Eesti filmirežissöörid tegutsevad paradoksaalses olukorras. Ühelt poolt on režissöör teose loominguline juht ja sageli ka avalik nägu: tema nime all jõuab film publiku ja meediani. Režissööride looming kujundab selle, kuidas näeme iseennast ja ühiskonda. Teiselt poolt on režissööri töö projektipõhine, sissetulek ebaregulaarne ja sotsiaalsed garantiid lünklikud. Kultuuriministeeriumi tellitud uuringu kohaselt saavad filmiloojad tasu vaid seitse kuud aastas, mis jätab nad viieks kuuks ilma paljust, näiteks ka Vaata lähemalt ›
0
Hariduses on praegu digirevolutsioon. Kui üldainete õpetajatel on õpilasi distantsilt suhteliselt kerge õpetada, siis kuidas on lahendanud olukorra muusikaõpetajad? On ju otsene suunamine muusikaõppe õnnestumiseks eriti tähtis. Ülenurme gümnaasiumi muusikaõpetaja Heli Sarapuu nägi justkui tulevikku ette, sest tema e-tunni video ringles internetis juba enne koolide ametlikku sulgemist. Kevadvaheaja perega Tenerifel veetnud Sarapuu leppis kohe, kui […] Vaata lähemalt ›
21
Mulluse teatriaasta parimate tunnustamine sattus raskele ajale, ent laabus ometi. Rõõmustas, et Eesti Draamateatri ülekuldamise kõrval tõsteti esile mitmeid, kes on pigem provintsis aastaid suurepärast tööd teinud, kuid üksjagu märkamatuks jäänud, nagu Anneli Rahkema, Liina Olmaru, Elina Reinold, Eduard Salmistu, Indrek Taalma, Taago Tubin, Priit Loog, Martin Milli, aga ka Mari Lill, Kersti Heinloo ning […] Vaata lähemalt ›
0
Oh kui kulunud ja siiski haljas on Winston Churchilli ütlus, et head kriisi ei saa raisku lasta. Nüüd, muuseas digikultuuri aastal, on saanud ilmseks, kui alahinnatud on Eestis olnud e-raamat. Ilmselt on paljud kroonviiruse pandeemia ajal üllatusega avastanud, kui palju on Eestis õigupoolest kultuuri-e-ressursse, sh tasuta kasutamiseks (vt nt nimekirja kultuuriministeeriumi kodulehel). Kirjarahvas on teiste […] Vaata lähemalt ›
0
Kaupo Vipp, „Häda hüüab tulles“ Tanel Vallimäe, „Lasta uppuda või päästa?“ Tauno Vahter, „Koroonaaja meedia väljakutsed“ Anete Sammler, „Muusikaõpetajad kaugõppevälja vallutamas“ Marta Bałaga, „Mis neil küll arus oli?!“ Kristi Paatsi, „Sõber muuseum“ Intervjuu lühifilmide festivali „My Darling Quarantine“ looja Enrico Vannucciga Max Blecheri „Valgustatud urg. Sanatooriumipäevik“ Tõnis Vilu „Tundekasvatus“ saatesari „Klassikatähed“ VAT-teatri ja EMTA lavakunstikooli […] Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Vilu uue luulekoguga meenub muidugi kohe üks teine „Tundekasvatus“, 150 aastat tagasi ilmunud Gustave Flauberti romaan. Mõlema alapealkirjaga tuleb aga esmalt esile kontrast: Flauberti „Ühe noormehe lugu“ osutab vaikimisi pulbitsevale progressile, samal ajal kui Vilu luuleteos „Jaapani surmaluuletused“ deklareerib tardumust ja morbiidsust: leidub kaalutlusi, nagu „Mis seal salata, üsna sageli on tunne, et palju […] Vaata lähemalt ›
0
3. aprillil avab loominguline platvorm e-lektron oma esimese tegutsemisaasta Kõheda Vastasmõju festivaliga, mis kestab mitmesuunalises voogedastuskeskkonnas (http://elektron.live/) 5. aprillini. Festivalil esinevad Mette Edvardsen, Elina Masing, Liisbeth Horn, Iggy Malmborg, Henri Hütt, Veiko Tubin, Hiroaki Umeda, Microbiome Orchestra ja Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel EMA. 4. aprillil peetakse festivali kaugpidu, kus astuvad üles Kiwa, Compound Minerals, […] Vaata lähemalt ›
0
James Langdon on vabakutseline graafiline disainer, kirjutaja ja kuraator, kes elab ja tegutseb peamiselt Berliinis. Ta õpetab ka Karlsruhe disainikõrgkoolis kommunikatsioonidisaini ning annab külalisõppejõuna loenguid, juhendab seminare ja töötubasid mitmetes kunstikõrgkoolides, nagu näiteks Arnhemi Werkplaats Typografie, Maastrichti Jan van Eycki akadeemia ja Stockholmi Konstfack. Jaanuaris pidas ta Eesti kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna kutsel Tallinnas loengu […] Vaata lähemalt ›
21
Saatesari „Klassikatähed“ 21. II – 13. III ETVs ja Klassikaraadios. Täna, 3. aprillil oleks pidanud toimuma ülipopulaarse telesaate „Klassikatähed“ uhke finaal ning üks noor andekas inimene oleks kroonitud uueks Eesti klassikalise muusika täheks. Ilmselt polnud veel kuu aega tagasi kellelgi kahtlust, et nii see ka läheb. Meie näiliselt turvaline maailm on aga kokku kukkunud nagu […] Vaata lähemalt ›
49
Eesti Draamateatri „Oh jumal“, autor Anat Gov, tõlkija Margus Alver, lavastaja Mehis Pihla, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Teele Pärn. Mängivad Ain Lutsepp, Harriet Toompere ja Franz Malmsten. Esietendus 29. II väikeses saalis. Eesti Draamateatri uuslavastuse „Oh jumal“ seni ilmunud vastukajas on Andrei Hvostov1 ja Tauno Vahter2 kadestamisväärse põhjalikkusega analüüsinud iisraeli dramaturgi Anat Govi näidendi religioonifilosoofilisi […] Vaata lähemalt ›
10
VAT-teatri ja EMTA lavakunstikooli „Tumm teener“, autor Harold Pinter, tõlkijad Anu Lamp ja Andreas Aadel, lavastaja Andreas Aadel, juhendaja Anu Lamp, kunstnik Grete Rahi, helikujundaja Kirill Havanski, valguskujundaja Sander Aleks Paavo. Mängivad Jan Erik Ehrenberg ja Simo Andre Kadastu. Esietendus 21. II rahvusraamatukogu teatrisaalis. EMTA lavakunstikooli XXIX lend paistab olevat oma avalikes etteastumistes sattunud peamiselt […] Vaata lähemalt ›
0
Küll tahaks seda artiklit kirjutada nii, et võiks koroonaviiruse teemast mööda minna, aga ilmselgelt ei ole see olukorda arvestades võimalik. Üleöö oleks justkui tekkinud kaks erinevat elu: enne ja pärast. Praegu tundub helesinise unenäona see päev, kui mul paluti kirjutada märtsikuu muusikaelu ülevaade. Sain kontserdinimekirja ja tegemist oli kui ülekuhjatud pidulauaga, kus segamini liha ja […] Vaata lähemalt ›
0
Vaevalt mõni päev pärast seda, kui pandeemias Itaalia oli lukku pandud, lekkis uudis, et kavandatakse uut internetipõhist lühifilmide festivali „My Darling Quarantine“ ehk „Mu kallis karantiin“, mis on muidugi mänguline variatsioon tuntud laulurea järgi nime saanud John Fordi filmi „Mu kallis Clementine“* pealkirjast. Kui Fordi film räägib Ameerika müütilisest tulevahetusest, millele on sadu viiteid – […] Vaata lähemalt ›
19
Tammsaare pargi kohta on avaldatud küllaltki palju: on varasemaid uurimusi,1 2001. aasta käsikiri bastionivööndi haljastuse kujunemisest2 ja kirjutised meedias.3 Ei saa siingi mööda ajaloota, mis ulatub sajandite taha, mil linnamüüri ees ja kaugemalgi, samuti Viru värava kõrval, laiusid kodanike aiad. Bastionivööndi rajamisega maastik muutus. Suuremaks puuistutamiseks kujunes XIX sajandi algul Glassiipromenaadi (Glacis Promenaden) rajamine bastionivööndi […] Vaata lähemalt ›
4
Aasta betoonehitise auhinda on Eesti Betooniühing välja andnud juba 20 aastat. Konkursi idee algataja oli Kundas asuv tsemenditehas, kelle soov oli äratada avalikkuse huvi ja laiendada teadmisi betooni kui mitmekülgse materjali võimalustest, muuta betooni kuvand paremaks ning pakkuda selle ala ettevõtetele ja asjatundjatele täiendavat motivatsiooni betooni mitmekülgset kasutamist toetavate ideede väljatöötamiseks. Konkursi eesmärk on leida […] Vaata lähemalt ›
0
Alljärgnevas heidame pilgu sellele, millised on tänapäeval udmurtide looduslikud pühakohad. Selleks oleme luubi alla võtnud Baškiiria põhjaosas asuva Tatõšlõ rajooni, kus asub 19 udmurdi küla ja kus oleme pea kõiki pühapaiku oma silmaga näinud.* Neis külades ei ole traditsiooniline usund oma seisundit kaotanud ning sealmail leidub paiku ja looduslikke objekte, mida peetakse pühaks. Nagu eestlastel […] Vaata lähemalt ›
27
Teose „Hüpe“ tagakaanel tutvustatakse Kris Moori kirjaniku ja fotograafina. Tõepoolest, avaldada on jõudnud Moor nii mõndagi: eelmisel aastal fotoraamatu „Sa oled ilus“, Eesti Teatriliidu dramaturgia aastaauhinnale nomineeritud teose „Homefucking is killing prostitution“* (2008) ning Stalkeri auhinnaga tunnustatud ulmenovellikogu „Unenägude jumal“ (2002, André Trinity pseudonüümi all). Koos fotoraamatuga nägi eelmisel aastal ilmavalgust ka luuledebüüt „Hüpe“. Moori […] Vaata lähemalt ›
0
Aasia sõnatu teatri festival „Tuhat kurge“ 5. – 17. III Tallinnas ja Tartus. Märtsis algas napilt enne eriolukorra väljakuulutamist Tallinnas ja Tartus Aasia etenduskunstide festival „Tuhat kurge“, mis hõlmas peamiselt tantsulavastusi, sekka ka ooperit ja kontserte. Läbivaks jooneks oli Aasiast pärit tänapäevase teatri tutvustamine Eesti publikule. Eriolukorra jõustumise eel jõudsin ära vaadata enamiku lavastustest ning mul on tuline […] Vaata lähemalt ›
0
Putuktolmlemine on paljudele looduslikele ja põllumajanduslikult kasvatatavatele taimedele hädavajalik. Putuktolmeldamise koguväärtust maailmamajandusele on 2005. aastal hinnatud koguni 152,9 miljardile eurole.1 Ilmselt on üha kasvavast rahvastikust tulenev suurenenud toiduvajadus suurendanud tolmeldamise rahalist väärtust veelgi. Meemesilased on tänu oma arvukusele ja korjekäitumise eripärale ühed enim hinnatud tolmeldajad. Igal aastal viiakse miljonid mesilaspered Californias asuvatesse mandlipuuistandust Vaata lähemalt ›
0
Üks mu lemmikajakirju on BBC Music, kust loen erilise huviga muusikakriitiku ja kolumnisti Richard Morrisoni kirjutisi. Eelmise aasta oktoobrikuu numbris oli ta võtnud teemaks muusikute „panuse“ kliimamuutusse. Praegu, mil kogu muusikaelu on täielikult seiskunud, võib sellest kirjutamine mõjuda soola raputamisena haavale. Aga võib-olla peabki pärast sellist raputust üht-teist ümber korraldama. Mõned keskkonnale kahjulikud ilmingud, millest […] Vaata lähemalt ›
0
Mudlum pälvis emakeelepäeva eel romaaniga „Poola poisid“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa valdkonna aastaauhinna. See kõik käis üsna iseäralikult. Kõigepealt polemiseeriti põhižürii töökorralduse üle, mille puhul lõppotsuse langetamine usaldati ühele endi seast, ja siis kuulutati Eestis COVID-19 tõttu välja eriolukord. Auhindade üleandmine, kirjanduselu napp sära ja glamuur on lükkunud ebamäärasesse tulevikku. Raamatute lugemine on õnneks […] Vaata lähemalt ›
7
Populaarsemad allikad
Meediavalvur
|
0% |
Kuulutaja
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Naine
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.04.2026 14:14
Viimane uuendus: 14:08.
Uudiste reiting uuendatud: 14:06.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)