Kuna kodus hakkavad mul raamaturiiulid raamatutele kitsaks jääma, käin aeg-ajalt raamatukogus uuemat lugemist laenutamas. Võtsin nimekirja ka Édouard Louis’ raamatu „Muutuda: meetod“ (tlk Tõnu Õnnepalu, Varrak, 2024). Teost oli piisavalt reklaamitud, pealegi käis autor kevadel Eestis kirjandusfestivalil „HeadRead“ ja rõhutas intervjuudes mõtet, et kirjutades püüab ta üles leida valu, mida ta varem pole piisavalt kogenud. Ning et ta räägib kogetud vägivallast, nii klassivägivallast kui ka seksuaalvägivallast Vaata lähemalt ›
0
Suve lõpus oli mul võimalus külastada koos Eesti kunstiakadeemia ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) lõimumisgrupiga Kasahstani ja Usbekistani. Eelmise aasta septembris käis KKEKi abiga Eestis grupp Kasahstani kunstnikke, nii et tundus paslik külaskäiguga vastata. Kuigi meie reis kestis vaid nädal aega, pakkusid Kasahstan ja Usbekistan – suuresti tudengite koostatud tiheda reisikava toel – piisavalt, et kirjalikus vormis võiks isegi midagi kokkuvõtlikku tekkida. Käisime kolmes linnas: Kasahstani vanas. Vaata lähemalt ›
0
Vabaduse galeriis avatud grupinäitus „Ühendav lüli“ on pühendatud 2023. aastal lahkunud kunstiteadlasele ja kuraatorile – ning pikka aega ka Vabaduse galerii galeristile – Reet Varblasele. See pole esimene omataoline. Suvel toimus Tartu Kunstimajas Reeda tütre Ulla Juske ja Liisi Tamme kureeritud „Emalt tütrele, tütrelt emale“, kus osales üheksa naiskunstnikku ja kus, nagu pealkirigi ütleb, oli vaatluse all lähedane ja tihti ka keeruline ema-tütre suhe. Seekordse ettevõtmise idee tuli Reedaga tema... Vaata lähemalt ›
93
Käisin sel suvel ühe oma noorusea lemmiku, 50 Centi kontserdil, mille lõpus, panditopside tagastamise järjekorras seistes panin tähele üht seaduspära: neil, kel käes rohkem kui kolm topsi, oli raha jagajateni jõudmise ajaks juba kolm korda rohkem topse käes! Pidulised, kes ei viitsinud pikas sabas seista, annetasid oma pandid neile, kel käes juba rohkem joogitopse kui ühele mõistlikule eestlasele sobinuks. Seisime seal sõbrannaga, mõlemal üks tops, ning tõdesime, et täpselt nii... Vaata lähemalt ›
0
Sõbrad, väärt kontserdist jäite ilma! See hüüatus on mõeldud kõigile neile, kes 27. septembril Thessaloníki Sümfooniaorkestri kontserdile huvi-, aja- või rahapuudusest tingituna ei jõudnud. Võib-olla ei paistnud kontsert teatud segmendile ka piisavalt prestiižne, mine tea. Igal juhul Estonia kontserdisaalis tühje kohti paraku jagus, millest on tuline kahju, sest taas avanes võimalus kuulata üht välisorkestrit, keda satub Eestisse ju nii harva. Sümfooniaorkestrite turneed on mõistagi väga kulukad, sest trans Vaata lähemalt ›
0
„Ühiskond peaks hoidma ühiselu keskmes tühjust“, Laura Vilbiks vestles Margus Otiga Äli-Ann Klooren, „Nukra alatooniga elamusrikas september“ Vappu Thurlow Balti- ja Põhjamaade graafikute konverentsist Aleksander Metsamärt, „Kesk-Aasias, tund aega enne avamist“ Tanel Mällo, „Inimene masina ees“ Kaire Valge, Liina Joller-Vahter, Maaja Vadi, „Digimaailma lavatagune: platvormid kui uue ajastu võimukorraldus“ Tõlkijate päeva auhinnad Ra Martin Puhkan, „Pirita TOP – kas uus linnahall või Noblessner?“ Merle Karro Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja kaheksateistkümnendat aastat järjest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas preemiatega hooajal 2024/2025 enim silma paistnud muusikategelasi. Traditsioon pärineb aastast 1995. Muusikavaldkonda panustamise ja silmapaistva tegevuse eest anti välja kümme aastapreemiat ning seitse tunnustuspreemiat. Helikunsti sihtkapitali peapreemia. Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koos Kaamos Groupiga asutasid Kaamose stipendiumi, mille väärtus on 25 000 eurot. Tegemist on hetkel suurima stipendiumiga Eesti kunstiväljal ning see on mõeldud tunnustama ja toetama naiskunstnikke. Esimene stipendium antakse välja 2025. aasta novembris. Kaamose stipendium on Kaamos Groupi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse koostöös välja antav erastipendium, mille eesmärk on anda hoogu Eesti naiskunstnike tegevusele ja tekitada kohalikul kunstiväljal uusi võimalusi. Kaamose st Vaata lähemalt ›
0
Telliskivi loomelinnakus Von Krahli teatris esineb 1. novembril pianist, helilooja ning teatri-ja filmirežissööri Kirill Serebrennikovi muusikaline kaasautor Daniil Orlov kavaga „IMPROBACH“. Orlov on noor helilooja, pianist ja muusikaline dramaturg, kes tegutseb Euroopa lavadel ning teeb edukalt koostööd Pariisi, Berliini ja Hamburgi teatritega. Tema kontsert on improvisatsiooniline rännak Bachi muusika maailmas, kus iga noot sünnib siin ja praegu. Ei mingeid ettevalmistatud lahendusi, ainult hetkeenergia j Vaata lähemalt ›
0
Tartus avatakse raamatuaastale pühendatud näitus „57 708 päeva märgilist eesti luulet“ Laupäeval, 4. oktoobril kell 16 avatakse Tartus Plantariumi taimepoes eriline näitus, mis on pühendatud eesti luuleraamatutele. Eesti Raamatu Aasta tähistamiseks valminud näituse on koostanud noored kirjandusteadlased Rahel Ariel Kaur, Katrinka Josephine Savimägi ja Kerstin Vestel, kes valisid eesti luule varamust välja 30 märgilist teost. „Kolm noort kirjandusteadlast vaidlesid süviti ja raevukalt, kuni rikkalikust assor Vaata lähemalt ›
0
3.-11. oktoobrini leiab Tallinnas aset juba järjekorras viies klassikalise akordioni põnevat ning avastusküllast maailma avav Accordionfest, mille jooksul jõuab kuulajateni kaheksa mitmekülgset kontserti pealinna eri paigus. Oma esimese suurema toimumise teetähiseni jõudev festival kannab sel korral tähenduslikult piduliku noodiga pealkirja „Sära!”. Veidi üle nädala vältava ning sünnipäevale kohaselt üllatustega täidetud muusikalise tulevärgi raames kohtub klassikaline akordion laval teiste seas võrdse part Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koos Kaamos Groupiga asutasid Kaamose stipendiumi, mille väärtus on 25 000 eurot. Tegemist on hetkel suurima stipendiumiga Eesti kunstiväljal ning see on mõeldud tunnustama ja toetama naiskunstnikke. Esimene stipendium antakse välja 2025. aasta novembris. Kaamose stipendium on Kaamos Groupi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse koostöös välja antav erastipendium, mille eesmärk on anda hoogu Eesti naiskunstnike tegevusele ja tekitada kohalikul kunstiväljal uusi võimalusi. Kaamose st Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 4. oktoobril toimub Tartus Aparaaditehases illustratsiooni, kirjanduse, disaini ja kujutava kunsti teemasid haarav kultuurisündmus Tartu Illustratsioonifestival TIF. Teist aastat toimuv festival toob kokku illustraatorid ja külastajad nii Eestist kui ka välismaalt ning pakub rikkalikku programmi igas vanuses illustratsioonihuvilistele. Selle aasta festivali fookus on raamatuillustratsiooni põneval maailmal ja teeb koostööd Eesti Raamatu Aasta ja Eesti Lastekirjanduse Keskusega. Raamatuaasta peako Vaata lähemalt ›
0
Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) ootab aasta lõpus oma liikmeskonda uusi noorteadlasi. Tegevliikmeks valitakse alla 40-aastased doktorikraadiga ja väljapaistvate teadussaavutustega Eesti teadlased, kes arendavad oluliselt oma valdkonna teadust ning kommunikeerivad seda ka ühiskonnale. ENTA president Toomas Vaimann: „ENTA liikmed on motiveeritud Eesti noorte teadlaste esindajad, kes panustavad nii teaduse kui ka ühiskonna arengusse. Meie liikmeskonnas on juba esindatud väga erinevad teadusvaldkonnad, k Vaata lähemalt ›
0
Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis on 3. oktoobrist avatud näitus Näitus räägib inimese kulgemisest ajas ja ruumis: kutsume külastajaid kaasa mõtlema meid ümbritseva kultuurmaastiku üle. Kultuurimälu vajab ajaloolisi tunnismärke, kuid nende mõistmiseks peab rahvas neid üheskoos kogema ja pidevalt uuesti tõlgendama. Pärand muutub ajas. Minevikust teame, et pärandit on korduvalt kuritarvitatud ja ajalugu ümber kirjutatud. Seetõttu on muinsuskaitseotsustel väga suur roll, sest need kujundavad inimese teadmisi ja Vaata lähemalt ›
0
Tänavu septembris saab ETV+ kümneaastaseks. Arutelu venekeelse avalik-õigusliku telekanali loomise vajadusest kestis mitu aastat. Erinevalt Lätist otsustas Eesti luua kanali näol silla, et siinseid venekeelseid inimesi ühiskonda paremini integreerida, rääkides nendega nende emakeeles. Venekeelse avalik-õigusliku telekanali loomisest olid aastaid rääkinud nii poliitikud, ühiskonnategelased, integratsiooni- ja julgeolekueksperdid, teadlased kui ka ajakirjanikud ise. Jutud Eesti venekeelse kanali vajalikkusest Vaata lähemalt ›
0
Andres Taklaja oli eesti tehnikateadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, TTÜ mikrolainetehnika õppetooli rajaja ja Eesti mikrolainetehnika koolkonna üks kujundajaid. Taklaja lõpetas 1972. aastal TPI raadiotehnika erialal ja kaitses 1985. aastal doktorikraadi Leningradi Elektrotehnika Sideinstituudis. Tallinna Tehnikaülikooliga (tol ajal TPI) oli ta seotud alates 1967. aastast kuni emeriitprofessoriks saamiseni: alustas ülikoolis õppemeistri ja insenerina, jätkas teadurina ning õppejõuna, oli. Vaata lähemalt ›
0
„Vana Veenus“ on kontrastidest laetud juba enne, kui ma galeriisse sisenen. Näituse pealkirjas väljendatud vanadus ei klapi esmapilgul kuidagi Punctum galeriid majutava Noblessneri uusarendusega, näitusel esitletud tööde transgressiivsus põrkub ümbritseva ruumi turvalise siledusega. Ümberringi võib näha hirmkalleid kortereid oma suurte meretuulele avatud rõdudega, jahisadamat, luksuslikke tipprestorane … Rahal ja rikkusel on alati olnud kujutava kunstiga veider, servast koloniseeriv, korraga parasiitlik ja. Vaata lähemalt ›
21
„Disainiöö“ tähistab tänavu XX aastapäeva. Kahepäevasest sündmusest on välja kasvanud regiooni suurim disainipidu, mis kestab terve nädala. Tegu pole vaid disaineritele mõeldud üritusega, eraldi programmid on lastele ja noortele, disaininäitused toovad kokku huvilised meilt ja mujalt. „Disainiöö“ sünnile ja arengule vaatab tagasi ürituse peakorraldaja Ilona Gurjanova, kes on olnud festivali hing algusest peale. Vii mind ja lugejad alustuseks „Disainiöö“ algusaega ja räägi, kuidas ja millest festival sündis. Vaata lähemalt ›
51
Me elame autokraatide ajastul. Lisaks vanadele tuttavatele ehk Putinile Venemaal, Orbánile Ungaris ja Erdoğanile Türgis peab demokraatlik maailm arvestama nüüd ka USA presidendi Trumpi ja tema õukonna kapriisidega. Tundub aina reaalsem, et mõne aasta pärast lisanduvad nimekirja Ühendkuningriigis Nigel Farage ja Prantsusmaal Jordan Bardella. Eestis pole erakonnajuhtidest ühelgi plaani lammutada liberaalse demokraatia vundament, ent mine tea – mida soosivamaks rahvusvaheline õhustik kaikameestele läheb, seda Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Buduaar
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
Telegram
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 08:39
Viimane uuendus: 08:34.
Uudiste reiting uuendatud: 08:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)