Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Eva Koffi uue, kolmanda pika proosateose „Õhuskõndija“ kaanetutvustus on ambitsioonikas: tegemist on XIX ja XX sajandi vahetuse aegu sündinud Magdalena ja Nora „iseendaks kasvamise looga“. Seesuguse sõnavaliku tõttu arenguromaanina määratletav tekst keskendub nende tundlike naiskarakterite kaudu paikajuurdumise ja õhkutõusu kui mitmeti tõlgendatavate seisundite vahelistele pingeväljadele ülikiire moderniseerumise ajajärgul. Veel vaagitakse üle-eelmise sajandivahetuse ja XX sajandi algupoole provintsilinna T Vaata lähemalt ›
50
Miks harilik? Sest see oli jälle sama vaimustav ja inspireeriv nagu alati! Väga palju fantastilisi kontserte, väljamüüdud saalid, kontserdimaja lage kergitavad ovatsioonid, noorte meistrikursuslaste värske energia, põnevad (uudis)teosed, Matthew Hunti soolo Lepo Sumera „Kevadises kärbses“, rohkelt mällu talletatud elamusi ja parim võimalik eestimaine suveilm. Ses mõttes harilik (kuigi ilmaga ei ole alati just niimoodi vedanud kui tänavu). Tavapäraselt fantastilised olid Eesti Festivaliorkestri neli kontsert Vaata lähemalt ›
77
Mitte iga kunstnik ei tule Kumu vaatajate ette sellise pagasiga nagu islandlane Ragnar Kjartansson. Pagasi all ei pea ma silmas näituse „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“ („A Boy and a Girl and a Bush and a Bird“) mastaapseid eksponaate. Need olid vaevalt lahti pakitud, kui mulle juba räägiti Kjartanssonist ja soovitati muuseumis ära käia. Hiljem paluti kirjutada arvustus ja kuigi põgus ettevalmistustöö selleks tundus vajalik, võtsin vist oma... Vaata lähemalt ›
51
Mis saaks eestikeelse raamatu juubeliaastal olla valitsuse parem kink raamatukogudele kui uus rahvaraamatukogude seadus, mille alusel raamaturahvast senisest veel paremini teenida! Teadmine, et kehtiv seadus kipub ajale jalgu jääma ja eriti pärast haldusreformi, millega omavalitsusüksuste arv järsult vähenes, oli olemas juba ühel kunagisel valitsusel aastal 2015. Nõnda pandigi uue seaduse ettevalmistamine valitsuse töökavasse. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm teatas toona meediale (Po Vaata lähemalt ›
204
Vahel harva festivale kajastades kõhklen, mida ikka möödunud ainukordse ettevõtmise kohta öelda. Sõnumitooja kaugelt maalt ma pole, programmis toimunu on kõigile veebis niigi lugeda. Nägid kes nägid ning ülejäänutel jääb vähe võimalust rahvusvahelisi lavastusi muu ilma peal trehvata. Üldistused loovad tänamatuid eelarvamusi, sest festivali kava räägib rohkem kunstilise juhi eelistustest kui mõne nähtuse elujõust ja suundumustest. Seega jääb minu osaks vaid isiklik kogemus. Naer, ehmatused, jahmatused, üllat Vaata lähemalt ›
0
Alati on igal pool midagi rippumas. Inimene arvab küll, et kõigepealt oleks vaja kindlat pinda, millele astuda: kuid see kindel pind on õigupoolest ainult maapind, õhuke kumer membraan, mis hoiab meid sööstmast maakera sisemusse. Maakera sisemus ripub aga ilmaruumis, sel nähtamatul orbiidil, mis hoiab maad viskumast päikese südamesse. Päike aga ripub meie galaktikas, siinpool Linnuteed, mis omakorda ripub keset teisi galaktikaid, mis omakorda ripuvad – no ütelge, kus? Nad ripuvad... Vaata lähemalt ›
3
Hea on kirjutada elusast teatrist. Surnud asju on nii palju ümberringi ja iial ei tea, millise laiba otsa ja kus komistad. Nukker valu ja nukker rõõm tulid hinge, kui vaatasin Palmse mõisa pargis Toomas Uibo ja Andres Puustusmaa muusikalist lavastust „Vihmana ma sajan“. Ja jäid sinna tundideks. Lavastus jagab kilde legendaarsete bardide Tarmo ja Toomas Urbi eluhetkedest ajani, mil vennad Soome kaudu Rootsi ja sealt Ameerikasse läksid. Aasta oli 1988,... Vaata lähemalt ›
0
Loode-Eestis Rannakülas asub võrgukuur. Kunagisse kalurivõrkude ladustamise hoonesse on režissöör Marko Raat teinud kinosaali ja on seal jõudumööda viimased viisteist suve kino pidanud. Programmiline rõhuasetus on eesti dokkidel ja kohtumistel filmitegijatega. Sel suvel sai Raadil peetud ka ammu mõttes olnud ühe-ööpäeva-filmifestival „Hunditund“. Programmis leidus nii viimase aja festivalidel pakutut, dokiklassikat, videokunsti, täiskasvanute filme kui ka näitemängu. Esmalt pakuti üllatusseansil sügisel kin Vaata lähemalt ›
51
Mõttepäeviku – või kuidas seda nimetada või (kontseptuaalselt?) üldse nimetamata jätta – autor kannab Kivivalgeli samavõrra ebamäärast kui auväärset nime, mille taga olev isik, kuigi ta meile – nagu tõenäoliselt ka kõigile teistele – hästi teada on, soovib (ja võib) siinkohal minu poolest ka anonüümseks jääda. Kes tahes ta ka poleks, näib Kivivalgel oma raamatus jälgede segamiseks välja pugevat nii mõnestki nahast. Võtkem näiteks teose ülesehitus (nummerdatud, pealkirjastamata peatükid), stiil... Vaata lähemalt ›
0
Tallinn paistab silma linnana, kus kaubanduskeskuste ruutmeetreid on ühe elaniku kohta Euroopas kõige enam. Suurem osa neist on rajatud linna äärde, kesklinnast kaugele. Seetõttu on linna süda jooksmas inimestest tühjaks, linna veeres asuvad kaubanduskeskused ja nende parklad on aga alatasa inimesi ja autosid triiki täis. Miks eelistab tallinlane veeta oma vaba aega pigem akendeta kaubanduskeskuses kui ajaloolises vanalinnas? Põhjused on seotud nii mugavuse kui ka rahaliste võimalustega. Kõik algab juba... Vaata lähemalt ›
0
Kui linnaruumi feministliku luubiga vaadelda, saab nähtavaks pea lõputu ebaõigluse muster alustades äärekivide disainist, ebapiisavast lumekoristusest, varjualuseta bussipeatustest ja ebausaldusväärsest ühistranspordist kuni keskmise inimese järgi disainitud linnamööbli ning ka kliimakriisi tähelepanuta jätmise ja haavatavate inimgruppide süsteemse allasurumiseni. Need vajakajäämised kuuluvad linnaruumi, sest eeldatakse, et linlane on noor, terve ja tugev. Neile, kes normist kõrvale kalduvad, on osa linn Vaata lähemalt ›
26
Aasta algusest saati on palju juttu tehtud suurtest keelemudelitest. Muretsetakse, kas need mõistavad hästi eesti keelt ja on ka võimelised seda kõnelema. Kardetakse, et kui tehisintellekti rakendav külmkapp või muud asjandused keelt vigaselt või vaeselt kasutavad, siis eesti keel lõpuks kängub. Seepärast neid mudeleid uuritakse, testitakse ning ka treenitakse edasi. Kõvasti on rakkes eesti keele instituut, ülikoolide teadlased, treenimiskorpuste kokkusaamise nimel pingutavad justiitsministeeriumi ametnikud Vaata lähemalt ›
48
Oleme vähemalt kümme aastat seadnud oma suve Haapsalu vanamuusikafestivali järgi – sest sealt saab alati häid elamusi. Saale Fischer ja varem Toomas Siitan on festivalikava pannud kokku läbimõeldult ja maialt uute tõlgenduste peale. Mõnest kontserdist võib mõelda veel aastaid hiljem, teiste puhul saab festivali ajal vaagida, mida kava endas kõike kätkeb, kuidas see teistega suhestub. Tänavune festival pani kaalukausile vanamuusikahitid ja vähe tuntud repertuaari, pakkus sissevaadet lähipiirkondade vanamuusi Vaata lähemalt ›
0
Väljend „avastamata aare“ on nii ära leierdatud, et see ütleb rohkem kõneleja silmaringi kui kõnealuse nähtuse kohta. Aga sellisena lühifilmifestivalid mulle näivad – kohaliku festivaliskeene mässavad autsaiderid, kes ajavad kummalist rida nii filmitööstuses kui ka publiku köitmises. Elevant keset tuba on Pimedate Ööde filmifestivali alafestival „PÖFF Shorts“, mida korraldab küll eraldi meeskond, kuid siiski mitmeti ka suurfestivali egiidi all. „Valga Hot Shorts“ (VHS) alustas möödunud aastal „Tartu 2024“ p Vaata lähemalt ›
74
Eestisse jagub nii muuseume kui muuseumikülastajaid. Euroopas torkab Eesti silma riigina, kus 100 000 elaniku kohta leidub kõige rohkem muuseume ja muuseumikülastajaid. Tallinnast Saatseni pakuvad meie muuseumid väga mitmekesist kõrge kvaliteediga sisu, mida on mujal Euroopaski märgatud ja tunnustatud. Miks siis jääb populaarne ja rahvusvaheliselt tunnustatud muuseumivaldkond tähtsate otsuste tegemisel tähelepanu ääremaale? Võib-olla seepärast, et muuseumil on nii palju eri tahke ja rolle, et isegi muuseumi Vaata lähemalt ›
65
Stephen Kingi lühiloo „Chucki elu“1 põhjal loodud samanimeline film räägib täpselt sellest, mida pealkiri lubab – Chucki elust. Mis teeb ühest elust hea elu? Kas nii saab üldse öelda? Ja kui saab, siis millised on märgid, mis hästi elatud elule viitavad? Inimestele meeldib ennast, oma maailma – saavutusi, õnne, ebaõnnestumisi ja muud säärast – hinnata ju teiste kaudu. Hea inimene on see, kelle kaotust tunnetatakse ja läbi elatakse, kelle lahkumisel... Vaata lähemalt ›
0
Keegi ei ole osanud pakkuda mõistlikku seletust, miks sünnib praegu (kindlasti suhtarvudes, aga näib ka, et absoluutarvudes) märksa vähem suuri avastusi võrreldes näiteks poole sajandi taguse ajaga. Lihtne on süüdistada rahastusalast järjest tugevnevat konkurentsi, mis sunnib ettevaatlikkusele ja suunab enam-vähem garanteeritud tulemuste radadele. Sellele sekundeerib tähelepanek, et suurtest teaduskollektiividest tuleb pigem väikesi sammukesi kui läbimurdeid.1 Põhjus võib olla ka selles, et järjest enam t Vaata lähemalt ›
0
On nähtusi, mis on ühtaegu õhulised, õrnad ja sitked. On harilikke inimesi, kes ei loo justkui midagi jäävat, kuid kelle nähtamatu naeratus püsib ometi üle aastasaja. On virvendavaid paiku, kust ei saa välja, sündmusi, milles kangastuvad ühekorraga häving ja jäävus. Mõnd niisugust oksüümoroni käsitleb Eva Koff oma kolmandas romaanis „Õhuskõndija“. Suur tänu autorile oma teosest vestlemast. Palun kõnele romaani „Õhuskõndija“ ühe peategelase Magdalena prototüübist, oma vanavanatädist Emilie Laursonist. Protot Vaata lähemalt ›
0
On keeruline leida teemat, mille kajastamisel oleks Eesti meedia nii põhjalikult läbi kukkunud, nagu see on Iisraeli sõjakäiguga Gazas. Kõigepealt meenutuseks mõned tõsiasjad. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt on Iisrael 1967. aastast saadik okupeerinud Jordani jõe Läänekallast ja Gaza sektorit. Okupeeriva jõuna on Iisraelil terve rida kohustusi. Nende hulka kuuluvad keeld tsiviilisikuid kollektiivselt karistada, keeld okupeeritud territooriumidele oma tsiviliste asustada ja kohustus tagada okupeeritud ala Vaata lähemalt ›
379
Reedel, 1. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Liisa Kruusmägi, Helmi Arraku ja Krõõt Kukkuri ühisnäitus „Pehme Kaos“. Ruumiline kollaaž toob kokku kolme sarnase mõtteviisiga kunstniku keraamikat, maale ja joonistusi. Veel võib näha teoseid, mis seni pole avalikkuse ette jõudnud. Pehme kaose kutsel plahvatavad värvid meie nätsuputkades.Tolm on üles tantsitud stuudiopõrandatelt. Lõikejooned murduvad kontinentide vahel, kus asuvad meie mõttelised ja päris-stuudiod. Täna Brasiilia Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Buduaar
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 08:18
Viimane uuendus: 08:14.
Uudiste reiting uuendatud: 08:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)