Väide, et kliima on alati muutunud ja loodus on alati kohanenud, on üks fatalistlikumaid kliimamüüte. See on ohtlik just sel põhjusel, et sisaldab tõtt. Maa keskkond ongi pidevalt muutunud ning elustik on olnud korraga nii selle keskkonna kujundaja kui ka kujundatav. Maal on olnud katastroofe, mille käigus suurem osa liikidest kadus. Ometi ei ole evolutsioon katkenud. Elu on leidnud lahenduse ka sellistele olukordadele. Evolutsiooni käigus otsib elu pidevalt uusi viise,... Vaata lähemalt ›
0
Pole just tavaline, et rahvast täis teatrisaalis vaatavad kooliõpilased etendust hiirvaikselt. Näis, et kohati isegi hinge kinni pidades. Ja seda veel kaks tundi kestva etenduse puhul. Kui ma poleks näinud, kuidas see suurt saali täitnud õpilasvägi vaheajal kärarikkalt ja ülemeelikultki fuajees ringi tormas, oleksin arvanud, et tegemist on mingi erilise kooli seltskonnaga, keda on rangelt manitsetud teatris korralikult käituma. Vähe sellest, Viljandi Ugalasse oli tulnud õpilasi ka kaugemalt, teiste hulgas... Vaata lähemalt ›
0
Ballett „Asjatu ettevaatus“ aastast 1789 on vanima libretoga ballett, mis elavas traditsioonis tänapäeva jõudnud – seda küll süžeega, mitte algse muusika ja koreograafiaga. Erinevalt näiteks „Giselle’ist“ või „Luikede järvest“, milles süžeelõigud on seotud kindlate muusikaliste teemadega ning koreograafia kõigile muudatustele vaatamata siiski säilitanud oma põhilised joonised ja liikumised, on „Asjatust ettevaatusest“ läbi sajandite tekkinud mitmeid muusikalisi ja koreograafilisi versioone. Balleti võlu on. Vaata lähemalt ›
0
Täna, 29. mail esietendub rahvusooperis Estonia Tõnis Kaumanni uus ooper „Charon“, mille libreto autor on Andrus Kivirähk. Vana-Kreeka allilmas aset leidva loo keskmes on antiikmütoloogiast tuntud paadimees Charon – tegelane, kes on sajandeid vaikselt surnute hingi üle Styxi jõe sõidutanud, ent jäänud ise suurte müütide äärealale. Kaumanni ja Kiviräha ooperis tõuseb see kõrvaltegelane aga esiplaanile: Charon armub surnute hulgas olevasse Niobesse ning otsustab teha midagi, mis allilma rangete seaduste järgi Vaata lähemalt ›
0
Kui Eesti saab mõnes riikide edetabelis kõrge koha, jõuab saavutusega hooplemine kiiresti juhtide jutupunktidesse tõendina, et oleme õigel teel. Kui äsja avaldatud maailma ebavõrdsuse aruandest1 selgus, et Eestis jaotub sissetulek, vara ja rikkus Euroopa Liidu riikide hulgas kõige ebavõrdsemalt, järgnes millegipärast vaikus. Mis lahti? Kas siis on häbi riiki turundada sõnumiga, et tulge aga Eestisse elama, miljardärid, siin kasvavad teie sissetulekud ja vara kiiresti nagu Ladina-Ameerikas, aga seejuures ohu Vaata lähemalt ›
0
2016. aastast korraldatud „Residentuu:ri“ mõte on hoida fookuses U: ansamblile huvi pakkuvaid teemasid, luua nüüdisheliloojatega koostöös uusi või kohandada juba olemas teoseid ansambli koosseisule. Juba kümnendat hooaega sai publik lähemalt vaadata, mis kõnetab ja hoiab ühte olulist nüüdismuusika ansamblit värskena. Ülekanne, üks tänavusi teemasid, on kõnetanud isolatsiooniajast saadik paljusid muusikuid: kuidas kanda ettekanne üle selle tehnoloogilises ja kultuuriliseski mõttes. U: käsitles ülekannet ka e Vaata lähemalt ›
0
„Kaumann ja Kivirähk suunduvad allilma“, Annika Lõhmus vestles Tõnis Kaumanniga Ülo Mattheus, „Ameerika MAGAb“ Kurmo Konsa, „Sünteetilise bioloogia uus piir: peegelelu“ Farištamo Eller, „Kuidas hoida hoidjat?“ Carmen Kilvits harrastusteadusest Tristan Priimägi Cannes’is Silvia Lorenzi, „Trauma, kultuur ja valearusaamad“ Penny Boxall, David Hartley, „Tartu lummuses“ Veronika Valk-Siska, „Bauhaus elab“ Igor Kotjuh, „Kulgemise vägi“ Vaata lähemalt ›
0
Alates 29. maist on Tallinnas Vernissage galeriis avatud Jüri Mildebergi näitus „Hingedeusk“, mille põhiosaks on autoritehnikas arhailised ja humoorikad maskid. Teise osa moodustavad graafilised illustratsioonid Argo Moori samanimelisest raamatust, mida samuti avamise raames esitletakse. Paavo Matsin võrdleb Jüri Mildebergi kollektsionääri ja valgustatud kunstimonarhiga ning tema loomingut kurioosiumite kabineti ja alkeemilise laboratooriumiga, mille sihtmärgiks on sedapuhku animism. “Näituse tööd tegelevad Vaata lähemalt ›
0
Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud XVIII Nukitsa konkursil valisid lapsed oma lemmikuks raamatu „Osav aju“, mille autor on Jaan Aru ning illustraator Martin Veisman. Raamat ilmus kirjastuses Ajujutud 2025. aastal. Kokku andis konkursil oma hääle 5947 eesti last vanuses 5–13-aastat. Hääli sai anda saja 2024.–2025. aastal ilmunud algupärase lasteraamatut poolt, mille olid loonud 73 kirjanikku ja 52 kunstnikku. Teisele kohale tuli raamat „Poiss ja papa“, mille autor on Triinu Laan ja... Vaata lähemalt ›
0
Maailmas, kus Youtube karistab mind, kui ma reklaame ei vaata, juhtub küll nii, et mõtlen, mis toimub. Miks ma niisama unusual funny videoid vaadata ei saa? Mul ei ole seda raha, et järjekordset premium’i osta. Pealegi, ma ei ole premium, ma olen basic. Alla basic’u, ausalt öeldes. „Nobody’s perfect,“ lõõritab püsielanik kui Madonna. Kujundlikult. Võib-olla ongi nii, et praegu ei lükata enam laitmatuse sülle: uus aeg kougib inimeses sedasamust premium’it,... Vaata lähemalt ›
0
Ma olin üsna kindel, et seda näitust jään ma kauemaks vaatama. Tegelikult käisin selle küllaltki kiiresti läbi. Põhjus oli nimelt selles, et vaadata ja lugeda oli seal palju rohkem, kui olin eeldanud. Sellisel määral rohkem, et sai endale rahulikult öelda: ei, ma ei jõua seda kõike ühe korraga läbida, ma tulen tagasi. Ja ilmselt päris mitu korda veel. See tagasitulemine on lihtne ka, kunstiakadeemiast jõuab fotomuuseumisse umbes 6-7 minutiga, Vabaduse... Vaata lähemalt ›
0
Hüpnoos on vastuoluline mõiste. Kreeka keeles tähendab ὑπνος küll und, kuid uinumise või magamisega pole hüpnoosil mingit seost. Hüpnotiseeritud inimene on erakordselt vastuvõtlik sugestioonile, tema ootus koondub kitsasse lõiku, jättes kõik muu tähelepanuta. Hüpnoosile allumiseks peab hüpnotiseeritav selleks aga valmis olema. Magajal vajalik valmisolek puudub. Nagu on selgitanud psühholoog Michael D. Yapko, võib hüpnoos olla väga õrn, nii et seda on raske eristada tavalisest ärkvelolekust.1 Hüpnotiseeritu. Vaata lähemalt ›
0
Kõik Vanemuise sümfooniaorkestri eriprogrammiga kontserdid tõmbavad kuulajaid kui magnetiga. Need lähevad alati täissaalile ja on südamega ette valmistet. Seekord kõlas avaloona esiettekandes Ardo Ran Varrese sümfooniline poeem „Tartu aastatuhande kajad“. Hümnilik algus suubus kiiresti salapärasesse rütmiostinaatosse. Rohked teemakatked pikemat arendust paraku ei leidnud ning seetõttu jäi helikude mosaiiklikuks ja pisut rabedaks. Sellisest killustatusest on kahju, sest teose alguse pidulikkus haakunuks idea Vaata lähemalt ›
0
Üks on kindel: kuninganna Kristiina postimäärusega 1638. aastal Eesti- ja Liivimaal asutatud postiteenust selle 400. aastapäeval, s. o aastal 2038, elusana, see tähendab universaalsena, nii kirju, pakke kui ka ajakirjandust ja reklaamilehti inimestele üle maa päevast päeva koju kandvana enam ei näe. Küllap Hiina päritolu pakid värvilistesse kappidesse suuremate teede ääres ikka jõuavad, paberlehtede tegijail ega lugejail pole sellest aga ei abi ega lohtu. Ükski igahommikuse lehelugemise harjumuse ori ei... Vaata lähemalt ›
0
Käes on mai, üks ilusamaid kuid – ja ka eksamite aeg. Kui looduses käib kõik seaduspäraselt, siis haridussüsteemis on see kevad kaasa toonud palju segadust põhikooli lõpueksamitega: sooritamise aeg, eksamilävendi langetamine ühele punktile, järeleksamite tegemise võimaluse kadumine ja taastekkimine, e-eksamite tulemine/mittetulemine. Põhikooli lõpueksamid tõsteti aprilli juba eelmisel õppeaastal. Õpetajate protesti peale, et õppekavas ette nähtud materjali ei jõua selleks ajaks läbi võtta, soovitati kõrgema Vaata lähemalt ›
0
Külli Teetamm on noor näitleja. Õieti on ta üks nooremaid näitlejaid, keda tean, kui nooruse all pidada silmas uudishimu, katsetamisjulgust, psühhofüüsilist paindlikkust, valmisolekut siseneda kõige erilaadsematesse lavalistesse olukordadesse. Ja teadmatust – suurt teadmatust sellest, mis täna õhtul laval juhtuma hakkab, kuhu minek välja viib, mis katsetuse käigus selgub. Mulle näib, et just teadlikult valitud siiras teadmatus võimaldab Küllil jõuda laval olukordadesse, kus ta enne olnud pole, üllatuda ja ü Vaata lähemalt ›
0
Sest õnneks on meie päevade Issand andnud meile ainult natuke aega. Tõnu Õnnepalu, „Klaasveranda“1 Mario Pulveri romaanist „Theseuse laev“ rääkides tahaksin alustada hoopis selle lõpust, epiloogist, mis seob teose autori ja peategelase Friederike. Muu hulgas saab epiloogist lugeda: „See välisuks, mida ma iga päev avan, on seesama uks, mida avasid koju minnes sina, Friederike. [—] Kahesaja-aastased laiad põrandalauad tekitasid aukartust, sa olid nende peal kõndinud. Ehkki ma sel hetkel veel... Vaata lähemalt ›
0
Nüüdseks üle kolme aasta Eestis elanud Ukraina laste eesti keele oskust ei ole veel kuigivõrd uuritud. Mujalegi siirdunud sõjapõgenike sihtriigi keele oskuse kohta pole palju teada, kuid uuringute järgi omandavad nad keele teistest sisserändajatest aeglasemalt. Abi on siin toetus- ja keeleõppeprogrammidest. Tõhusaimaks peetakse Skandinaavia lähenemist „keel kõigepealt“: kes saab keele ruttu selgeks, läheb tööle, mis vastab paremini kodumaal saadud haridusele. Sotsiaalsüsteemil on edaspidi rohkem muret nende Vaata lähemalt ›
0
Miks ei peakski naised üksinda ja omakeskis elama? Iga kord, kui keegi julgeb öelda, et teda on vägistatud, talle on vaimselt või füüsiliselt liiga tehtud, temaga on mitte arvestatud, järgneb mõistmise asemel hukkamõist. Et ilmselt on ta ikka ise süüdi, ise tahtis, vaadaku, kuidas riides käib, milline soeng tal on ja ehk ei ole ülekohtu tegija väärt, et teda kohe tühistama hakataks, muidu on ta ju nii tore ja andekas... Vaata lähemalt ›
0
Olin kursusekaaslase ärasaatmisel. Nagu tavaks, meenutati peielauas lahkunu elu ja seda kujundanud „asjalugusid“. Muidugi tulid jutuks (esi)vanemad ja põlvnemine. Ühe põneva perekonnaloona toodi välja lahkunu saksa soost vanaisa, kes oli tsaariajal tulnud Eestisse mingit raudteeametit pidama. Seda oli kadunuke maininud paaril korral vihje korras, ent siiski meeldejäävalt. See perekonnalooline seik liitis kuidagi aimamisi, tulemata kõne alla detailsemalt. Sest ega neil teemadel saanukski 1980ndail üksikasjal Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2026 19:09
Viimane uuendus: 19:05.
Uudiste reiting uuendatud: 19:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)