Süües kasvab isu. Kätte on jõudnud Cannes’i filmifestivali viimane päev ja kontole kogunenud juba 40 seinast seina kvaliteediga linateost (jah, ka siin pole kaugeltki kõik kuld). Ikkagi on aga tunne, et peaks oma tasapisi muudkui kuhjunud unevõla pealt siiski kell seitse hommikul üles ärkama, et minna bussiga võrdlemisi kaugele Cineumi kinno ja hingata enne õhtust tagasilendu sisse veel need viimased filmid. Vendade Dardennes’ide uue filmi hommikune linastus motiveerib. Dardennes’ide „Noored... Vaata lähemalt ›
0
Sürr ja lahe näitus on! Sürr, sest oodatud kohaliku illustratsiooni genealoogia asemel leiab siit hoopistükkis kohalike sürrealistlike hoovuste hõrgu popurrii. Lahe, sest kuraatorid on ühes kujundajaga loonud näituseterviku, mis tõesti püüab kinni selle tunde, kui soe suvetuul puhub koolivaheaja teisel nädalal üle vanaema õunaaia ja sahistab mingi eriti haarava seiklusraamatu lehekülgi. Afektiivne täistabamus lubab silma kinni pigistada ka selles asjas, et illustratsioon on näitusel jäänud pigem tõukepunkt Vaata lähemalt ›
0
Esmaseks kaardistuseks loen üle mõned näituse tutvustuse eri suunas sõitvad kirja- ja jäljeread. „Kunstnik on pöördunud tagasi fotograafia algusaegade tehnikate juurde,“ kirjutatakse seal, „osaledes paratamatult vanas võitluses fotograafia õiguse eest olla kõrgkunsti meedium – olla graafika, olla maaliline. Selleks tuleb fotomeediumi vahetu dokumentaalsus ja kujutise teravus ületada. Tema trükid tõestavad, et reportaaž võib muutuda pastoraaliks niipea, kui fotolt kaob teravus.“* Milles, kui üldse, on siin p Vaata lähemalt ›
0
Korraldaja ja kuraator Bianka Soe näib tegutsevat siira maailmaparandusliku entusiasmiga. Teda huvitab, mismoodi on inimese kunstikogemus seotud ühiskondlike protsessidega, kuid samal ajal üritab ta vältida liiga suuri üldistusi, eelistades oma tegemisi mõtestada aktiivse üksikisiku vaatest. Lisaks sel aastal viiendat korda toimunud kunstifestivalile „Ma ei saa aru“ on Soe tänavu kureerinud ka mitmeid näitusi, neist ühe Bolognas, teised Tallinnas. Tema kõige hiljutisemal näitusel ühendasid jõud Toomas Volkm Vaata lähemalt ›
0
Sirbi toimetus asub Tallinna vanalinnas, kus pole lihtne parkimiskohta leida, ja seetõttu käin rõõmsal meelel, kui pole muid autoga sõitmist nõudvaid asjatoimetusi, tööl ühissõidukiga. Lisaks loodussäästlikkusele pakub see ka väärt võimaluse liikuda jalgsi rohkem kui vaid autouksest kontoriukseni ja sealt tagasi. Mis aga veelgi tähtsam, bussis trehvab aeg-ajalt iseäralikke inimesi, kellega elutee muidu vaevalt ristuks – antropoloogiline huvi, mis muud. Päeval, kui üle Eesti katsetati häirepasunate kõla ja. Vaata lähemalt ›
0
Hiljaaegu esines Varro Vooglaid sooviga kehtestada riigikogu külastavatele inimestele dress code. Asjaolu, et just see EKRE fraktsiooni liige riigikogus tuleb lagedale silmapaistvalt rumala ideega, ei peaks kedagi imestama panema. Permanentselt maailma peale solvunud dogmaatiliselt usufanaatikult oleks raske muud oodata. Ehk võiks parlamendil olla tõsisemaid asju arutada kui riietumisstiil? Äkki riietus on osa eneseväljendusevabadusest või mõnel ehk ei olegi paremaid riideid, mida selga panna? Võib-olla või Vaata lähemalt ›
5
Aastad on läinud, vanaks jäänd mees, seier teeb tiire, aeg ei oota. Liivakell klaasiga kõrvu mu ees, surm on kokku tõmbamas noota. Januselt kõrtsiust piidlen veel ma. Kuula mu tšellot nüüd, rändaja!1 Need vana hea Bellmani värsid meenuvad iga kord, kui ilmub järjekordne koalitsioonilepe, mis sisaldab mu lemmikut, kultuuripeatükki. Läinud nädalalõpp ei olnud erand. Kõrtsiuksel, mida piidlen, on silt „Kultuuriministeerium“, aga mu otsuseid ja tegusid anuvat tšellot sealt läbi rändavad... Vaata lähemalt ›
0
Hannah Arendt on rõhutanud, et poliitiline mõtlemine on kogemuspõhine – aristotellikuks poliitiliseks loomaks kasvatakse. NO99 teatri suurejooneline eksperiment Ühtse Eesti partei loomisest ehk „populismi labor“, nagu Meelis Oidsalu on seda kutsunud, oli mõeldud sisendina eestlase kui poliitilise looma arengusse. Kuid nagu nendib eksperimendist tehtud dokumentaalfilmis „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“ Tarmo Jüristo, jättis NO99 rehkendamata tehte teise poole. Nad ei näidanud valija rolli sellise eksperi Vaata lähemalt ›
3
Minuealised vahest mäletavad, kui 1990ndatel, piiride avamisele järgnevatel aastatel hakkasid Eestit külastama vastsiginenud sõpruskoolide sõprusklassid ja kõiksugu muud delegatsioonid. Eriti just Põhjamaadelt. Alati imestasime, kui palju oli neil seal allergikuid. Kes ei saanud süüa jahutooteid, kes piimatooteid; mäletan, et keegi oli allergiline karusmarjade suhtes. See oli midagi täiesti uut. Ei mäleta, et keegi koolikaaslastest oleks olnud allergik. Nüüdseks oleme Põhjamaadele järele jõudnud – enam-vähe Vaata lähemalt ›
176
Diskussioon sõna „etenduskunst“ ümber on nüüdseks kestnud 20 aastat. Alustades Erkki Luugi 2005. aasta artiklist Teater. Muusika. Kinos1 ja lõpetades seni hiljutisima teksti, Evelyn Raudsepa juhitud vestlusringi „Kaasaegse etenduskunsti küsimused“ üleskirjutusega2, läbib seda saagat püüe sõnastada, mis on etenduskunstis teistmoodi kui ülejäänud teatris. Ometi pole selle sõna täpne tähendus eesti keeles kinnistunud. Ei kinnistu ta siinsegi artikli tulemusel, aga sellegipoolest teeme katse uurida suundi, kuhu Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on maalikunstnik, plakatist ja raamatukujundaja, Eesti Kunstnike Liidu liige Viktor Sinjukajev. Viktor Sinjukajev sündis 9. septembril 1941. aastal Põhja-Osseetias. Aastatel 1959–1966 omandas Sinjukajev hariduse Leningradi Serovi-nimelises kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1967–1988 töötas ta Tallinna filmilaenutuskontoris. Viktor Sinjukajev astus Eesti Kunstnike Liitu 1975. aastal. Aastate jooksul tegi ta nii poliitilisi kui ka kino- ja teatriplakateid, tema reklaamplak Vaata lähemalt ›
0
Ei, ma ei soovi anda hoogu juurde sõjahüsteeriale, mida mõned ametkonnad ja inimesed omakasupüüdlikult lõkkele puhuvad. Samuti arvan, et homme ei käi meil sõda ja ka ülehomme mitte. Aga nii arvasid 2022. aasta 23. veebruaril ka ukrainlased, nende president ja paljude riikide luureorganisatsioonid. Nad ei näinud ette, et Putin kavandab totaalse valeinfo alusel oma kolmepäevase „sõjalise erioperatsiooni“. Nüüd on see sõda kestnud varsti juba kauem, kui vältas venelaste Suur isamaasõda,... Vaata lähemalt ›
0
Mind tervitab muretus. Maast laeni valged kardinad hõljuvad kerges ventilaatorituules. Ilmselt pidi lääne hingus 1980. aasta suvel tunduma täpselt samasugune. Hingus, mis korraks virvendas. „Suvi tundus paljudele mõneti kui viiv vabadust, ent raudne eesriie sulgus veel mitmeks aastaks,“ nenditakse näituse kaastekstis. See viiv on siin. 1980. aasta Moskva olümpiamängude ehk XXII suveolümpia purjeregatt on omamoodi müütiline üritus. Kes olid mängude toimumise ajal noored, hakkavad tasahilju pensionile minema. Vaata lähemalt ›
14
Loodan, et ei pannud (teatrikriitikuna) raamatuarvustusele kogu selle teoloogilist ja esteetilist rikkust retsenseerida püüdes kuidagi autorit madaldavat või tema käsitlusareaali ahendavat pealkirja. Kuid ometi, kui tahta mõista õigeusu traditsiooni ning ka ikooniteoloogiat, pole võrdlus – isegi vastandus – teatrisõnavaraga kuidagi kohatu ning seda on tehtud ka enne ja pärast Florenskit. Kas ikonostaas õigeusu kirikus ja neljas sein teatris liidab või lahutab koguduse, võimaldab või takistab kirgastumist? S Vaata lähemalt ›
39
Viiulid mängivad. Viiuldajad viipavad viirastuslikult. Nootide sipelgad siplevad mõtete siiliogadel. Siilid ronivad rippsildadele. Vihisedes viskuvad nad tipult tipule. Nad on kohutavalt kõrgel ja alt vaadates näivad tibatillukesina. Elu on eelkõige laul. Vormiimede ja värvinimede suur sümfoonia.1 Vaevukuuldavad viiulid. Aeglaselt hoogu võttev crescendo. Habras ohe. Ma ei tunne religioosse maailmaga eriti ühendust, see tähendab ma pole ise sellega seotud. Võiks öelda, et mina elan ühel pool jõge ja usk tei Vaata lähemalt ›
17
Juhan Raud vestles Bianka Soega Tristan Priimägi Cannes’i filmifestivalil Intervjuu iraani režissööri Jafar Panâhiga Maarja Siiner, „Kust tuleb küllus ja kuhu kaob vabadus?“ Farištamo Eller, „Lõputu kasum ei peaks olema inimõigus“ Heli Allik vestles prantsuse kirjaniku Édouard Louis’ga Karin Allik, Anneli Saro, „Vahefiniš etenduskunsti mõistemaratonil“ Merle Karro-Kalberg vestles arhitekt Marta H. Wiśniewskaga Säde Einasto, „Pontifex MacMillan“ Timo Maran, „Üleskutse keskkonnasolidaarsusele“ Lauri Laanisto, Vaata lähemalt ›
0
Pallas esitleb 2025. aasta lennu lõputööde näitust – fookuses tudengite fantaasiaküllane mõttemaailm ja aktuaalsed teemad Galeriis Pallas avaneb teisipäeval, 3. juunil kell 16.30 Kõrgema Kunstikooli Pallas 2025. aasta lõputööde näitus, mis pakub ainulaadset võimalust heita pilk tulevikuloojate maailma. Galerii kolmel korrusel eksponeeritud lõputööd kõnetavad vaatajat nii isikliku kui ka ühiskondliku mõõtme kaudu. Samuti on kõik huvilised oodatud juuni alguses toimuvatele avalikele lõputööde kaitsmistele. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 30. mail kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis Mari Roosvalti juubelinäitus „Oma aeg, oma luba“. Näitus hõlmab maalikunstniku 1990ndatel valminud teoseid ning valik jutustab loo kollaaži sünnist Roosvalti loomingus. Näituse kuraator on Katariina Pruus.Viimased pea kolm kümnendit on Roosvalt viljelenud kollaaži nii maalis kui ka akvarellis. Nüüdseks kanda kinnitanud stiil on ühtaegu loonud tema imidži. Kunstnik on oma originaalsetes kollaažides kasutanud ajalehelõikeid, samuti fotosid ja lihtsaid iga Vaata lähemalt ›
0
Anneli Oppar VÕIMENDI 30.05.-31.06.2025 Alates reedest, 30. maist saab HOP galeriis vaadata ehtekunstnik Anneli Oppari näitust ‘’Võimendi’’. Näitusel “Võimendi” vaatleb ehtekunstnik Anneli Oppar digitaalse süsteemi ja inimese mõttemaailma kooseksisteerimist. Tal on tekkinud tunne, et mõtlemine kui vaimne protsess on surve all, kuna digitaalsete süsteemide pealetung hägustab selle protsessi piire. Kord on oluline ise mõelda, kord tuleb osata tehisintellekti kasutada. Need tegevused on ühtlustunud. Mind motiv Vaata lähemalt ›
0
Kui toredate nooremate kolleegidega jutuks tuli, et plaanin kirjutada Vaino Vahingu „Suvekoolist“, mindi mossi ja küsiti: kas ma ikka veel arvan, et Vahing on tipp-topp? Olin laksaki vastamisi Claire Dedereri „Koletistes“ õhku visatud küsimusega: kuidas suhestuda kunstiga pärast loojat puudutavate häirivate asjaolude teatavakssaamist?1 Tõsi, Vahingu puhul polnudki mingit ilmsikstulemist, ennastpaljastavalt perevägivallast kirjutades noppis ta hoopis auhindu. Elu ja loomingu lahutamatus. „Koletiste“ loodut h Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 00:37
Viimane uuendus: 00:26.
Uudiste reiting uuendatud: 00:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)