Ei möödu päevagi selleta, et keegi tuttava kultuurirahva hulgast ei valutaks ühismeedias südant kärpepoliitika tõttu ärajäetud näituste, etenduste või lausa tegevustoetuse kaotuse pärast. See, mis praegu eesti kultuuris kärbete tõttu toimub, on kirjeldamatult õudne ning tõik, et kultuurministeerium vähendas tantsuteatri Fine5 toetust ja jättis Eesti Tantsuagentuuri (ETA) lausa tegevustoetusest ilma, on lihtsalt uskumatu! Alustan sellest: […] Vaata lähemalt ›
128
Kirjanikele on ikka sambaid püstitatud, mõnele lausa eluajal. Erinevalt riigijuhtide, poliitikute või kindralite sammastest on neil olnud üldiselt üsna rahulik saatus. Kui muidugi jätta kõrvale iga uue samba puhul korduvad väitlused selle üle, kas see sai ikka kunstiliselt kõva. Eestis aeti esimene tõsine skandaal püsti vist alles Juhan Smuuliga. Probleeme on aga ikka olnud ja […] Vaata lähemalt ›
0
Pingete tõttu Estonia teatri juurdeehitise ümber on saanud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirjast õudusunenägu. Kuigi raskusi on ilmnenud teistegi valitud objektidega, oli Estonia juurdeehitise puhul kohe selge, et vastuolud seadustega on kõige suuremad, ent soovi kompromiss või muu lahendus leida pole. Kui tahta lahendada Estonia praktilisi ja vägagi tõsiseid saali akustika ja töötingimustega seotud probleeme, tuleb […] Vaata lähemalt ›
0
Ugala teatri „Cosmopolitan“, lavastaja ja dramaturg Andres Noormets, tõlkijad Jaanus Johanson, Alden Kirss ja Oleg Titov, kunstnik Valters Kristbergs, kostüümikunstnikud Maarja Viiding ja Ilze Vītoliņa, videokujundajad Taavi Varm ja Margo Siimon, muusikalised kujundajad Peeter Konovalov ja Andres Noormets, valguskujundaja Lauris Johansons. Mängivad Aarne Soro, Alden Kirss, Eduards Johansons, Ieva Puķe, Jaanus Johanson, Klinta Reinholde, Krišjānis […] Vaata lähemalt ›
7
Epistemoloogia on filosoofia haru, mis uurib teadmisi ja tunnetust. See on seotud keeleteadusega kas või juba seetõttu, et järeldused sõnastatakse keele abil. Keele funktsioon on kahetine: see nii peegeldab kui ka kujundab maailmapilti. Nime andmine tähendab nime saanu tähistamist eraldiseisva üksusena, tema kaosest väljatoomist ja maailmapildi mentaalsele kaardile asetamist. Ja vastupidi: nimetamata jätmine, mahavaikimine või keeld nimetada […] Vaata lähemalt ›
67
Mõne nädala eest ütles Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis ja endine relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi Chatham House’is esinedes, et lääne ebapiisav abi on viinud selleni, et sõda on muutunud pikaleveninud konfliktiks, millest väljapääs on kaheldav või peaaegu võimatu. Lisaks on Zalužnõi sõnul tekkinud võimas koalitsioon Põhja-Koreast, Iraanist ja Hiinast, mille vastu sõdimisega Ukraina üksi, ilma lääne abita, […] Vaata lähemalt ›
0
Läbi äreva une on kuulda, kuidas rong loksub ja koliseb, kupee uksele koputatakse. Võib oletada, et oleme Kiievisse jõudnud. Kell on 5.12, on 27. september 2024. Oleme üheteistkümne vapra eesti arhitektiga Ukrainasse jõudnud. Oleme sõitnud täpselt 24 tundi: Eestist ringiga läbi Poola. Just on lõppenud komandanditund, mis kehtib südaööst kella viieni hommikul, ning linnas võib […] Vaata lähemalt ›
56
Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus „Ressursid tulevikuks“. Peakuraator Anhelina L. Starkova, kaaskuraatorid Daniel A. Walser ja Jaan Kuusemets. Graafiline disainer Mikk Heinsoo (StuudioStuudio), tõlk Maire Kuusksalu, näituse kujundasid Anhelina L. Starkova ja Ronja Soopan. Avatud arhitektuurimuuseumis kuni 1. XII 2024. Seekordse Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) peanäitusel „Ressursid tulevikuks“ näidatakse, kuidas lahendada arhitektide tulevikuülesandeid. Küsitakse, kas pöördume tagasi juurt Vaata lähemalt ›
28
Klassikalise muusika tähtsündmused olid neli kuud ette läbimüüdud Londoni Filharmooniaorkestri ja Marcel Johannes Kitse kontsert, EMTA 105. aastapäevale pühendatud esindusfestival „Müriaadfest“, Erkki-Sven Tüüri 65. sünnipäeva kontsert ning maailmakuulsate pianistide Olga Kerni (USA), Jelena Baškirova (Saksamaa) ja Aleksandr Melnikovi (Venemaa) ülesastumised koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Ka džässisõpradele pakuti rikkalikku valikut. Ehkki lähiriikides toimus nii mõndagi põnevat, […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Erkki-Sven Tüür 65“ 19. X EMTA suures saalis. Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. Kavas „Ärkamine“ segakoorile ja kammerorkestrile (2011) ja teose „Rändaja õhtulaul“ uus versioon segakoorile ja kammerorkestrile (2001/2024, esiettekanne). Erkki-Sven Tüür on üks praeguse rahvusvahelise muusikamaailma säravamaid heliloojaid. Kuulates juubelikontserdil kahte eri loomeperioodist pärinevat teost, tekkis selge äratundmine, miks […] Vaata lähemalt ›
0
Muusikal „Buratino“ 15. X (esietendus 6. VI) Viimsi Artiumis. Helilooja Olav Ehala, Tanel Saare libreto Adolf Šapiro ja Aleksei Tolstoi lavateose põhjal, lavastaja Tanel Saar, kunstnik Eda Kommitz, koreograaf Märt Agu, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Piret Parrest, grimmikunstnik Mare Bachmann, muusikajuht Kelli Uustani, dirigent Edmar Tuul. Laval Muusikalikooli noortestuudio ja Viimsi muusikakooli noored (sh Buratino […] Vaata lähemalt ›
192
Marje Taska pühendusnäitus Reet Varblasele „Täht, rist ja tammetõru“, kuraator Triinu Soikmets. Tallinna Jaani kiriku galeriis kuni 28. X. 1. Olen viimastel aastatel mõtisklenud palju vajadusest liikuda objektikeskselt maailmatajult seostekeskse maailmataju poole. Sellega seoses viivad mõtted kummalisel kombel sageli surelikkuse radadele. Surelikkus on küll ajalise ja ruumilise piiratuse kõige kergemini tajutav tõsiasi, ent selle kõrvale […] Vaata lähemalt ›
63
Ene-Liis Semperi isikunäitus EKKMis kuni 15. XII. Ene-Liis Semperi näitus on vaheldumisi hämar, julm, salapärane, kliiniline ja endassesulguv. Näituse esimene korrus on pime labürint, kus õigelt rajalt kõrvale libisedes võib, nagu muinasjuttudeski, hukka saada. Kogu asja sisse juhatav ruum on täidetud veega, millest viib üle ahtake metallist rada, mida on raske minimaalse valguse tõttu näha. […] Vaata lähemalt ›
80
Eks see postmodernistlik kirjandus olegi üks suur alkeemia – algelementidest (tsitaatidest, vihjetest ja parafraasidest) kokku mulksutatud keedus, mis kindlustab õnnestumise korral autorile igaviku. Sedapuhku podiseb aga Paavo Matsini kuldsete vinjettide ja hoiatava pealuuga pajas üsnagi lahja leem. Lähenen ta uusimale teosele „Death Café“ lootusrikkalt – supipõhi paistab olevat tugev. Teemapüstitus tekitas kõmu juba enne raamatu ilmumist: viis […] Vaata lähemalt ›
71
Oktoobri keskpaigas, ligemale kuu enne Betti Alveri 118. sünniaastapäeva, andsid Vaiko Eplik ja Eliit välja albumi „Lähen müüjaks“. Albumi tarbeks on Betti Alveri koguloomingust viisistatud kümme luuletust. Tekstides, mis on kirjutatud aastatel 1936–1986 ehk poole sajandi vältel, väärib tähelepanu nii Alveri mõjus poeetiline võttestik kui ka ajatus, millega tekstid kõnetavad praegusi muusikuid ja lugejaid. Vaiko Eplik on […] Vaata lähemalt ›
73
Kunagi ammu luges üks Eesti ärimees Paulo Coelho „Alkeemikut“, sattus sellest elupöördelisse vaimustusse ja läks Hispaaniasse raamatu peategelase, vaese karjapoisi Santiago jälgedes käima. Kuulutas pärast ajalehtedes, ja küllap ka siiralt, kuidas raha kokkuajamine pole üldsegi tähtis, tuleb iseenda ja oma spirituaalsusega tegeleda jne. Kui ta seda parasjagu ajakirjanduse vahendusel tegi – ja see periood vältas […] Vaata lähemalt ›
124
Novembrikuu algus on mulle lapsepõlvest meelde jäänud põnevate linnurõngastamise käikudega. Kui saabus vend Ennu sünnipäev, ei mänginud me peol tavalisi lastemänge, vaid siis kui kõht oli pidulauas täis söödud, siirdus kogu poistekamp linnalähedasse metsa, et viia sinna ülesseatud kastlõksudesse kilukarpi sulatatud margariinijääke saia ja kaerahelvestega. Päevalilleseemneid tollal ei kasutatud, sest need panevad linnud mõne tunniga […] Vaata lähemalt ›
45
Helsingi ülikooli professor Peter M. A. Tigerstedt on käsitlenud dendroloogiat laia mõistena – grupikontseptsioonina sarnaselt entomoloogia, ihtüoloogia ja ornitoloogiaga, kus asjaarmastajatel on oma osa. Dendroloogia on puittaimede – puude ja põõsaste uurimine, mis hõlmab taimede tundmist ja taksonoomiat, aga ka ökoloogiat, geneetikat, füsioloogiat, metsandust ja aiandust.1 Uurimissuuna alus on puittaimede inventeerimine allikaloomena, sidudes kaasaja seisu […] Vaata lähemalt ›
0
Ma pöördusin, virgusin, ma sain ilmutuse, Vaim kutsus mind. Ühesõnaga, ma leidsin Jumala. Mul on absoluut, teispoolsus, nähtamatu maailm, transtsendents. Kuid ma sain selle teatud kujul, teatud ajal, teatud kohas. Kui ma nüüd teistele teatan ja kuulutan seda sündmust, siis toimub see samuti teatud kujul, ajal ja kohas. Mul on ainult relatiivne, siinpoolsus, nähtav maailm, […] Vaata lähemalt ›
0
Siis, kui ma astusin selle keha pardale tunti mind hetkega ära ja mulle anti nimi. /—/ See keha on mu aadress planeedil maa: ajutine, habras, nimi telefoniraamatus, praegusel hetkel Elus. Joyce Sutphen (tlk Berit Kaschan) Keha on me rõõmude ja kurbuse kese, ta saab osa sellest, mida talle pakkuda, võttes vastu selle, mis tuleb […] Vaata lähemalt ›
15
Sirja-Liisa Eelma näitus „Igatsus kaotatud ruumi järele“ Kumu kolmanda korruse mõlemas projektiruumis kuni 30. III 2025. „Igatsus kaotatud ruumi järele“ on aasta vaikseim triumf. Sirja-Liisa Eelma maalidest on keeruline kirjutada, sest on hirm midagi ära rikkuda. See on, nagu üritaks õiget tooni segada: kriimuke liiga palju ühte ja tuleb hall, kriimuke teist ja hoopiski sinine […] Vaata lähemalt ›
59
Populaarsemad allikad
Postimees
|
27% 5 |
Õhtuleht
|
21% 2 |
ERR
|
16% 1 |
Delfi Sport
|
9% 5 |
Kroonika
|
5% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.11.2024 18:17
Viimane uuendus: 18:14.
Uudiste reiting uuendatud: 18:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne