Maailm alles toibub pandeemia esimesest lainest. Keegi ei tea, kuidas hakkab selle sajandi seni ulatuslikem üleilmne katastroof mõjutama poliitikat, rahvusvahelisi suhteid ja demokraatia tulevikku. Levinud arusaam on, et demokraatlikud riigid ilmutasid võimetust seesuguste suurte kataklüsmidega efektiivselt toime tulla. Kui võrrelda Donald Trumpi Ameerikat ja Xi juhitud Hiinat, on ju üsna selge, milline valitsemismudel on stressitestile […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast Karini lahkumist asus Marko tube koristama. Ta oli selles punktuaalne nagu igaüks, kes on elus tundnud kaotuse valu. Ühel õhtupoolikul kruvis Marko lahti isegi elutoa põrandaliistud ning tõmbas niiske lapiga nende tagant kokku kõik sinna aastatega kogunenud tolmu ning hämara mustuse. Marko tundis, et tal hakkas pärast seda parem. Ta aimas, et Karinist ülesaamine […] Vaata lähemalt ›
4
Keskkonnadebatis on metsa ja põlevkivi kõrval teised valdkonnad vähem tähelepanu saanud. Aasta alguses ilmunud maaülikooli pressiteade „Seiretulemused viitavad keskkonnakemikaalide tõusule nii keskkonnas kui toidus“ ei leidnud kajastust üheski meediaväljaandes. Sisu järgi aga oleks võinud: mulla ning põhja- ja pinnavee seire näitab keskkonnamürkide sisalduse jõudsat kasvu. Aastatel 2016–2019 võetud põhja- ja pinnaveeproovidest 66% sisaldas pestitsiide, sealhulgas […] Vaata lähemalt ›
59
„Tänavusel erakorralisel aastal arvestasime ja maksime laenutushüvitised välja tavapärasest varem.“ Nõnda andis Autorihüvitusfond hiljuti oma kodulehel märku, et sel aastal makstakse kirjanikele-tõlkijatele möödunud aastal rahvaraamatukogudest laenatud raamatute eest laenutushüvitist juuni lõpu asemel vahemikus 22. – 25. mai. Kuigi Autorihüvitusfondi teade on erinevalt mõnestki oma kriisiaegsetest sammudest suure trummipõrinaga teada andnud institutsioonist (meeldivalt) tagasihoidlik, et mitte öelda peidus, Vaata lähemalt ›
0
Vladimir Giljarovski on eesti lugejale tundmatu, kuid ka venelased ei pruugi temast tänapäeval suurt teada. Parimal juhul meenub mõnele, et Giljarovski on kirjutanud midagi Moskva kohta, tema tööd on aga silmapaistvad ja väärivad tähelepanu. Agulite asjatundja Vladimir Giljarovski (1855–1935) oli ka silmapaistev isiksus. Tänapäeval nimetatakse seda tüüpi inimest self-made man’iks. Giljarovski ehk onu Giljai, nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Riigikohus tühistas Rail Balticu planeeringu Lõuna-Pärnumaal, kus raudtee oli kavandatud kulgema läbi hõreda inimasustusega metsalaama. Seal, kus inimesi on vähe, ei pea muretsema sundvõõrandamise ja kohalike vastuseisu pärast. See-eest vajavad selliste alade elukeskkonda aga paljud teised liigid. Rail Balticu puhul sattusid fookusesse metsised. Inimtegevuse üks ohtlik tagajärg, mida võimendavad ka kliimamuutused, on elupaikade kadu ning […] Vaata lähemalt ›
0
Otsisin eelmisel aastal taga Nikolai Gogoli mõningaid Peterburiga seotud novelle. Pidin minema külla seal elavatele sugulastele ja mõtlesin, et vaatan üle need paar lugu, mis on otseselt seotud Nevski prospekti ja muu sellise, otseselt gogolliku Peterburiga. Olin arvanud, et Gogoli teoseid on eesti keeles piisavalt avaldatud, aga pidin tõdema, et üks mind eriti huvitanud novell […] Vaata lähemalt ›
4
Koroonakriisi algusest on mu Facebooki feed täis kutseid veebikontsertidele. Kas rõõmustada, et kultuur tuleb koju kätte, või tunda süümepiinu – veel üks asi, millega ma toime ei tule? Pärast tööpäeva kodukontoris ja veebikeskkonnas peetud koosolekuid ei tõuse käsi kergelt uuesti arvutikaant avama, et veebikontserdist osa saada. Leiutan vabandusi, et see pole ikka see ja et […] Vaata lähemalt ›
22
Bronisław Malinowski nimi peaks haritud ja lugejale inimesele kas või umbmääraselt tuntud olema. Läänemaailma mõttelukku on ta jälje jätnud nii sotsiaal- kui ka kultuuriantropoloogias, religiooniuuringutes, filoloogias, majandusteoorias, aga ka õigussüsteemi-uuringutes. Raamatusse „Maagia, teadus ja religioon“ on koondatud esseed (õigemini õhukesed raamatud) religioonist, keeleteadusest, psühholoogiast ja sõjaantropoloogiast. Raamat on varustatud Toomas Grossi väga hea järelsõnaga, kus on põhjalikult […] Vaata lähemalt ›
0
Käed värisemas, ühe köite seadsin siis puldile, ja äkki seda teadsin, mismoodi mõista märke maagilisi, nii nagu saladusi unenäos me tihti taipame poolmängimisi. [—] Piltkirja lugesin ja igas kujus ma nägin ühinemist, moondumist, mõnd ringi, mis ees laiali taas ujus, ja vastseiks ühikuteks koondumist: üks sügav võrdpilt teise järel loodi kaleidoskoobis lõpmatult niimoodi. Hermann Hesse1 […] Vaata lähemalt ›
22
Eks ole ju teada, et kõige paremad ruumid on need, kuhu saad eksida, kaduda, turvalised ruumid, mis ei anna sind välja, kui sa seda ka ise peaksid soovima. Proovi sa nõiaringi sattuda perpendikulaarse planeeringuga ruumis, Jõgeval või Manhattanil näiteks – ikka leiad end liiga ruttu väljalt, maisipõldude või meretuulte meelevallast. Proovi sa kaotsi minna Matteuse […] Vaata lähemalt ›
93
Margit Mutso kritiseerib oma Sirbis ilmunud artiklis „COVID-19 õppetunnid eluruumide kavandamiseks“1 eluruumidele esitatavaid nõudeid, seda valdkonda reguleerivat määrust ja esitab provokatiivse küsimuse: „Kelle huvides on tehtud selline dokument?“ Võin juba etteruttavalt öelda, et olen nõus Margit Mutso ettepanekuga majandusministeeriumile eluruumide teemasse põhjalikult süveneda. Toetan määruse „Eluruumidele esitatavad nõuded“ täiendamist ning eluruumidele kõrgeid nõudeid, sest need […] Vaata lähemalt ›
41
Euroopa ühe omapärasema kasvatamise ajalooga on hobukastanite (Hippocastanaceae) sugukonda kuuluv harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum). Hobukastanid on suvehaljad puud vastakult asetsevate hõlmiste liitlehtedega, õied asuvad suurtes püstjates pööristes, vili on kupar ühe kuni kolme suure pähklikujulise seemnega. Rahvasuus on hobukastanid tuntud kui „kastanid“, aga meil külmahell ja harva kasvav Lõuna-Euroopast pärit harilik kastan (Castanea sativa), mis […] Vaata lähemalt ›
0
Uus hooaeg algab 31. juulil, kui lavastusega „Röövel Hotzenplotz“ minnakse kolm nädalat kestvale ringreisile üle Eesti. Samast kuupäevast ei kanna Nukuteater (ametlikus kirjapildis NUKU teater) enam ka senist nimetust, vaid on nüüd Eesti Noorsooteater. Teatri kunstilise juhi Mirko Rajase sõnul andsid põhjuse nimetust vahetada Nukuteatri kaks alustala: visuaalteater ja noor vaataja. Teatritel tuleb nimevahetust harva […] Vaata lähemalt ›
0
Minisari „Hollywood“ (Netflix, USA 2020, 7 osa, 347 min), autorid Ian Bernnan ja Ryan Murphy. Osades David Corenswet, Darren Criss, Laura Harrier, Dyman McDermott, Samara Weaving, Mira Sorvino jt Raiskame oma hindamatut aega unistustele, mille on sünnitanud kujutlusvõime, mida toidavad illusioonid, ja mis surevad tegelikkuse käe läbi. Judy Garland Hollywoodi on nimetatud Karralinnaks (Tinseltown) või […] Vaata lähemalt ›
2
Rail Balticu kohtuotsus1 soojendas üles arutelu planeeringute mõju hindamise korralduse teemal, eriti seoses Natura aladega.2 Ka pärast Hiiu tuulepargi planeeringu põrumist3 väideti, et riigikohus nõuab võimatut. Kuidas prognoosida planeeringu tagajärgi hüljestele või metsistele, kui lahendus on alles väga üldine ning tuulegeneraatori mark või raudteeveduri tüüp pole täpselt teada? Siinkohal selgitame, mida ja miks riigikohus neis […] Vaata lähemalt ›
0
Euroopa riigid on hakanud esimesest viirusepuhangust toibuma ja piiranguid tühistama, USAd aga räsib endiselt pandeemia. Kõige rängemini on kannatanud New York, mis on olnud suletud juba üle kahe kuu. Sellest hoolimata ulatub kaheksa miljoni elanikuga New Yorgis viirusesse surnute arv juba mitmetesse tuhandetesse. Linna raputavad tänavarahutused, mis ähvardavad võtta üha suuremad mõõtmed. Kõik, kellel on […] Vaata lähemalt ›
38
Kõige elusaga hoolivalt käituda ei ole nii lihtne. Tõeline hoolimine nõuab sügavat eetikatunnetust, aukartust elu ees ja ka võimalikult laialdasi teadmisi. Alati ei pruugigi olla üheseid vastuseid. Hoolimise vastuolud Elusolendeid on maailmas teatavasti hoomamatu hulk – mikroskoopilistest viburloomadest kuni sinivaaladeni. Eestimaadki asustab peale inimese veel umbes 40 000 liiki olendeid – loomad, taimed ja seened. Budistliku eetika […] Vaata lähemalt ›
126
Kunstiraamatu ilmumine pole ka meil enam ammu erakorraline sündmus. Peaaegu kõiki suuremaid kunstimuuseumide, aga ka teiste kunstiinstitutsioonide näitusi saadavad väljaanded. Enamasti ei näe need enam välja nagu traditsioonilised kataloogid, kus sissejuhatava teksti või tekstide järel on esitatud väljapaneku teoste fotod, isikunäituste puhul pisut sekka ka kujutisi kunstnikust endast ning lõpuks väljapaneku dokumentatsioon või isikunäituse korral […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusraamatukogu alustab katseprojektiga, kus lõpetab aasta lõpuni tähtajaks tagastamata raamatutelt viiviste arvestamise ja keskendub toetavatele ning teavitavatele tegevustele. Rahvusraamatukogu direktori Janne Andresoo sõnul ei näita praktika ja ka rahvusvaheline kogemus, et viiviste kogumine märkimisväärselt teoste tagastamist mõjutaks. “Mõju võib olla ka vastupidine, kus trahvi tõttu hoopis venitatakse raamatute tagastamisega. Seda näitab ka viivisevabade päevade populaarsus.” […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Külauudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.06.2026 18:52
Viimane uuendus: 18:50.
Uudiste reiting uuendatud: 18:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)