Meie seast on lahkunud Mall Tomberg, tekstiilikunsti üks värvikamaid suurkujusid, Eesti tarbekunsti klassik, kelle suuremõõtmelised teosed elavad lisaks muuseumikogudele ka avalikus ruumis. Õpetaja, kolleeg ja eeskuju – tema 40 aastat kestnud pedagoogitöö ERKI kunstilise tekstiili ja kostüümi kateedris on mõjutanud mitut põlvkonda. Mall Tomberg (sünd Haas) sündis 19. juulil 1927 Tartus. 1952. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi (hilisem ERKI) ning töötas sealsamas aastatel 1952–1992.. Vaata lähemalt ›
0
Sel aastal pälvis Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia ökoloog Martin Zobel – teadlane, kelle töö on sügavalt mõjutanud nii Eesti ökoloogia arengut kui ka terve põlvkonna teadlaste mõtteviisi. Martin Zobel sündis 1957. aastal ja kasvas üles Tallinna äärelinnas, kus looduses liikumine kuulus igapäevaelu juurde. Perekondlik pärimus räägib, et juba nelja-aastaselt teatas ta oma vanematele soovist saada loodusteadlaseks. Koolipoisina kogus ta putukaid, korraldas naabruskonna lastele loodusretki ning luges innu Vaata lähemalt ›
0
Spordi- või eluloofilmid jõuavad harva meisterlikkuseni, mis jõuab kaasaelamisest, isikukultusest või puhtast adrenaliinisurakast kaugemale. Tihtipeale muutub vaimne ja füüsiline pingutus spektaakliks spordifännidele ning filmi kulminatsioon (võit või kaotus) jõuab sihtkohta juba ette märgistatud rada pidi. Sportlane kannatab, treenib, võistleb ja võidab ning kantakse viimaks kätel rahva ette kui kogu riigi triumfi kehastav trofee. Eluloofilmide puhul seevastu ei saa üle ega ümber tõsielust, mis kirjaniku s Vaata lähemalt ›
0
Veebruari alguses täitus Pariisi Grand Palais vaid nädalaks maailma suurimaks vaibaks nimetatud komplektiga, mis oli algselt mõeldud enam kui 400 meetri ulatuses katma Louvre’i ja nüüdseks hävinenud Tuileries’ paleed ühendava galerii põrandat. Nimelt kooti kunstnik Charles Le Bruni kavandite põhjal aastatel 1668–1689 savonnerie-manufaktuuris 92 vaipa. Sellised suurejoonelised ettevõtmised aitasid põlistada Louis XIV võimu, ent majandust juhtinud minister Jean-Baptiste Colberti ettevõtmine pidi aluse panema. Vaata lähemalt ›
3
Inimesed eralduvad üksteisest, kõigil on omad lõputud kohustused ja sahmerdamised ees. Ühiskondlik atomiseerumine on kestnud juba pikemat aega, ent just viimasel ajal tundub mulle, et see on hakanud iseäranis jõhkralt inimestevahelisi suhteid mõjutama. Või siis olen ise selle suhtes kuidagi tundlikumaks muutunud. Päris suhtlust on vähe. Ma ei sea kahtluse alla indiviidi võimekust maailma mõjutada, ent mingist kogukonnatundest, ka ajutisest, on küll puudus. Inimesed elavad eri ajarežiimides, igaüks tegutseb. Vaata lähemalt ›
33
Itaalia muusikateadlane ja filosoof Alessandro Baricco võtab raamatus „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklusi süvamuusikast ja modernsusest“ tabavalt kokku inimeste erisuguse muusikamõistmise sõnadega „muusikakogemuste geograafia“. Seda määratlust on vaja, et kirjeldada kunstmuusika tegelikult vaid hüpoteetilisi ja suuresti ka lihtsalt kokkuleppelisi piire, mille kohta „keegi ei tea, kus need asuvad, aga on selge, et kusagil need on“1. Ehkki neid piire saab väänata ja liigutada, kuuluvad sellise kart Vaata lähemalt ›
33
„Sina mängid, et võita, aga mina hoopis tantsin.“ Nii teatasin mõneti nipsakalt ja teadlikult provokatiivselt umbes aasta tagasi ühes eravestluses. Olukorra kontekst pole praegu enam oluline, kuid materjali võiks siin olla laiemaks üldistuseks. See näitlikustab põhimõttelist vastuolu suhtumises ellu, eesmärkidesse, aga ka suhetesse. Olgu olümpiamängude ja „Eesti lauluga“, kuidas on, kuid mujalgi näikse me aina enam fetišeerivat võitu ja oleme unustanud, et väärtustada saab ka mängu ilu. Kõike on vaja... Vaata lähemalt ›
0
4. veebruaril anti Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas üle kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad, arhitektuurivaldkonnas pälvisid selle Salto arhitektid, kelle kohta märgiti, et nad on ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee. 14. veebruaril selgusid Tallinna Linnateatris 2025. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid, kus Saltot Saku gümnaasiumi põhikoolihoone ja spordikeskuse eest samuti mitme preemiaga pärjati. Salto arhitektid on tegutsenud üle kahekümne aasta, nad on võitnud üle. Vaata lähemalt ›
112
„Kellele kuuluvad need päevad?“ on Paolo Sorrentino uusimas filmis „Halastus“ keskne küsimus. Selles punktis jääb aga ka lugu seisma. Küsimus on nii poliitiline kui põlvkondlik ja jääb hõljuma metafoori ning kaemuse vahele, ilma et jõuaks lahenduseni. Filmi lugu keerleb ümber fiktiivse vabariigi presidendi Mariano de Santise (Toni Servillo). Too on hariduselt jurist ja endine kohtunik. Enne poliitikasse sisenemist möödus suurem osa tema tööaastatest Itaalia kohtusüsteemis. Kuigi sellele on siin filmis... Vaata lähemalt ›
0
EMA ehk Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli 2025. aasta lõpus ilmunud debüütplaadil „EMA“ on segatud pulsse drone’idega, müra vaikusega, filosoofiat muusikaga. Helid hajuvad nagu lootus, et tekkida uuesti. Pianist Ivan Sokolov küsis kunagi Alfred Schnittkelt, mida ta arvas John Cage’i palast „4’33’’“. Schnittke ütles, et meeldis, aga teist korda ei kuulaks. Sokolov mõtles siis, et ei, teisel korral oli ka huvitav. Gavin Bryars lõpetas improviseerimise, kui kohtas muusikut, kes tema... Vaata lähemalt ›
0
Julia Mussakovska on luuletaja ja tõlkija. Ta on avaldanud kuus luulekogu, viimati „Kivid ja naelad“ (2024). Luulekogu „Vabaduse jumal“ (2021) on The Kyiv Independent esile toonud kümne parima Ukraina-teemalise raamatu hulgas. Mussakovska luulet on tõlgitud enam kui 30 keelde ning ta on pälvinud rohkelt auhindu nii Ukrainas kui ka mujal maailmas. Eesti keeles on tema loomingut ilmunud ajakirjas Looming (2022, nr 3, tlk Maarja Kangro) ja Vikerkaar (2022 ja 2025,... Vaata lähemalt ›
103
Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu koostöö ulatub 17 aasta taha. Kui neid kunagi esimest korda „Jazzkaarel“ kuulsin, oli see värskendav ja kõrvu kikitama panev kogemus. Piltlikult öeldes oli traadine Epliku saund laulude küljest eemaldatud justkui garneering või soust põhiroa juurest ning laulud olid uuesti serveeritud hoopis teistsuguste lisanditega roogadena – teisiti sõnastades olid Epliku laulud justkui ümber riietatud teksapükstest viigipükstesse ja jalga sobitatud lakk-kingad. Võttis tükk aega, kuni val Vaata lähemalt ›
5
Hiljuti eesti keeles ilmunud Fionntán de Brúni „Koletise kõhus“ tõi autorile 2022. aastal iirikeelse kirjanduse prestiižseima auhinna Oireachtas na Gaeilge romaani kategooria peapreemia. Kõlab uhkelt, ent on aus mainida, et iiri keele seis on isegi võrreldes meie pisikese eesti keelega väga nukker. Kui Iiri vabariigi rahvaarv on ligikaudu 5,5 miljonit inimest, koos Põhja-Iirimaaga elab saarel ligikaudu seitse miljonit elanikku ning ülemaailmselt leiab end iiri juurtega olevat koguni üle 50 miljoni... Vaata lähemalt ›
9
Tartu Kunstimajas avati Baltimaade noore maalikunstniku preemia lõppnäitus „Young Painter Prize 2025“, mille päralt on seal kõik kolm näitusesaali. Tegemist on rändava üritusega, kuhu lisaks Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele on 2022. aastast solidaarsuse märgiks oodatud ka Ukraina loojad. Kunstimaja peauksest sisenedes tervitab mind värske seinavärvi lõhna asemel hoopis samblane hõng, mis tuleb väikesest saalist. See ruum on täielikult läti maalikunstniku Katrīna Levāne päralt. Sombusesse varakevadisse metsa Vaata lähemalt ›
42
Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad 2025 Ants Hein – arhitektuuri valdkonna elutööpreemia arhitektuuriajaloolasele ja Eesti mõisakultuuri uurijale. Jüri Hain, Jaan Krossi kirjandusauhind Ants Heinale. – Sirp 27. II 2015. Mihkel Mäesalu, Eesti keskaegsed mõisahooned ja väikelinnused. – Sirp 5. V 2017. Tiina Lokk – audiovisuaalse kunsti valdkonna elutööpreemia Eesti viimise eest filmifestivalide maailmakaardile. Annika A. Koppel, Taastatud kohtumine. – Sirp 30. VI 2023. Kaspar Viilup, „Pärijad“ Eesti moodi.. Vaata lähemalt ›
0
„Inishmaani igerik“ on üks ütlemata kurb lugu. Möödunud sajandi esimesel veerandil sünnib väikesaarel poisslaps, kellel on füüsiline liitpuue. Tema mõlemad vanemad upuvad, kui poiss on alles imik. Armastuse ja rangusega kasvatavad poisi üles kaks vanatüdrukut, kes pole tema lihased tädid. Loomulikult peab selline poiss taluma mõnitamist ja piinamist ning pole lootustki, et teda ootab ees mingigi tulevik. Ent ta varjab end raamatuisse ning need aitavad tädikestel kasvatada temast intelligentse ja... Vaata lähemalt ›
0
Hans Christian Aavik – interpretatsiooniline tegevus Hans Christian Aavik on viiuldajana nõtke ja otsekui läbipaistva tooniga. Sirbis 24. V 2024 seisab: „Viimastel aastatel on olnud nii, et kuhu ka ei vaataks, igal pool figureerib viiuliga Hans Christian Aavik – ja täiesti õigusega, sest tema talent on erakordne nii laulva ja intelligentse viiulikäsitluse kui ka publikuga suhtlemise poolest [—]. Mõlemast on Sirbis ikka ja jälle kirjutatud.“ Samamoodi, ülitiheda kontserdikalendriga, on Hans... Vaata lähemalt ›
0
Viimastel aastatel on Margus Otist saanud üks kõige viljakamalt publitseerivaid ning mitmekülgsemaid Eesti filosoofe. Mullu ilmus Otil kaks ainuautorina kirjutatud ingliskeelset monograafiat, mis mõlemad seovad Hiina klassikalise mõtteloo tänapäevase filosoofiakeelega.1 Sel aastal üllitas ta lausa kolm, seekord eestikeelset raamatut. Esiteks ilmus palju positiivset kajastust pälvinud „Heaolu“, kus ta käsitleb hästi elamist mitte mugavuse või tarbimise, vaid suhestumise ja olemise kvaliteedina ehk elamist fi Vaata lähemalt ›
0
Õhusaaste osakeste mõju pilvedele ja kliimale Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliimauuringute keskuse teadlased: Velle Toll, kliimafüüsika kaasprofessor Hannes Keernik, kliimafüüsika kaasprofessor Jorma Rahu, kliimafüüsika spetsialist Heido Trofimov, kliimafüüsika teadur Piia Post, keskuse juhataja, kliimateaduste professor Tanel Voormansik, insener Preemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli „Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine“ eest Fossiilkütuste põletamisest tekib üh Vaata lähemalt ›
0
Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Sõda Ukrainas on sõda ka Eesti jaoks. Seega ka minu jaoks. Selle tulemusest sõltub Eesti julgeolek. Saksa riigiteadlane Carlo Masala visandab raamatus „Kui Venemaa võidab“ hüpoteetilise stsenaariumi, mille kohaselt hõivavad Vene üksused juba 2028. aastal Narva ja Kärdla. See on tema ettekujutuses üks võimalus juhul, kui Ukraina sõja kaotab. Ukraina sõda on meie kõigi sõda ka puht inimlikult. Iga päev hukkub rinnetel ja... Vaata lähemalt ›
30
Populaarsemad allikad
Vormsi
|
0% |
Digigeenius
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 13:59
Viimane uuendus: 13:54.
Uudiste reiting uuendatud: 13:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)