Miks lugeda sellel 2020. aasta unustamatul pandeemiakevadel 1972. aastal 29aastase Peter Handke (2019. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat) kirjutatud lühiromaani „Soovideta õnnetu“, mis ilmus äsja eestikeelses tõlkes? Peamiselt seetõttu, et tegemist on äraspidise looga, kui olulised on inimese vaimse tervise seisukohast see keskkond, kus päevast päeva elatakse, ning harjumused, mille ori ollakse. Sellestki, kui määrav on inimesele iseenda tundmaõppimine, […] Vaata lähemalt ›
0
Pääsu ei ole, Kaja Kannu „Tänavatüdrukut“ tuleb vaadata samas sarjas tema eelmise raamatuga „Eratee“ (2013). Jah, väline sarjaühtsus neil puudub, kirjastus ei kattu, valitud esteetika on täiesti erinev. Erinevad on ka teemad, ju see ongi kujundusvalikuid suunanud. „Eratee“ jutustab eraklikust elust maal ja kujundus on lahendatud minimalistlikult, kaanel on kasutatud staatilist maastikukaadrit. „Tänavatüdrukus“ tegeletakse ülikoolis […] Vaata lähemalt ›
12
Klounide osas on mul vastakad tunded, ja ma ei tunne eriti kedagi, kellel ei oleks. Pidin lapsevanemana kord vaatama lasteaeda külla tulnud klouni ning tema labane trikiarsenal – nt teesklemine, et lööb selja keeranud poisikesele oma tohutu klounisussiga tagumikku – oli piinlik ja vastik. Avastasin siis, et ka tsirkuses, kus ma vahel väiksena käisin (Moskva […] Vaata lähemalt ›
13
Hannes Korjus, „Läti kirjarahva elu ehk Sipelgad ei alistu“ Veronika Valk-Siska, „Kui vähem, siis kvaliteetsem, mitte odavam“ Sõna saab kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre Sõna saab teatrinõunik Katre Väli Eesti Filmitööstuse Klastri juhatuse liige Diana Mikita Innar Liiv, „Tehnikaülikooli suurim ambitsioon“ Intervjuu arhitekt Jaan Kuusemetsaga Intervjuu aasta džässmuusiku Joel Remmeliga Peter Handke „Soovideta õnnetu“ Piibu ja Tuudu TV lastesaated Vaata lähemalt ›
0
Aprilli alguses saatis arhitektide liit välja pressiteate, millega tõsteti esile eesti arhitektide edukas osalemine rahvusvahelistel võistlustel. Üks büroo, mille kohta teada anti, oli Dagopen ja osalemine Soome rahvusmuuseumi, Vilniuse kontserdimaja ja Málaga ärihoone võistlusel. Selle büroo projekti järgi valmivad siinmail ka Tallinna kaubamaja ning Viljandi haigla ja tervisekeskus. Valmis on ehitatud Euroopa Liidu IT-agentuuri Tallinna […] Vaata lähemalt ›
0
30. aprillil selgus Juhan Liivi luuleauhinna tänavune laureaat. Auhinna pälvis Triin Paja luuletusega „Öö on tume nagu õdede juuksed“ (Värske Rõhk 2019, nr 61). Liivi luuleauhinna pälvib üks silmapaistev eelmisel kalendriaastal esmatrükis ilmunud luuletus, mida kannab liivilik vaimsus. Tänavused nominendid olid peale Triin Paja Kärt Hellerma („Igatsen puutüvede järele“), Merike Õim („… kui mitu valu sul võlgnen“), […] Vaata lähemalt ›
0
Kiievi kvartali ookrivärvi paneelmajade vahel teeb grupp poisse midagi parkuuriharjutustega sarnast. Nõtked sõrmed hoiavad kindlalt torust kinni, jalad katsuvad äärekivi ja siis – otsustav samm. Mänguväljak ei ole nende tavapärane treeninguala, aga nad kohanevad uute paikadega kiiresti. Ronides, tõugates ja hüpates panevad nad proovile oma keha, ennekõike aga ruumi ja infrastruktuuri võimalused. 1980. aastatel sai […] Vaata lähemalt ›
11
Sel kevadtalvel väisas Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi korraldatud konverentsi „Ärevad ajad: populism ja rahulolematus demokraatiaga“ („Angry Times. Populism and Democracy Discontent“) tuntud poliitikateadlane John Keane. Keane’i peetakse üheks juhtivaks demokraatia uurijaks, kes on arvukates raamatutes mõtestanud nii demokraatia minevikku kui ka hetkeseisu. Intervjuus kõneleb Keane oma uuest raamatust „Uusdespotism“* ja populismi pealetungist tulenevatest ohtudest demokraatiale […] Vaata lähemalt ›
0
Oleme sulgenud füüsilise stuudiopoe, ärikliendid on ära kadunud ning samuti ei saa me korraldada töötubasid, mistõttu oleme kogu oma müügi veebi suunanud. See tähendab hoopis teistsugust töö iseloomu. Oleme katsunud uues olukorras näha võimalust korrastada oma e-pood ja tootmine efektiivsemaks muuta. Suhtume seega eriolukorda kui võimalusse tegeleda teemadega, mis muidu poleks igapäevases olmes nii intensiivset […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti filmivaldkonna professionaale koondav Eesti Kinoliit seisis kriisi tulekul silmitsi tõsiasjaga, et tuleb oma liikmete ellujäämise nimel tegutsema hakata. Põhjalikku uuringut ja ettevõetud samme tutvustab kinoliidu tegevjuht Kadri Vaas. Kuidas on filmisektoris tekkinud keerulisele finantsolukorrale reageerinud Eesti Kinoliit? Reageerisite vist kriisile üsna operatiivselt. Jah, eriolukorra väljakuulutamise järel umbes nädala jooksul hakkasime koguma infot selle kohta, millised on filmivaldkonna profess Vaata lähemalt ›
0
Meditsiinitöötajad töötavad eesliinil, et võidelda nähtamatu vaenlasega, samal ajal kui reakodanikud istuvad haiguspuhangu tagalas, et anda oma hädavajalik panus sõjas koroonaviiruse vastu. Loeme uudist, et koroonaviirushaiguse tõttu on hukkunud esimene tervishoiutöötaja. Valvsusele kutsuv peaminister Jüri Ratas aga hoiab rahva moraali kõrgel: „Me saame sellest halvast ja kurjast viirusest võitu!“1 On kummastav ja pehmelt öeldes õõvastav, […] Vaata lähemalt ›
7
Järjest tugevama jõuga toimetab inimene nii looduse kui enese loodu kallal. Mis tundus vankumatu, on nüüd kaotanud oma haldjate kaitse. Nii toimub praegu kasvatuse mõistega, mille enesestmõistetav eluõigus akadeemilises keelepruugis on siinmail kestnud üle 100 aasta ning argises keelepruugis läänemeresoome hõimude algkeeleni välja. Meil on soomlastega seesama kasvatus. Kasvatuse nimetamine valdkondlikes kirjapanekutes on harv ja […] Vaata lähemalt ›
15
Väide „sipelgad ei alistu“ toob meelde tšehhi lastekirjaniku ja illustraatori Ondřej Sekora kunagise ülimenuka raamatu, kus vahva sipelgas Ferda võitleb muu seas ka hirmsa ja koleda suure ämblikuga. Raamatus saadakse ämblikest jagu ning jätkatakse vahvalt maailma parima sipelgapesa ehitamist. Päris lõpetuseks tõdetakse: „Ja kui nad surnud ei ole, siis elavad nad õnnelikult tänapäevalgi.“ Kirjanike/tõlkijate looming […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjutasin neli aastat tagasi,1 et tasuks kaaluda ühe Eesti ülikooli, toona pakkusin Tallinna tehnikaülikooli, vangerdamist mõne rahvusvahelise tippülikooli kampuseks, näiteks MIT Tallinna tehnikaülikooliks. Täna võib öelda, et see ei ole realiseerunud ja ilmselt lähiajal ei realiseeru. Tollane värskelt valitud tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo vastas oma arvamusloos2 otsekoheselt, et maailma mõttes tippülikool ei saa olla eestikeelne […] Vaata lähemalt ›
34
Vabakutselised on kultuurmaastiku umbrohi! Ilmselt oleks targem erialane tegevus jätta ja „päristööle“ minna? Nimelt sai loomeliitude rahvas teate: „EV-s kehtestatud eriolukorrast tulenevalt lükkub stipendiumite maksmine kõikides loomeliitudes 2020. aastal edasi või jääb hoopis ära. Stipendiume saab hakata maksma 180 päeva pärast eriolukorra ametlikku lõppu ning seda saab teha vaid juhul, kui stipendiumite maksmiseks kogunenud raha […] Vaata lähemalt ›
2
Kõigepealt tuli kaevandus ja siis pandi selle ümber kerkinud asustusele maavara kaevandava ettevõtte nimi. Kõik sai alguse Tallinna puupapivabrikust, kus ei soovitud oma ahjudesse ajada puid, vaid teha pappi. Tselluloosikatlaid oli siiski vaja kütta ja nõnda kaevutigi Alutaguse laane serval maasse. Ettevõte sai nimeks Kütte-Jõud. Paar kilomeetrit eemal uuristas oma augu maasse Eesti Kiviõli, mis […] Vaata lähemalt ›
27
Alates eriolukorra kehtestamisest oleme pidanud hakkama saama ilma tavapärase arstiabi ja ravita, kuigi pandeemia tõttu on oht meie tervisele suurenenud. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi küsitluskava „Tervise hoidmine koroonakriisi ajal“ abil uuritakse, kuidas oleme oma tervisliku seisundi ning vaimse heaolu hoidmisega toime tulnud. Konkreetsete toimimiskirjelduste kõrval oodatakse ka lugusid, mis ringlevad seoses koroonasse haigestumise ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kliimamuutuste teema on praegu suuresti meeste vaimse tervise küsimus. Kuidas anda järele vaidluses, kui oled ekslikult kogu aeg kaitsnud „terve mõistuse“ seisukohta ja tead sellest justkui kõike. Sest, ehh, oled ju inimene, ja eelkõige mees, ning pole võimalik, et väike inimene saaks midagi teha sellele suurele ilusale jumala loodud maailmale või siis sellele suurele ilusale […] Vaata lähemalt ›
9
Ajakirja Estonian Art 2020. aasta kevadnumber uurib kunsti, arhitektuuri ja kunstiinstitutsioonide suhet arhiividega. Numbris on vaatluse all nii kogumise, säilitamise kui digiteerimise küsimused. Kevadnumbri jaoks on loonud kunstnik Maria Kapajeva visuaalessee “Dream Is Wonderful, Yet Unclear”, mis põhineb tema Kreenholmi manufaktuuriga seotud uurimisprojektil ja äsjailmunud samanimelisel kunstnikuraamatul. Antropoloog Francisco Martínez analüüsib remondi ja säilitamise aspekti […] Vaata lähemalt ›
0
KATRIN PAUTS: Kust tuleb vabakutseline kirjanik? Vabakutselise elu ei ole kuigi vaba, vaid meenutab mõnigi kord sunnitööd. Koroonakevadel on ta aga ilma sellestki. Google’i fotod näitavad mulle sumisevaid ja lõhnavaid mälufragmente kirsi- ja õunapuudest Prahas Petříni aedades, kus olen viimastel aastatel oma kevade veetnud. Jälgin üürikorteri aknast, kuidas Kalamaja pargis puud aeglaselt värvi muudavad. Tülpimus […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 03:42
Viimane uuendus: 03:36.
Uudiste reiting uuendatud: 03:33.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)