Klassikaraadio saab 1. aprillil 25aastaseks. Plaanis oli suur pidulik kontsert, aga raadio leidlik toimetus mõtleb välja teistsuguse võimaluse, kuidas viirusohtlikul ajal distantsi hoides väärikat pidupäeva tähistada. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, tegevtoimetaja Marge-Ly Rookäär ning vastutavad toimetajad Kersti Inno, Ivo Heinloo, Johanna Mängel, Liina Vainumetsa, Miina Pärn ja Lisete Velt avavad lugejale uksed Klassikaraadio minevikku, olevikku […] Vaata lähemalt ›
32
Viimasel paaril nädalal on kõik saanud suurepärase sissevaate tulevasse vanuripõlve. Liikumine on piiratud, ringitraavimise asemel tuleb asju ajada paikselt ja tubaselt, sissetulekud lubavad kõike muud kui helget homset. Aheldatud Prometheusena tahaks end lahti tõmmata, loobuda kaela sadanud kodukooliõpetaja, tervishoiuspetsialisti, koka ja koristaja ametist. Keskendumisraskustes – pere trallimas ümber kodukontori töötaja – võib ju mõelda qi […] Vaata lähemalt ›
18
Meil on eriolukord: distantsõpe, distantstöö, distantstrenn ja kõik muu samuti distantsilt. Kodu on seetõttu suur segasummasuvila ja valitseb tohuvabohu. Alles nüüd selgub, kui hea on, et õppimiseks on eraldi ruum, trennitegemiseks teine ja töötamiseks kolmas. Ruumide vahel liikumine aitab ümber häälestuda ja tegevusele keskenduda, kodune rööprähklemine nüristab vaimu. Poliitikaajakiri Politico on 19. III väljaandes prognoosinud, […] Vaata lähemalt ›
0
Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) parimate filmide linastusel „Best of BFM“ veebruarikuus näidati ka kooli värskeimat nelikut ehk arhitektide liidu ja BFMi tudengite koostöös valminud arhitektuuriteemalisi lühifilme. Neid saab praegu vaadata arhitektide liidu kodulehel. Nagu eelmise kahe nn kasseti puhul, on teoste autorid rahvusvahelise magistriõppekava „Kino Eyes“ tudengid. Õppekava on nimetatud filmikunstiklassiku […] Vaata lähemalt ›
0
Mikrogeograafilise ehk igale inimesele olulise maastiku kaudu saab kõige vahetumalt mõista, mida inimesed oma keskkonnas tähtsaks peavad. Ka seda, milline tähendus on maastikus loodusel ning materiaalsusel. Tihtilugu seda ei teadvustatagi. Igaühe paigakogemust elukeskkonna kujundajana uuritakse näiteks inimgeograafias, maastikulises lähenemisviisis, mida on planeerimiskäsitlustes esile tõstetud terviklikkuse ja kooskõla tõttu. Maastiku mõiste alus on inimese ja looduse […] Vaata lähemalt ›
8
Soome E. W. Ponkala fond on otsustanud tunnustada eesti töörühma, kes tõlgib eesti keelde Paavo Haavikko kogu luuleloomingu. Paavo Haavikko (1931–2008) on üks tähtsamaid ja intellektuaalselt kaalukamaid nimesid soome kirjanduses. Haavikko „Kogutud luuletuste“ eesti keeles avaldamise mõte on küpsenud kaua. Omal ajal oli ta siin peaaegu keelatud autor, tema loomingust ilmusid vaid mõned luuletused, luuletsükkel, […] Vaata lähemalt ›
2
Barbi Pilvre, „Klaaslae all“ Raili Marling, „Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?“ Eesti teatri auhinnad 2020 Kadri Taperson, „Kuna me teame loomadest nii palju“ Maris Kerge, „Uusi arhitektuuritõlkeid“ Karlo Funk, „Argine põnevus. Tõsielusarjade kiirlahkamine“ Nora Ikstena „Mees sinises vihmamantlis“ Jonathan Safran Foeri „Meie olemegi ilm: planeedi päästmine algab hommikusöögist“ Maalikunstnike liidu aastanäitus „Globaalne/lokaalne“ Von Krahli teatri „Pigem ei“ Vaata lähemalt ›
0
Von Krahli teatri „Pigem ei“, autorid Herman Melville ja Taavi Eelmaa, tõlkija Hanno Soans, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, helilooja Jakob Juhkam, kunstnikud Kairi Mändla ja Juhan Ulfsak, valguskujundaja Oliver Kulpsoo, koreograaf Ingmar Jõela. Mängivad Mari Abel, Jakob Juhkam, Ingmar Jõela, Lauri Lagle, Jörgen Liik ja Marika Vaarik. Esietendus 12. III Von Krahli teatris. […] Vaata lähemalt ›
9
Oodata oli suurt vaatemängu. Ikkagi juba 1959. aastast toimuv suurnäitus, millesarnast teist ei tea. Märtsi teiseks nädalaks loodeti Münchenisse kokku saada 120 ehteüritust. Mitte miski ei ennustanud üleeuroopalise pandeemia „poeetikat“, kuigi terasemad ninad juba tundsid tukivingu isegi Ameerika Ühendriikides. Ja tühistasid järjest lende. Nagu ka galeriid. Force majeure jääb meenutama selle aasta suurüritust „Schmuck“. Miks […] Vaata lähemalt ›
0
Umbes samal ajal kui hakkasin koos Terje Toomistuga tegelema teemavaldkonnaga, millest peagi kasvas välja ristmeediaprojekt koodpealkirjaga „Nõukogude hipid“, täheldasin kummalist tendentsi. Suheldes väliskolleegide ja kuraatoritega, hakkasin neile omaenda loomingu tutvustamise asemel rohkem rääkima Tõnis Vindist, Kaarel Kurismaast, Vello Vinnast, „Timbu-Limbu“ illustratsioonidest, Sven Grünbergi muusikast ja „Hukkunud Alpinisti hotelli“ filmist. Ning vahel ka – kirsina tordil […] Vaata lähemalt ›
9
Lahkunud on Kaido-Valdar Maidla, aastakümneid oma loominguga Vanemuise muusika- ja sõnateatrit rikastanud laulja ja näitleja. Kaido Maidla kogu elu oli seotud ühe linna ja ühe teatriga – Tartu ja Vanemuisega. Alustanud küll õpinguid 1951. aastal Tartu Raudteetranspordi Tehnikumis, viis looduse poolt antud musikaalsus ja teatrihuvi ta peagi Vanemuise teatrisse, mille õppestuudio lõpetas ta 1959. aastal. […] Vaata lähemalt ›
0
18. märtsil lahkus meie hulgast näitleja Peeter Tedre. Peeter Tedre sündis Tallinnas 1941. aastal. Näitlejateed alustas ta 1963. aastal pärast Tallinnfilmi õppestuudio lõpetamist Ugalas ning liitus 1966. aastal Endla teatri perega. Pärnu teatris töötatud kuueteistkümne aasta jooksul jõudis musikaalne, energiline ja vaimukas näitleja mängida suuremaid ja väiksemaid rolle rohkem kui neljakümnes lavastuses. Nii jäid „Tuhkatriinu“ […] Vaata lähemalt ›
0
Järgnevad luuletused on kirjutanud Kristiina Ehin ja Silver Sepp. Esimesed neli luuletust pärinevad Kristiina Ehini peagi ilmuvast raamatust „Janu on kõikidel üks“. Praegu Hooandjas hoogu koguv käsikiri täieneb muutunud aegade valguses aina uute luuletustega. Viienda luuletuse on kirjutanud Silver Sepp kodukarantiini kuuendal päeval. Loodame koos autoritega, et see „inspireeriv olukord“ ei kesta ülemäära kaua. Ei […] Vaata lähemalt ›
1
Levinud arvamuse kohaselt ei lähe filmikriitikal hästi. Palju on juttu olnud, et filmikriitika on sattunud suisa ohustatud liikide nimekirja. Trükiajakirjanduse maht on peaaegu kõikjal maailmas vähenenud ja reklaamiraha kokku kuivanud. Süüdi on teadagi digipööre, mis ajakirjanduse internetti viis. Mõned leiavad, et suurlinnades sattus traditsiooniline ajakirjandus löögi alla veelgi varem, tasuta jagatavate ja reklaami täis ajalehtede […] Vaata lähemalt ›
0
Juba eelmise sajandi viiekümnendatel kirjutasid kaks inglise bioloogi William Russell ja Rex Burch kolmest R-ist, (Replacement, Reduction, Refinement) loomkatsete asendamisest, vähendamisest ja täiustamisest, mis jõudis Euroopa seadustesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi 2010/63/EL 2013. aastal.[1] Need kolm R-i annavad võimaluse loomkatsetest ajapikku loobuda, sest direktiiv ütleb nii: „Asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtteid tuleks meetodite […] Vaata lähemalt ›
58
Nora Ikstena on üks vägevamaid tänapäeva läti kirjanikke. Tema eelmist romaani „Emapiim“ saatis rahvusvaheline menu, sealhulgas eestlaste seas.1 Ja võib-olla just „Emapiima“ tähelennu tõttu tundub, et „Mees sinises vihmamantlis“ on astunud eesti keelde üsna vaikselt, mis sobib aga kokku kõnealuse romaani karakteriga – see tekst kehtestab ennast tasapisi. On teada, et Nora Ikstenat paeluvad elulood, täpsemalt […] Vaata lähemalt ›
0
Meelis Friedenthal on kirjanik ning Tartu ülikooli mõtteloo vanemteadur. Kas pandeemia tuleb kliimale kasuks? Lugesin just, et Veneetsias on vesi selgeks läinud, laevaliiklust ei ole, Manilas on sudu kadunud, õhureostuse tase Hiina tööstuspiirkondades ja Koreas oli ebatavaliselt madal. See kõik on muidugi ajutine nähtus ja kui karantiin läbi saab (ja loodetavasti ikkagi saab), siis võib […] Vaata lähemalt ›
0
BARBI PILVRE: Klaaslae all Võrdse palga päevaks 23. III 2020 olid Eesti naised teeninud välja meeste eelmise aasta palga. Tallinna ülikooli (TLÜ) uuring näitab, et statistiliste andmetega saab selgitada peaaegu poolt naiste ja meeste palkade erinevusest. Sotsioloogid Marge Unt, Kadri Täht ja Triin Roosalu kommenteerivad esialgseid tulemusi. Et hoida sooline palgalõhe avalikkuse tähelepanu keskmes, on paljudes […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektuurimuuseumi hea koostööpartneri Arhitektuurikooli 10 tegutsemisaasta jooksul on kogunenud hulk toredat õppematerjali, mis on nüüd Arhitektuurikooli kodulehel kõigile vabalt kasutamiseks. Praeguses eriolukorras sobib see eriti hästi silmaringi laiendamiseks ja igapäevase koolitöö mitmekesistamiseks. Soovitame uurida arhitektuuriteemalisi videoid, ülesandeid, mänge siit: https://www.arhitektuurikool.ee/category/oppevara/ Iseseisva põhjalikuma uurimistöö jaoks sobivad ilmselt kõige paremini need Vaata lähemalt ›
0
Eestis on suletud enamus galeriid ja näitusesaalid, mistõttu on kümnete kunstnike looming jäänud publikuta ning publik kunstita. Tänasest on valik suletud näituste ülevaateid koos kunstnike kommentaaridega üleval kunstikeskkonna NOAR.eu erirubriigis „Olemata näituste olemus“. „Kunstinäitused on suure osa elanikkonna jaoks olnud paigaks, kus hetkeks aeg maha võtta, maailma mõtestada ning uue elamuse kaudu enda või sõpradega […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sirp
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.04.2026 21:45
Viimane uuendus: 21:44.
Uudiste reiting uuendatud: 21:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)