Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Linn on majad, inimesed ning teised liigid. Näiteks koerad, kassid, paplid, pärnad. Lisaks ka töökohad, poed, rongid, autod ja veel muudki. Linn on hetked. Olgu need tänavatel, majade sees, vahel, peal või hoopis mujal – kohtades, kus ei oska ettegi kujutada. Igal juhul on ka need osa linnast. Selle loo peategelane on tundlik meel. Teemakäsitlus ja tähelepanekud on kirja pandud mu enda kogemustest. Olen tundlikkust märganud ka sõprade puhul. See... Vaata lähemalt ›
0
Kui eelmisel aastal toimunud Eesti esimese naiskirjanike seminari lõpetuseks otsustati asutada naiskirjanike ühendus ja asutada naiskirjanduse auhind, ei osanud keegi aimata, et vähem kui aasta pärast on mõlemad eesmärgid täidetud. Nii asutati märtsis Eesti Naiskirjanduse Selts ja aprillis anti välja esimene naiskirjanduse auhind, mille pälvis Carolina Pihelgas lühiromaaniga „Lõikejoon“. Kirjandusajalugu tehtud nagu naksti! Lausa topelt. Ka tänavu ei jäänud seminar toimumata, 12. ja 13. augustil saadigi Väi Vaata lähemalt ›
0
Värskepilgulise, praegusaja parimaist muusikateaduslikeist arusaamadest juhinduva ja varasemast sootuks teemarikkama Eesti muusikaloo ülevaate järele on suur puudus valitsenud aastakümneid. Lõpuks täitis kaante vahele jõudnud uurimuse esimene osa pool sellest lüngast ja asus kustutama omamoodi auvõlga, mida ainult meie endi parimad asjatundjad suudavadki tasuda. Meenub aastatetagune eestikeelse muusikaalase erialakirjanduse kohta tehtud küsitlus, kus ajalugu platseerus (eks paljude teemade osas platseeru. Vaata lähemalt ›
0
Esmapilgul sarnaneb Bruce Chatwini lühiromaan „Utz“ paljude teiste teostega, mille vaid korraks mõnda maad külastanud turist või muu asjapulk on tugevate tunnete ja tänumeelega kirja pannud. Niisuguseid vaimustunud autorite paratamatult pinnapealseid raamatuid võib leida siiani Pariisi kuulsamate restoranide vitriinides (näiteks Le Procope’is) kõrvuti mõne legendaarse kindrali samasse söögikohta unustatud peakattega. Kui peakelner juhatab täistunnil järjekordset turistide hulka laudadesse, teeb ta niisugust Vaata lähemalt ›
0
Juba neljandat korda leidis aset festival „Kammermuusika Fotografiskas“. Miks Fotografiska? Sest korraldajate sõnul pakub see tänapäevast, kuid hubast ruumi, mis toetab taotlust taasluua Schuberti-aegsete koduste koosviibimiste intiimne ja vahetu õhustik, kus muusika kõlas sõprade ja tuttavate seltsis.1 Sellest hoolimata tunnistan, et olin kontserdikoha suhtes veidi skeptiline, sest seal mõni aasta tagasi ühe armastatud poplaulja kontserti kuulates näis mulle sealne saal (või kuidas sealset esinemispaika ni Vaata lähemalt ›
0
Anne Carsoni „Linnade elu“ on väike raamat, viska kotti, unusta sinna, sirvi ükspäev natuke ja ava seejärel mitu nädalat hiljem täiesti teisest kohast. Carsoni eestikeelse tõlke raamatuna esmailmumine on vaieldamatult suursündmus: viimasel ajal ei möödu ühtki aastat, mil 1950. aastal sündinud Kanada luuletajat ei ennustataks nobelistiks, kuna see tunnustus on tal veel saamata. „Linnade elu“ on kerge raamat, aga ainult füüsiliselt. Vaimselt tuleb Carsoni loomingu lugemiseks aega võtta, et tema... Vaata lähemalt ›
0
Kuigi mu süda ihkab enam jahedaid kõdulõhnaseid keldreid, kus luulet kuulata … või sumedaid sügisesi mustalaegasaale, siis ei olnud sugugi paha leida end 8. augustil avaralt platsilt Paides, kus mõnesajapäise publiku ees toimus Eesti luuleprõmmu finaal. Liiga särav ja avar ja rohke mu tumedale hingele, aga siiski äratuntavalt ja sisse- ja kaasaelatavalt poeetiline. Kõrvaga kuulamise kirjandus Kui Aija Sakova veidi üle paarikümne aasta tagasi hakkas Eestis slämme korraldama, tuues esmalt... Vaata lähemalt ›
0
Ja kas sellel, mis ta teeb, on nimi või pannakse talle nimi või võetakse talt nimi ära – ja kas sel tööl lõppu on, kas seda lõppu üldse olemas on. Madis Kõiv, Hando Runnel, „Küüni täitmine“ Avalik arvamus loovtööst kõigub enamasti seda romantiliselt müstifitseeriva õhkamise ja netikommentaatori robustse soovituse „mingu päris tööle“ vahel. Seejuures ületavad üha sagedamini uudiskünnist persoonilood loovprofessionaalide läbipõlemisest või hapruseni kulunud vaimsest tervisest. Siinses artiklis tuleb juttu... Vaata lähemalt ›
0
Esmalt tuleb Erik Tergi ja Johanna Vallistu1 kombel ära õiendada, et eesti keeles juurdunud „kodanikupalk“ on ääretult ebaõnnestunud termin tähistamaks universaalset baas- ehk põhisissetulekut (universal basic income, UBI). Ühelt poolt ei ole tegemist tasuga töö eest, mis palk on, teiselt poolt ei makstaks seda ainult kodanikele, vaid kõigile riigi püsielanikele. Sestap kasutan siinkohal terminit „universaalne baassissetulek ehk UBS“. Universaalne baassissetulek kujutab endast regulaarselt kõigile riigis pü Vaata lähemalt ›
0
Üks esimesi taasiseseisvumisele järgnenud suuri näitusi, mille eesmärk oli luua maailmale teatud pilt eesti kunstist, oli 1992. aastal Karlsruhe Euroopa kultuuripäevade raames toimunud „Müüt ja abstraktsioon“. Oma ülesehituse loogika poolest oli näitus sarnane mitme teise tollase eesti kunsti tõlgendusega: see tõi esile kaks vastandlikku poolust, mis olid mõeldud representeerima siinsele kunstile iseloomulikku (kujuteldavat) dünaamikat (nagu ratsionaalne ja lüüriline, struktuur ja metafüüsika jm), väljapa Vaata lähemalt ›
0
Geoff Raby on mitmekülgne Austraalia diplomaat, politoloog ja äritegelane, kelle huvi keskmes on olnud peamiselt Hiina Rahvavabariik. Ta töötas aastatel 1986–1991 Austraalia Hiina Rahvavabariigi saatkonna majandusosakonna juhatajana ning oli 2007. kuni 2011. aastani Austraalia suursaadik Hiinas. Mitmel perioodil on ta olnud Austraalia välisministeeriumi ametnik, viimastel aastatel kuulunud ka mitmete Hiinaga äri tegevate ettevõtete nõukogusse. Ka osaleb ta Melbourne’is asuva Monashi ülikooli õppe- ja teadus Vaata lähemalt ›
0
Eestis pole minu teada veel uuritud, kas linnaruum kaug- ja hübriidtöötajate elustiili toetab ning sedagi, millised vajadused on jäänud täitmata. Kuna aga kaugtöötajate osakaal Harjumaal ja Tallinnas1 on niivõrd suur, võtsin nõuks kui mitte sellele küsimusele vastus leida, siis vähemalt avada arutelu. Intervjueerisin selle eesmärgiga Tallinna ning naabervalla kaugtöötajaid, puudutasin vestluse käigus nii nende isikliku elamispinna, koduümbruse kui ka teenuste ning liikumise aspekti. Kodukontori töötajate va Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriminister Heidy Purga esitles 13. augustil Facebookis töövõitu: „valitsuskabineti istungil kinnitati kultuur ja loomemajandus riiklikult tähtsate ekspordisuundade hulka ning esimest korda on Eestis ka kultuur ja loomemajandus osa riigi ekspordistrateegiast!“ Olen muusikaekspordi kui spetsiifilise valdkonna vastu kõrgendatud huvi tundnud umbes 20 aastat ja küsisin juba 2006. aastal, kas ka Eestis võidaks sellega kunagi tegeleda. Ehkki loomemajandus oli juba popp teema, oli muusikaeksport tollal eelkõ Vaata lähemalt ›
0
Lühianimatsioon „Olemise kulg“ (Undi teod, Eesti-Bulgaaria 2024, 11 min), režissöör Helen Unt, stsenaristid Helen Unt, Anti Naulainen ja Outi Inkeri Rossi, operaator Urmas Jõemees, helilooja Petar Dundakov, produtsendid Edina Csüllög ja Vesela Dancheva. Helen Undi lühianimafilmi „Olemise kulg“ mitteametliku eel-esilinastuse järel Kütioru sauna teise korruse saalis eelmise aasta 12. juulil tekkis pärast filmi linastusega võrdsel määral spontaanne vestlusring, millest võtsid peale Helen Undi osa veel režissöö Vaata lähemalt ›
0
Eesti ajakirjanikud hindavad kõrgelt oma üldoskusi ja tunnetavad vajadust arendada tehnilisi pädevusi nagu andmetöötlus, visuaalide loomine ja koodikirjutamine. Tegu on ülemaailmse tendentsiga: andmestunud maailmas on ajakirjanik see „teadmuse vahendaja“, kes aitab avalikkusel mõista keerulisi andmestikke. Kirjanikust programmeerijani Veel liiguvad Eesti ajakirjandusmaastikul mõned saurused. Ajakirjanikud, kes teenivad oma palga välja ennekõike sõnameisterlikkusega. Need vana kooli kirjatsurad kummardavad p Vaata lähemalt ›
0
„Odüsseia“ on teadagi üks neist Euroopa ja lääne kultuuri tüvitekstidest, millega alustatakse kultuurilugusid. Trooja sõda käsitlevad muistendid põimis kaheks eeposeks ehk „Iliaseks“ ja „Odüsseiaks“ kokku vanakreeka laulik Homeros umbes VIII sajandil e.m.a. Samast põhimõttest lähtudes kirjutas Kreutzwald XIX sajandi keskel kokku eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“. Setod peavad oma rahvuskangelaseks Odysseuse ja Kalevipojaga sarnast põllumeest-sõdalast kuningas Pekot, kellest lõi samanimelise eepose 1920. aast Vaata lähemalt ›
0
Viimane kord, kui ma Reet Varblasega suhtlesin, sõimas ta mu põhimõtteliselt läbi. Ma nimelt ei jõudnud tema kureeritud Mare Mikoffi näituse lõpetamisele, ja seal peetud nende omavahelisele vestlusele. Ei saa öelda, et oleksime Reedaga hullupööra sõbrustanud, aga minult ta kunstikriitikat Sirbi jaoks vahel ikka tellis ning samasse ajalehte kolumni kirjutama kutsus mind just tema. Ta oli ka üks neist käputäiest Eesti kultuuris – kitsamalt kunstiväljal – tegutsevatest inimestest, kellelt sain... Vaata lähemalt ›
0
Maikuus toimus Dublini ajaloolises Trinity kolledžis mälu molekulaar- ja rakubioloogiale pühendatud konverents, kus lahati värskemaid edusamme mäluprotsesside bioloogiliste tagamaade lahtimuukimisel.1 Sellest lähtuvalt on paslik ette võtta kiire ekskurss mäletamise uurimise (lähi)ajalukku ja tormiliselt arenevasse tänapäeva. Mõtisklused mälestuste anatoomilisest olemusest ja asukohast ulatuvad Vana-Kreeka filosoofideni, kuid tänapäeva teaduses on mälu bioloogia uurimisele rajanud vundamendi saksa loodustead Vaata lähemalt ›
0
Enamasti räägitakse luule puhul, et noor autor peab leidma oma hääle. Märten Kross ei ole enam nii noor, võtan sõna kui pisut vanem kolleeg. Mida see hääle leidmine tähendab? Kas nagu lauljal? Ehk ei olegi see vale – peab leidma oma loomuliku registri, kõla, maneeri, väljundi, kõneviisi, olgu … iseenda. Enese identiteedi selles rollis. Esimeses romaanis „Hullumäng“, mis oli ivake rabe ja pika küpsemisperioodi ja ümberkirjutamiste tõttu veidi hakitud, otsiski... Vaata lähemalt ›
0
Vestlusring Helen Undi animafilmi „Olemise kulg“ teemal Liis Auväärt ja Ragne Kõuts-Klemm Eesti ajakirjanike andmepädevusest Robert Israel, Maaja Vadi, Priit Vahter, „Kas sada magusat sõna on väärt pudelit vett?“ Monika Larini, „Lõppematu sillaehitus loovuse ja töö vahel“ Raivo Soosaar, „Baassissetulek tooks kaasa hirmuvaba turumajanduse“ Hannes Saarmets, „Väärtusjärgne ajastu Ladina-Ameerikas“ Juhan Pikamäe arenguteest mälujälje otsinguil Aditi Toome, „Strateegialainetesse uppunud merelinn“ Johannes Madis. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 05:15
Viimane uuendus: 04:54.
Uudiste reiting uuendatud: 05:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)