Sirp on avaldanud ülevaateid kultuuriministeeriumi ning Eesti Kultuurkapitali ehk avaliku raha jaotumisest kunstivaldkonnale nii 2023., 2024. kui 2025. aastal. Aastal 2023 jõuti järeldusele, et aastatepikkune silmapaistvalt süsteemitu lähenemine kunsti toetamisele ja samavõrd ebapiisavad rahalised vahendid panevad valjult nõudma kapitaalremonti. Aasta hiljem tõdeti, et kuigi aasta tõi küll mõningat arengut, võis tehtud muudatusi pidada siiski pisiparandusteks ning vajadus suurema korrastustöö järele ei oln Vaata lähemalt ›
0
Kuidas mõjutab tehisaru tulek ilukirjandust? Eeldus, et TI hõlbustab kirjutamist ja avardab lugejate ligipääsu raamatutele, võib olla illusioon. Selle ja palju muu üle arutleb Ardo Ran Varrese intervjuusarjas kirjanik, tõlkija ja kultuuriteadlane Rein Raud. Alustan meie vestlust Hando Runneli tsitaadiga: „Maailm on enam-vähem hukas.“ No, seda ta on olnud ju ausalt öeldes juba võrdlemisi kaua. Juba Shakespeare ütles, et „Aeg liigestest on lahti“. See vist käis küll välispoliitika kohta, aga... Vaata lähemalt ›
0
Öeldakse küll, et ajalugu ei kordu. Ometi juhtus mulle hiljuti ühe koolitöö raames näppu (või õigemini ekraanile) info mingisugusest 1996. aasta kultuuritöötajate streigist. Tulenevalt oma sünniaastast (samuti 1996) polnud ma sellest muidugi midagi kuulnud ega meenunud seegi, et keegi oleks viimaste aastate kultuuritöötajate väljaastumiste kontekstis seda streiki maininud. Mida enam aga teemasse kaevusin, seda rohkem hämmastusin – juhuslikele riimumistele lisandusid lausa kummastavad kordused. See kõik ajen Vaata lähemalt ›
0
Sünnisüü ja veresidemete kaudu välja joonistuv sugupuu on ajas suhteliselt püsiv, muutusi sellesse võivad tuua vaid uued eosed ja võrsed ja mõningal määral täiendusi ka kaevumine juurtesse, pärimustesse ja kirikuraamatuisse. Lauri Sommer on oma emapoolset ja isapoolset pärinemist käsitlenud vastavalt mingis mõttes diloogiana kokkukuuluvais raamatuis „Räestu raamat“ (2012) ja „Sealpool sood“ (2014), millele järgnes rohkem omaenese mentaalsust kaardistav „Toome tuled“ (2022). Tagantjärele on neist kolmest kin Vaata lähemalt ›
0
Kui mind oli ära sigitatud siis tulid venelased seejärel tulin mina Tallinnas sündinud Ott Raun, Vaimu vend, nagu ta end vanema venna Vallo järgi määratles, on oma esimese ärkamise hiljem jäädvustanud Tallinna pommitamise ööst 9. märtsil 1944. Aastatel 1948–1955 õppis Ott Raun Tallinna 27. 7-klassilises koolis ja 1955–1959 Tallinna 22. keskkoolis, seejärel 1959–1962 Tallinna Kalanduse Tehnikumis ning 1965–1969 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal. Kogu Ott Rauna... Vaata lähemalt ›
0
„Kõigist loodusjõududest on meri kõige võimsam, aga ka inimlähedasem. Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa rohelise eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke.“ Lennart Meri „Hõbevalge“ Läänemerel on läbi aegade olnud eestlaste jaoks palju tähendusi. Ääretut vetevälja on austatud, kardetud, tänatud, siunatud ja imetletud. Me jõuame mere äärde ja jääme Tõenäoliselt oli Läänemeri ühes oma uimeliste ja loivaliste... Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta üks suuremaid filmielamusi, Galiitsia päritolu prantsuse režissööri Oliver Laxe’i film „Sirāt“ (2025), tuletas taas meelde, et film võib olla ka füüsiline kogemus. Kõrbereivide goa trance trampis läbi tolmuste kõlarite vaatajale otse päikesepõimikusse ja tundus, et päikeselõõsas sulab kõik ühte: hüpnootilised rütmid, väänduvad kehad, liiv, ängistus – ja lõpuks ka seesama tselluloid, millele film on üles võetud, 16 mm filmilint. Oliver Laxe, kes avaldas mulle tohutut muljet juba oma... Vaata lähemalt ›
0
Ühismeedias ei ole tähtis ainult see, mida näeme, vaid ka, mida kuuleme. Sisu on aina audiovisuaalsem ja helil on pildi kõrval järjest suurem roll. Eriti peegeldub see Tiktokis, mis erineb oluliselt oma loogika ja kasutusviiside poolest teistest platvormidest. Tiktokis luuakse osaluspõhiseid loomingulisi praktikaid, mis tuginevad juba olemasolevatele heliridadele. Kui muusika järgi suu maigutamine – lip-sync’imine – lubab kasutajatel sisu ümber tõlgendada või seda parodeerida, siis duett’imises kuvatakse ka Vaata lähemalt ›
0
Helilooja Madli Marje Gildemann ja Ludensemble tähistasid eriliselt unenäolise kontserdiga värske albumi „Dream Sequence of an Ancient Forest“ ilmumist. Helilooja ühte loomeperioodi kokku võtva albumi on välja andnud mainekas nüüdismuusikale pühendunud Austria plaadifirma Kairos. Väga suur rõõm on tõdeda, et see on üsna lühikese aja jooksul Kairosel juba neljas eesti helilooja album, ning näib, et neid on veel juurdegi tulemas! Gildemanni album on mitmekülgne ning seejuures väga terviklik kogumik loomefaasi Vaata lähemalt ›
0
Majandusteooria suhtub SKT kasvu palju kriitilisemalt kui meedias esil ka kõige kõrgema elatustasemega riikide puhul kasvu vältimatust toonitavate (enamasti finantsinstitutsioonide taustaga) analüütikute kommentaaride põhjal võiks arvata. Majandusteaduses, täpsemalt makroökonoomikas rõhutatakse, et SKT küll üldjuhul panustab heaolusse, kuid ei sobi heaolu mõõdupuuks. Seda paljudel põhjustel. SKT mõõdab ainult turul toimuvaid ning rahaliselt tasustatud tehinguid, jättes välja kodused tööd, nt nõude pesemine, Vaata lähemalt ›
0
Käima on läinud viies aasta, mil Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdid algavad Ukraina hümniga. Veebruarikuus taas selleks püsti tõustes kujutlesin korraks, mis tunne oleks olla ERSO kontserdil, kus esimesena kõlaks jälle ükskõik milline teos. See tähendaks ju, et sõda on läbi! (Või siis hoopis midagi jubedamat, millest mõtlemist on parem vältida.) Aga sel ajal, kui ERSO kontserdil hümni ajal pisar poetatakse (vähemalt mina teen seda küll iga kord), elab siin ka... Vaata lähemalt ›
0
Kliimamüütide uskujate maailmas on kesksel kohal arvamus, et käimasolevad muutused meie Maa kliimasüsteemis ei ole inimese põhjustatud, vaid osa looduslikust varieeruvusest. Sellest lähtuvad paljud levinud müüdid: et inimühiskondade CO2-heitmed on loodusliku ringlusega võrreldes tühised, et kasvuhoonegaase on atmosfääris vaid murdosa või et „kliima on alati muutunud“ – justkui tõestaks see, et praegune muutus pole midagi erakordset. Need väited pole täiesti valed, kuid on poolikud. Nagu müüdile kohane. Kuna Vaata lähemalt ›
0
„Reaalsuse kõrb võtab võimust“, Juhan Raud vestleb Anders Härmiga Kadi-Ell Tähiste ja Maarin Ektermann kunstivaldkonna rahastamisest Oliver Issak, „Valmistugem! Kultuuritöötajad tulevad ka tulevikus tänavale“ Ardo Ran Varres vestles kirjaniku ja kultuuriteadlase Rein Rauaga Tristan Priimägi vestles prantsuse režissööri Oliver Laxe’iga Äli-Ann Klooren veebruari kontsertidest Jaanus Terasmaa inimtekkelisest kliimamuutusest Mariliis Kõuts, „Kõik me kanname endas mere märke“ Piret Pungas-Kohv soodest ja nende t Vaata lähemalt ›
0
Alates reedest, 27. veebruarist on Fotomuuseumis Raekoja 6 avatud uue teema-aasta peaväljapanekuna elamusnäitus “Värvikõdi”, mis seikleb installatsioonide ja animatsioonide abil silmanägemise ja värvisünteesi ning fotoajaloo vahel. Fotomuuseumi põnevaid, keskaegse raevangla võlvsaale ja -käike läbib järgneva kahe aasta jooksul kogemuslik “Värvikõdi” teekond. Näitus selgitab igas vanuses osalejatele käed-külge eksponaatide abil värvifüüsika põhimõtteid, teadmisi inimese värvitajust ning värvifotograafia ajal Vaata lähemalt ›
0
Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Maailm ei muutu: plus ça change, nagu ütlevad prantslased. Venemaa-Ukraina sõda on kestnud kuu aega kauem kui viimane Venemaa-Saksamaa sõda. Kui sellega on midagi muutunud, siis päris alguses, ülejäänu on kulgenud tühja lootuse märgi all. Eestilt ja muult Ida-Euroopalt nõutakse lootustest loobumist. Nüüdseks on selge, et NATO abi pole automaatne, vaid iga riigi poliitilise suva küsimus. USA ei kaitse Narvat sama kompromissitult kui... Vaata lähemalt ›
62
Eesti Segakooride Liidu korraldatud kooride võistulaulmine „Tuljak“ on auväärse ajalooga. Esimene, üheksa koori võidulaulmine sai teoks juba 1993. aastal. Konkurss on pühendatud Miina Härma loomingule ja on segakooride kooriliigi üks tähtsamaid – loodud koorilaulu kasvulava väetamiseks ning andmaks võimalust üksteise tegevusele kõrv peale panna. Segakooride kõrval sai kuulata vokaalansamblit, kammerkoore ja üht meeskoori, erilist heameelt valmistasid neli südikat koolikoori. Konkursi üldnivoo jäi siinkirjut Vaata lähemalt ›
50
Vormiliselt toimib Eesti demokraatia hästi: valimised on vabad, institutsioonid püsivad ja sõnavabadus on kaitstud. Ometi on viimastel aastatel demokraatia kvaliteet sattunud surve alla. Avalikud arutelud kipuvad taanduma vastandumiseks, kus eri positsioonidel olijad ei püüa enam üksteist mõista, vaid neutraliseerida. Kas Eesti ühiskond oskab erimeelsustega elada ilma neid vaenuks pööramata? Eesti julgeolekuolukord eeldab sisemist sidusust, kuid avalik kõne liigub vastupidises suunas. „Meie“ ja „nemad“ eris Vaata lähemalt ›
0
„2024. aasta Eesti naiste tervise uuringu andmetel on 35% vastajatest kogenud elu jooksul seksuaalset vägivalda, viimase 12 kuu jooksul 6% vastajatest. 2024. aastal registreeriti 746 seksuaalkuritegu, sealhulgas 202 vägistamist.“1 Naisele mõjub see statistika petlikuna, sest paljud juhtumid jäävad häbi, hirmu, kahtluse, tõendite puudumise, võimu usaldamatuse või muu taha varju ja teatamata. „Üks naine kolmest. Vaata paremale, vaata vasakule, üks meist.“2 Kui küsida oma abikaasalt, sõbrannadelt, õdedelt, ema Vaata lähemalt ›
35
Vägevaid naisi on kirjandusilmas palju. Üks neist, kelle tiitleid ei saa pidada väheseks, on kahtlemata Krista Kaer. Niisugused rollid nagu toimetaja ja kirjastaja, kirjandusfestivali looja ja organisaator, kirjanduselu edendaja, raamatute väsimatu tutvustaja ja maailma viija – need võib julgelt lisada Krista Kaera biograafiasse. Kuid ennekõike on selle elutöö märksõna „tõlkimine“. Seejuures ei tähenda tõlkimine mitte ainult teksti ümberpanemist teise keelde, vaid kõige paremas ja laiemas mõttes maailmade j Vaata lähemalt ›
0
Manatark on näitleja, ajakirjaniku ja teatrikriitiku Margus Mikomäe seni viimaseks lavarolliks Jaan Toominga lavastatud Rein Sarvesaare näidendis „Kaupo ja Lembitu“ (2019). Nüüdisaegsed manatargad on minu meelest inimesed, kes pürgimata mingitele ametipostidele ja kandideerimata mis tahes kogudesse (või sealt tagasitõmbunult) on võitnud eluvaatlusest ja lugemusest kogunenud tarkusega kaaskondsete seas autoriteedi, sest nende sõnad on täpsed ja mõtted sügavad. Meenuvad Johnny B. Isotamm, Madis Kõiv, Enn Soos Vaata lähemalt ›
53
Populaarsemad allikad
Vormsi
|
0% |
Digigeenius
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 14:00
Viimane uuendus: 14:00.
Uudiste reiting uuendatud: 13:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)