Arhitektuurikooli kodulehel kõigile vabalt kasutamiseks. Praeguses eriolukorras sobib see eriti hästi silmaringi laiendamiseks ja igapäevase koolitöö mitmekesistamiseks. Soovitame uurida arhitektuuriteemalisi videoid, ülesandeid, mänge siit: https://www.arhitektuurikool.ee/category/oppevara/ Iseseisva põhjalikuma uurimistöö jaoks sobivad ilmselt kõige paremini need Vaata lähemalt ›
0
Eestis on suletud enamus galeriid ja näitusesaalid, mistõttu on kümnete kunstnike looming jäänud publikuta ning publik kunstita. Tänasest on valik suletud näituste ülevaateid koos kunstnike kommentaaridega üleval kunstikeskkonna NOAR.eu erirubriigis „Olemata näituste olemus“. „Kunstinäitused on suure osa elanikkonna jaoks olnud paigaks, kus hetkeks aeg maha võtta, maailma mõtestada ning uue elamuse kaudu enda või sõpradega […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstimuuseumi haridustöö kuraatorid on aja jooksul loonud kasulikke õppematerjale, millest mitmed on nüüd kättesaadavad ka veebis. Üks neist on mahukas haridusprojekt „Eesti kunsti Digisild“: Eesti Kunstimuuseumi haridusspetsialistide, kuraatorite ja koguhoidjate loodud komplekt, milles saab video vahendusel tutvuda eesti kunstnike loomingu ja muuseumide püsiekspositsioonidega, täita töölehti ja vastata küsimustele. Projekt „Eesti Kunsti Digisild“ koosneb 20 […] Vaata lähemalt ›
0
Selge see, et meie publik ei oskagi igavust tunda. Ometigi on käes aeg, kus olla kodus oma kallitega ja tegeleda asjadega, milleks pole juba ammu olnud aega. Ehkki viirus on ohtlik, on selles olukorras ka meeldivaid külgi. Usume, et see periood on tulnud, et midagi muuta, meis endis ja ehk ka ühiskonnas. Kasutame seda aega, […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnamuuseumi näituste projektijuht Johanna Rannula lappab sügisel avatava linnaloomi kajastava näituse tarvis Robert Hendricksoni raamatut “Kavalam kui inimene. Rottide ja inimeste sotsiaalajalugu” ja leiab sealt mõtlemapanevat inimeste käitumise kohta. “Veel üks kaitsevahend – karantiin – leiutati 1377. aastal, kui tänase Dubrovniku (Horvaatia) linnanõukogu tegi korralduse, et kõik [katku] nakatunud piirkonnast pärit reisijad püsiksid linnast […] Vaata lähemalt ›
0
Eriolukorra häda on see, et mida pikemaks see venib, seda enam kodanikkond sellest tüdineb, ehkki jõudumööda kohaneb, aga hindab kõikvõimalikke kitsendusi üha kriitilisemalt. Esimese lojaalsustuhina möödumisel hakatakse uutele reeglitele sülitama, sest elu tahab elamist. Valitsusele (ja see on universaalne nähtus, mitte midagi Eestile ainuomast) aga hakkab kriisisituatsioon aina enam meeldima. Psühholoogilisel poolel toetab eriolukorra möll, […] Vaata lähemalt ›
0
Vene kirjanduses on praegu tagasivaateliste teoste buum. Luubi alla on võetud eelkõige eelmine sajand, eriti revolutsioonieelsed aastad ning Nõukogude periood. Palju tähelepanu pööratakse kodusõjale, samuti stalinismi terrorile ja ka Teisele maailmasõjale. Mõneti vähem on proosateostes puudutatud hilisemat nõukogude aega, 1980ndaid aastaid. Üks levinumaid käsitlusviise on perekroonika: ajaloo pöördkäigud antakse edasi inimeste saatuse ja elus tehtud […] Vaata lähemalt ›
0
COVID-19 haigusjuhtude arv on Euroopas viimastel nädalatel kasvanud eksponentsiaalselt ning enamik riike on tarvitusele võtnud ranged liikumispiirangud ja kehtestanud eriolukorra. Iga päevaga keerulisemas olukorras kontrollitakse riikide kriisiks valmisolekut, aga ühtviisi ka meie immuunsüsteemi võimekust, kui see kohtab uusi haigustekitajaid. Hiinast Wuhani linnast alguse saanud viirus on levinud pea kõikidesse maailma riikidesse. Nakkusjuhtude arv on kasvanud […] Vaata lähemalt ›
68
Veel paar nädalat tagasi oleks praegune reaalsus tundunud ulmefilmina. Maailm on muutunud tohutu kiirusega ning jätkab muutumist. Ka lähituleviku ennustamine on mõttetu ettevõtmine. Ootamatult tekkinud vaba aega saab sisustada näiteks vanu klassikuid üle lugedes. Mihhail Bulgakovi „Meistrit ja Margaritat“ näeb praegu niigi igal pool, kuid näiteks Stefan Zweigi „Eilne maailm“ on sobiv valik: ehk leiab […] Vaata lähemalt ›
32
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Propastop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.04.2026 01:09
Viimane uuendus: 01:02.
Uudiste reiting uuendatud: 01:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)