Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Seekordse, järjekorras XIX graafikatriennaali peanäitusel on võetud vaatluse alla info ja müra suhted, ennekõike just nende materiaalsus. Kunstihoone paviljoni pastelseteks muudetud koridorides uhutakse üleliigne tähendus graafilistest märgisüsteemidest lihtsalt välja. Mis jääb järele? Mustrid, koodid ja nukker küberneetika. Mälu. See näitus on totaalne süsteem, kummaliselt eneseküllane tervik, kus kõik on sätitud ning omal kohal. Ühtlasi on see rõhutatult ebatähenduslik. Juba näituse krüptiline, peaaegu re Vaata lähemalt ›
136
Esimene Anu Kree raamat, mida lugesin, oli luulekogu „Palangukõnd“ (2024). Tegu on hingestatud, kujundirohke ja kauni koguga. See sisaldab palju loodusega seotud allegooriaid: „puulaulu ruumilised värsid“ helisesid lugedes kõrvus igal leheküljel, vasakult silmanurgast paistis, kuidas „jäävangist rabelev oja peseb remmelga juuri“, paremalt, kuidas „paljastub künkaga maastiku / tõsine naljakas õlg“ ja „maastik kaardub siluettideks“.1 Süües kasvab isu ja peagi oli mul näppude vahel ka Kree järgmine luulekogu „ Vaata lähemalt ›
3
Alustagem sellest, et siinsele ajakirjandusele tuginedes oleme esimeste filmivõtetena Eestimaal teadnud 30. aprillil 1908 Tallinna väisanud Rootsi kuninga jäädvustamist. Kuid kas see ikka on nii? Ilmaoludest hoolimata Tallinna kino Grand Imperial Vio reklaamis Revalsche Zeitungi 1908. aasta 28. aprilli (11. mai) numbris, et näitab „enda ülesvõetuna“ Rootsi kuningat Tallinna reidil edasi Peterburi sõitmas: „Juhime sellele tähelepanu, et Grand Imperial Vio küll vist ainus ettevõte on, kes Majesteedi seda küla Vaata lähemalt ›
2
„Mis on pangarööv võrreldes panga asutamisega?“ küsib Julia, tsiteerides Brechti „Kolmekrossiooperit“. Julia ei röövinud küll ühtegi panka, ent pangarööv oleks olnud tema olukorras parem lahendus. Julia lugu on ainest saanud nullindate Soomest, kus end võlgadesse laenanud pereema tappis une pealt kaks last, abikaasa ning viimaks ka enda. „Julia, Julia!“ on moraalitsemiseta lavastus, mille keskmesse tõusevad süsteemne majanduslik ebavõrdsus ja selle tagajärjed. Kui Reginald Rose’i „12 vihase mehe“ puhul saab Vaata lähemalt ›
11
Igal hommikul ärkan raamaturiiulite keskel. Üks väike riiul mu voodi kõrval mahutab umbes … 6-7 raamatut. Vaatan tihti ümbritsevaid raamatuid ja tunnetan sügavalt, kui palju need mu elu mõjutavad. Mõnega on seotud mõni lähedane, mõni jällegi tolmu kogudes mind aastaid jõllitanud. Eks ma jõllitanud siis vastu kah. Paras. Raamaturiiul on korraga ülim vabadus ja ka kohustus – privileeg hoiustada mitut tonni mitmepalgelist tarkust enda ümber. Mõnda neist olen tundma õppinud,... Vaata lähemalt ›
0
Arthur Milleri 70 aastat tagasi kirjutatud „Salemi nõidade“ päevakajalisuses pole Truth Sociali ajastul, kus tõde ja õigus on selle poolel, kelle käes on võim ja kes kõige kõvemini kisab, põhjust kahelda. Kurjad kired, omakasu, hirmu halvav jõud, massihüsteeria, lausvaled – need kõik on tänapäeval täpselt samuti olemas nagu XVII sajandi lõpu Salemis. Või 1950. aastate Ameerikas. Meenutades meeleolu 1953. aastal, vahetult esietenduse eel, kirjutab Miller: „Iga päev näis toovat uudiseid... Vaata lähemalt ›
0
Kinoteatri „Romula ja Julia“ asetab kriitiku ootamatusse olukorda. Oma erilisuses nõuab ta seniste tõekspidamiste ümbersõnastamist uute „agade“ ja „välja arvatud juhul kuidega“. Näiteks väidaksin muidu, et üksnes vormi pärast ei tasu teatrit teha. Henrik Kalmeti ja Paavo Piigi lavastatud rasketehnikaballett paneb ometi väidet revideerima: hästi, kui vorm on tõesti nii ainulaadne, siis laske käia. Samamoodi väidaksin, et kliimakriisi ajal võiks ka iga kultuuriprojekti ökoloogiline jalajälg olla võimalikult v Vaata lähemalt ›
0
„Lavastuses esineb vägivaldseid stseene, samuti helisid, mis meenutavad sõjategevust.“ Selline hoiatus on kirjas Riia Vene teatri Tšehhovi „Kirsiaia“ uuslavastuse kodulehel. Samas leiduvas pikemas tutvustustekstis seisab lause „Kunst ei sünni väljaspool poliitikat“. Muidugi oleks olnud ausam selgelt välja öelda, et läti tuntud teatri- ja filmilavastaja Viesturs Kairišsi lavastus mitte ei meenuta Venemaa sõda Ukraina vastu, vaid just nimelt sellest täiesti lahtiste kaartidega räägibki. Aga ärgem unustagem, e Vaata lähemalt ›
0
Kurb on kuulda andeka, hooliva, targa looja lahkumisest. Samal ajal peame olema tänulikud, et meil on niisuguseid säravaid autoreid nagu Aino Pervik, kelle surm sügavalt puudutab. Ilmselgelt poleks eesti lastekirjandus Aino Pervikuta see, mis ta on. Kui tahta rääkida tüvitekstidest, siis just neid on Pervik loonud: nii mõnegi meie lastekirjanduse tüviteksti, mis ühendab põlvkondi ja on saanud sama endastmõistetavaks osaks Eesti kultuurist nagu Tallinna vanalinn või uuem rahvalaul. Aino Pervik... Vaata lähemalt ›
130
Slovakkia päritolu poliitilise mõtleja Juraj Mesíku põhisõnum on õpetlik: lääne suurriigid hoidsid XX sajandil kolm korda ära Vene impeeriumi kokkuvarisemise, kuid Moskva on vastanud sellele alati vaenulikkuse ja sõjaga. Kui lääs kordab sama viga neljandat korda, on sellel tsiviliseeritud maailmale laastavad tagajärjed. Läänemaailm ei tohiks mingil juhul niisugusele libedale teele minna ja peab lubama Vene impeeriumil kohtuda oma loomuliku ja vältimatu lõpuga ehk lagunemisega paljudeks väikesteks etnilisel Vaata lähemalt ›
0
„Eesti kirjanik“ on väike eesti nüüdiskirjanduse festival. See annab kokkutulnutele võimaluse noppida parajasti õhus olevaid teemasid ja teoseid ning neid lähemalt vaadelda. Viimasel aastal on järjepanu ilmunud põnevaid tekste, mille autoriteks on naised, sellest ka tänavune rõhuasetus naistele kirjanduses. Kas naiste hääl kõlab kirjanduses kuidagi teistmoodi? Kas naiste kirjutatud tekstidel on ka mingeid ühisjooni? Kairi Look on teoses „Tantsi tolm põrandast“ igatahes talle eriomase hääle leidnud. Lastekir Vaata lähemalt ›
0
8. augustil möödus tähtaeg, mille Donald Trump andis Putinile enne USA-poolsete sanktsioonide kehtestamist. Pärast Steve Witkoffi kohtumist Putiniga 6. augustil Moskvas võttis Trump taas hoo maha ja päevakorda kerkis kohtumine Putiniga 15. augustil Alaskal. Seega sanktsioone taas ei tule ja on väheusutav, et ka Alaskal midagi kohe kokku lepitakse, ja taas tähendab see ajavõitu Moskvale. Nii näitab hetkeseis, et Putin on mänginud MAGA-nokatsiga mehe taas üle – nagu kaval hunt... Vaata lähemalt ›
0
Elame võimu kujundatud maailmas, kus on määratud, kuidas maad kasutada, maju ehitada ja ruumis elada. See võim seab esikohale efektiivsuse, kasumi ja kontrolli. Sageli elurikkuse, elanike autonoomia ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse arvelt. Mis siis, kui arhitektuur ei oleks midagi, mis määratakse ülalt alla, vaid midagi, mis tekib orgaaniliselt, lähtub teistest põhimõtetest, mis on küll kapitalismis uudsed, kuid mitte teostamatud? Anarhismi selgitamiseks lähtun Briti anarhisti ja kirjaniku Colin Wardi sõnad Vaata lähemalt ›
42
Lahkunud on koorijuht, pedagoog ja publitsist Enn Oja. Ta sündis 1929. aastal Tartus õpetajate peres, keskkooli lõpetas Otepääl. 1947. aastal alustas ta koorijuhtimise õpinguid Tartu Muusikakoolis ja viis need lõpule 1954. aastal Tallinna Muusikakoolis. Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala lõpetas ta 1959. aastal Ants Kiilaspea ja Artur Vahteri õpilasena. Õpingute ajal võttis ta kompositsioonitunde Alfred Karindilt, hiljem ka heliloojate liidu noortesektsioonis Eino Tambergilt. Aastatel. Vaata lähemalt ›
0
„Graafikakaart ja -territoorium“, Juhan Raud vestles Marika Aguga Maarja Merivoo-Parro, „Väliseesti elav-hingav muusika on eesti üleilmse kultuurielu osa“ Lauri Kärk, „Uusi vaateid meie varasele filmiloole“ Lauri Laanisto, „Kerget nomenklatuurset suvelugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks“ Heldur Sander, „100 aastat Mihkel Ranna dendraariumi“ Ülo Mattheus, „Kremli kaval hunt ja MAGA-nokatsiga Punamütsike“ Benjamin Klasche, „Genotsiidimajandus ja Eesti osa selles“ Merle Karro-Kalberg, „Sisemiselt ilus kolahoo Vaata lähemalt ›
0
Iga kord, kui kuulen uhkusega öeldavat midagi sellist, et „meie tootmise ja turunduse ökosüsteem … “, võpatan. Kui mõne aja eest säras reibaste nügijate ja müksajate keelepruugis väljend „see on juba meie DNAs“, siis nüüd on eesrindlikumate eestkõnelejate lemmikuks kerkinud pärilikku informatsiooni säilitava aine asemel „meie ökosüsteem“. Väidan, et enamikul nende väljendite kasutajatel pole halli aimugi, millest koosneb DNA ja misasi on ökosüsteem. See ei ole pelgalt karjatus keelepolitsei töömailt... Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 8. augustil Arvamusfestivalil valiti välja 2025. aasta luuleprõmmu meister, kes sõidab Eestit esindama Euroopa prõmmule Potsdamisse ja Berliini. Võitja Mari-Liis Müürsepa hoogsale esinemisele pakkusid eelkõige konkurentsi teiseks tulnud Tiina Saar-Veelmaa, kolmandaks tulnud Silver Sepp ning teise vooru pääsenud Jane Tiidelepp. Lisaks neile osalesid slämmil veel Sigrid Salundo, Heidi Iivari, Anna Leena Koržets ja Liine Roos ning külalistena Ekke Janisk, Jaan Luulur Malin ja Jasmine Gardosi Birmingham Vaata lähemalt ›
0
Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind ootab taas kandidaate Kutsume kõiki üles esitama kandidaate Edvin ja Lembe Hiedeli nimelisele toimetajaauhinnale, et tõsta esile häid keeletoimetajaid. Auhind on loodud eesmärgiga juhtida tähelepanu keeletoimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tunnustada teenekaid toimetajaid. Keeletoimetaja töö on nähtamatu, ent ometi hädavajalik selleks, et ilmunud raamat pakuks tõelise lugemiselamuse. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 15.08, kell 18 avatakse A-Galerii seifis Marie-Caroline Locquet’ (FR) isikunäitus „Varjend“. Prantsuse kunstniku Marie-Caroline Locquet’ soolonäitusel „Varjend“ näeb ehteid ja objekte, mis on seotud kaitstuse ja ohu tajumisega. Locquet’ tööprotsess viib puidu ja kivi materjalide pingetaluvuse äärmustesse, põrgatades neis peituvaid vastandlikke reaalsusi. Iga teose kandmise kogemus on ainulaadne ning uurib hapruse ja tugevuse, vägivalla ja õrnuse vahelist suhet. Teoste vormid meenutavad nii kaitsvaid Vaata lähemalt ›
0
Suure Haapsalu Kodukohvikute päeval 16. augustil kell 12.00 avatakse Asuküla seltsimajas Riin Palloni ja Kaia Kullamaa kureeritud grupinäitus “Ülestähendusi metsikutelt radadelt”. Näitusele on kaasatud 10 Haapsaluga seotud kunstnikku: Maarja Aaloe, Mari Prekup, Rait Rosin, Riin Pallon, Katta II Grüner, Kaia Kullamaa, Hailey Vinter, Naima Neidre, Mara Ljutjuk ja Elis Saareväli. Avamisele järgneb kuraatorituur koos kunstnikega ja 20. septembril Maal elamise päeva raames toimuvad näitusel erinevad töötoad (ko Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Buduaar
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 06:45
Viimane uuendus: 06:38.
Uudiste reiting uuendatud: 06:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)