Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. Levinud on hoiak, et... Vaata lähemalt ›
0
Kellele kuulub Mart Kangro keha, tahab Mart Kangro teada. Ühelt poolt, jah, on kehal näha gravitatsiooni ja aja märke: juuksed, va sindrinahad, emigreerusid esimesel võimalusel, aga Maa külgetõmbele on vaikselt vastu tulemas ka tuharad. Sama jõuliselt kui harjutused treeningsaalis vormivad meie keha – või vähemalt meie kehakogemust – ka sõnad ja pildid meie ümber – olgu siis „eale kohased“ reklaamid (Miks ma seda reklaami näen? See reklaam on suunatud meestele... Vaata lähemalt ›
0
20. märtsi Sirbis on kajastatud Pühajärve pinkide kohtuvaidlust, intervjuu advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaadi ja patendivoliniku Liina Jentsiga on selle käsitluse järg. Meeldetuletuseks: Pühajärve parki paigaldati pingid, mis olid äravahetamiseni sarnased Extery linnamööbli kollektsiooni kuuluva Prima pingiga (disainerid Martin Pärn ja Sven Sõrmus). Esimeses astmes leidis Harju maakohtu kohtunik, et parki paigaldatud pingid on Prima pinkide piraatkoopiad ning need tuleb pargist ära viia ja nende kopeerimi Vaata lähemalt ›
0
Eestis on üle 5000 ehitismälestise, millest kolmandiku seisukord nõuab kiiret sekkumist. Seda probleemi ei saa eitada, kuid ometigi on ka palju häid näiteid korda tehtud kaitsealustest hoonetest ja paikadest. Olgu need tõestus, et saab küll, kui tahta, ning et kaunis ja kasutuses kultuuriväärtuslik hoone parandab ka ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti. Kultuurimälestiste registri statistika järgi on ligi 30 protsenti ehitismälestistest halvas seisus – ja see on murettekitav näitaja. Muinsuskaitseamet tegel Vaata lähemalt ›
0
Mängu mõiste on lai ja palju oleneb mängijate võimalustest. Mängu mõõtmeid on erisuguseid – pisikesest spontaansest mängulisest mõttest kuni maailma mastaabis toimuvani. Mängud võivad olla reaalsed ja sürreaalsed, kognitiivsed ja metakognitiivsed, positiivsed ja negatiivsed, ilusad ja inetud. Paljudel mängudel on varjatud tasandeid: kui mängija neid ei taba, jääb ta kaotajaks. Eetiline mäng on avatud, intelligentne, loominguline, improvisatsiooniline, täis põnevaid üllatusi, rõõmu, aga ka arendavaid pingeid Vaata lähemalt ›
0
Endise NATO peasekretäri, Norra Tööpartei juhi ning peaministri ja praeguse Norra rahandusministri Jens Stoltenbergi mälestusteraamat „Minu vahikord. Juhtida NATO-t sõja ajal“ on parasjagu ametlik ja õige natuke ka isiklik. Mõõdukas, diplomaatiline, tasakaalukas, konflikte vältiv stiil iseloomustab Stoltenbergi nii juhi kui ka memuaaride autorina. Ta meenutab, kuidas teda Norra peaministrikarjääri alguses tögati, et mis poliitik see on, kes väldib nii hoolsalt tülisid kui Jens Stoltenberg. NATO endine pea Vaata lähemalt ›
0
Kas lõpuks on tõesti hunt karjas? Jutuvestjaid-poisikesi on Tallinnas nähtud kolm aastakümmet, aga ei ole neist juttudest kahju sündinud ühelegi karjale, kenasti on hinges muinsuskaitsjad, üks jagu arhitekte, päikeseloojangu nautijad, talisuplejad ja korrumpeerumisvalmis parteilised ametnikud, arhitektuuriturismi propageerijad ja modernismi suursugususe kummardajad. Teises leeris aga samuti mitte väike hulk rahutuid, kes soovivad, et tehtagu midagigi, sest probleem ja kulu ei kao möödavaatamisest ära. Talli Vaata lähemalt ›
0
Kujutage ette Einsteini paindlikku aegruumi ja kvantfüüsika printsiipe, kus elementaarosakesed on superpositsioonis paralleelselt mitmes seisundis, suhtlevad hetkes pikal distantsil, lainekuju variseb selle vaatlemisel kokku. Seda võib kuulda realiseerituna helides. Varasemate sajandite muusika paralleelselt kuulamismeelele ja lavale, praegusse hetke tooduna kõlab võimaluste1 sümbioosis modernistliku nüüdismuusika ja eksperimentaalse hoiakuga: helid kui osakesed ja muusika kui kõlaobjektid, mille paiknemine Vaata lähemalt ›
0
Varakevadine Pärnu ei ole pelgalt ilmastiku seisund, vaid tervet linna halvav meeleolu: linn on vaoshoitud ja pisut uimane. Seesama hajus rahu kandub üle ka näitusesaali, kus publik aeglaselt liigub, peatub, arutab ja kinnitab üksteisele nähtut. Midagi on selles turvalist, midagi äratuntavat. Näituse „Ideaalmaastikud“ saatetekst avab selle mõiste põnevalt: ideaalmaastikku ei ole esitatud pelgalt maastikuna, vaid ühtlasi katsena mõtestada inimese ja looduse suhet tänapäeva pidevalt muutuvas maailmas. Loodust Vaata lähemalt ›
0
22. märtsil Tallinnas peetud koorimuusika foorumil peatuti koorimuusika sõlmpunktidel, mida on nii lavalaudadel kui ka tagatubades püütud lahti harutada eile ja püütakse tänagi. Arvatavasti tehakse seda ka homme. Iseenesest mulle meeldib, kui asju arutatakse. Aega võtta ja kokku tulla, et üksteise mõtteid kuulata ja omavahel polemiseerida – see on nüüdsel ajal puhas luksus. Liiatigi kui foorum koosneb peaasjalikult oma eriala spetsialistidest – mõtterada on seda teravam ja nauditavam. Kuulasin Tallinnas... Vaata lähemalt ›
0
Alice Kase viimane näitus on märkimisväärselt pinnapealne. See tähendab: just pinnad on siin mitmest suunast uurimise alla võetud. Kortsus ja lõigutud paberid, riideesemed (sh ülikonnad ja muud vormirõivad). Käelabad. Jalalabad. Madalmaade paralleel Mõneti meenutab see Madalmaade XVII sajandi maalikunsti. Sealgi keelduti kujutamast suuri, mütoloogiast või ristiusust pärit lugusid. Positsioone ei võetud, suuri plaane ei deklareeritud, hukku ei kuulutatud. Selle asemel kujutati lihtsaid, lausa banaalseid ar Vaata lähemalt ›
0
Ühes Eesti linnakeses kohtuvad XXI sajandil juhuslikult Romeo-nimeline noormees ja Julia-nimeline neiu. Tutvuvad. Armuvad. Abielluvad kirehoos. Loodavad, et saavad õnnelikuks (kuidas siis teisiti!?). Mis võiks valesti minna? Eriti veel siis, kui Julia teab Shakespeare’i teksti lausa peast. Aga tuleb välja, et sajanditega pole miski muutunud ning inimesed juhinduvad ikka kättemaksuhimust ja vaenust, nagu see oli Shakespeare’i ajal. Ajalugu kordub ka siis, kui lood on juba ammu kirja pandud ja kõigile... Vaata lähemalt ›
0
Kui ajaloolise Rotermanni soolalao kõmisevast trepist üles ronida, tervitab tulijaid katusealuses rõdugaleriis pehme vaip ja jalanõudega edasimineku keelumärk. Sussidega või sokiväel kulgemine ja beež pehme vaip on kontrastis nii maja igast küljest piirava müriseva autojõega kui ka soolalao nurkliku katusekonstruktsiooniga. Galeriiruum kutsub hoopis vaikusse ja tempot muutma. Iga külastaja saab otsustada, kas võtta see kutse vastu või mitte. Nii nagu on malbe beež pehme põrandakate ja eksponeerimispindade. Vaata lähemalt ›
0
Tänavustel Oscaritel oli täispika animatsiooni kategoorias kaks soosikut: prantsuse vikerkaarevärviline ulmefilm „Arco“ ning möödunud aasta rahvusvaheline edulugu „K-popi deemonikütid“, mis lõpuks ka kuldmehikese koju viis. Raske oleks kaht teineteisest erinevamat linateost ettegi kujutada. Euroopa autorifilmi ning USA suurproduktsiooni iseloomulike näidetena pakuvad need aga häid koordinaate täispika animafilmi maastiku kaardistamiseks. Milline näeb maailm välja aastal 2075? Milline kolmanda aastatuhande Vaata lähemalt ›
0
Veebruari keskel toimus „Eesti laulu“ finaalkontsert. Pärast seda läks ühismeedias käima korralik kiskumine, kas kunagine hittansambel Vanilla Ninja ikka pidanuks võitma. Piinlik tõdeda, et andsin sellele ka ise hagu, olles mõnevõrra ärritunud võiduloo autori, Sven Lõhmuse nimelise plastikuvabriku jätkuvast domineerimisest ideaalis uuele Eesti muusikale platvormi pakkuva ettevõtmise üle. Osa silmatud kriitikast ninjade aadressil muutus aga sedavõrd inetuks ja mürgiseks, et muusikamaitse erinevuste tagant ha Vaata lähemalt ›
0
Eesti raamatu kõrgaeg on jäänud seljataha – trükiarvu ja nimetuste poolest oleme jõudnud kestliku taganemise faasi. Kuidas peegeldub see tõlkekirjanduse kvaliteedis? Märt Väljataga Raamatuaasta sai läbi, ilma et oleks tekkinud diskussiooni Eesti raamatustatistika olukorra üle. Minu pealiskaudse mulje järgi paistab, et lood on viimase 15 aastaga läinud halvemaks. Vanasti pidas raamatutoodangu üle arvet, liigitas seda ja pani tabelitesse rahvusraamatukogu, viimastel aastatel teeb seda statistikaamet. Kättesa Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on keraamik Tiiu-Maret Lass. Tema loominguline panus eesti kunsti ja keraamikasse oli mitmekesine, laiaulatuslik ja mõjukas. Tiiu Lass (aastani 1963 Käsper) sündis 6. septembril 1934, lõpetas Tallinna 7. keskkooli 1953 ning õppis seejärel ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis, saades diplomi keraamika erialal 1959. aastal. Ajastule omane suunamine viis Tiiu Lassi dekoraatoriks Tallinna Tööstuskaubastusse, kus ta 1962. aastani tegeles kaupluste vaateakende kujundamisega. Tema tööd selle valdkonna ühe es Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on armastatud õpetaja, kauaaegne Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klaveripedagoog, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu auliige ja sellelt Bruno Luki preemia pälvinud Renate Goznaja. Renate Goznaja sündis 7. augustil 1929. aastal. 1947. aastal lõpetas ta Leningradi lastemuusikakooli ning seejärel Leningradi konservatooriumi juures asuva muusikakooli (õp Klara Stoljar). Tema õpingud jätkusid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1956. aastal Anna Klasi klaveriklassis. Renate Gozna Vaata lähemalt ›
0
Oleme harjunud rääkima solidaarsusest1 tervishoius eeskätt rahastamist silmas pidades. Aga mis oleks, kui mõtestaksime solidaarsust kogu ühiskonda hõlmavana: kuidas kujundada ümber haigusega kohanemisele kehtivaid kultuurilisi ja sotsiaalseid norme? Eesti elanike pea 20aastane vahe eluea ja tervena elatud aastate vahel tähendab paraku seda, et paljud meist põevad või on põdenud hiljemalt elu lõpufaasiks mõnd pikaajalist ja/või raskekujulist haigust. Eurostati andmetel elab Eesti elanik tervena 15 aastat väh Vaata lähemalt ›
0
Tarbekunstimuuseumis on veel nädala jagu avatud erakordselt suuremahuline ja oluline ehtekunstinäitus: läbi kahe võlvitud saali on võimalus avastada eesti ühe huvitavama ja salapärasema autori ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku loomingut. Näitusele on kogutud üle kahesaja ehte, mis moodustavad ligi poole kunstniku elutööst; lisaks ETDMi kogule on ehted laenutatud ligi viiekümnest Eesti ja välismaa kogust.1 Sedavõrd ülevaatlikku näitust Kadri Mälgu loomingust tõenäoliselt niipea – võimalik ka, et en Vaata lähemalt ›
0
Oleks kahtlane loota, et noorkunstnike konkursi tulemusel valminud näitus on sõnumi ja ideoloogia poolest ühtne. Tudengkujureid ühendas abstraktsem ja vormilisem liin, mis ka emotsionaalseks kippus kiskuma: muutumine ehk muundumine. Kompleks „röövik-nukk-liblikas“ jutustab argises loodusdraamas aastast aastasse ja tiheminigi ümber inetu pardipoja muinasjutu. Ussike moondub lahustudes individuaalseks ürgsupiks, mida ümbritseb kookoni maailmaäärena toimiv kest. Sellest metsikust smuutist võrsub siis kortsus m Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.05.2026 01:41
Viimane uuendus: 01:36.
Uudiste reiting uuendatud: 01:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)