Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Urmas Lennuki uus näitemäng sai alguse päevikutest, mis jõudsid temani pärast eelmist Pikavere vallamajas tehtud metsavennalavastust „Ai, velled …“. Päevikutes kirja pandud elulood osutusid autorile sedavõrd sisukaks, et näidendi põhjal lavastust luues toetub ta kahele eesti kultuuri tähtteosele, mõlemal tohutu tähendusväli. Näidendi pealkiri viitab Karl Ristikivi luuletusele „Minagi olin Arkaadia teel“ ja lavastuse muusikalises kujunduses kordub Heino Elleri „Kodumaine viis“. Nii üks kui ka teine haakuvad. Vaata lähemalt ›
0
Mais tähistas 90. sünnipäeva Eero Loone. Kui ma eelmise sajandi üheksakümnendate aastate esimeses pooles filosoofiasse jõudsin, oli Loone parasjagu osakonnajuhataja marksu majas, mille krigiseva põrandaga kitsas koridoris võis kohata Ülo Matjust, Leonid Stolovitšit, Rein Vihalemma, Tõnu Luike jt erisuguseid filosoofilisi figuure. Erisugused olime meiegi, kes me Loone ajaloo- ja poliitikafilosoofia loenguid kuulasime. Oli filosoofe, ajaloolasi, oli semiootikuid ning mina tulin üleüldse kehakultuurist. Mäleta Vaata lähemalt ›
66
Äsja ilmus pikisilmi oodatud teose „Eesti muusikalugu“ esimene köide, kus on antud ülevaade Eesti alade muusikaloost alates siia jõudnud kristlikust misjonist kuni Eesti vabariigi loomiseni. Uurimuse koostamist juhib peatoimetajana muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan, kellega koos on käsitluse esimesse köitesse panustanud meie muusikateadlaste paremik: Kristel Pappel, Anu Schaper, Anu Kõlar, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova. Uues käsitluses on ajaloo- ja kultuurihuviga lu Vaata lähemalt ›
0
Moodsa elu püsimatuse pärast muretsev sotsioloog Hartmut Rosa meenutab, et kunagi hoiti kodust päritud ametit läbi põlvkondade. Siis said lapsed vabaduse oma elu kujundada, ent valitud tööl püsiti tihti ikkagi läbi elu. Nüüd vahetuvad töökohad oluliselt kiiremini kui põlvkonnad. Sama näeme eraelus. Vastupidiselt sajandipikkustele traditsioonidele ei püsi pered modernsel ajal enamasti läbi inimese eluea. Moed, elustiilid, väärtused, suhtumised, suhted, kaaslased seks- jm partnerid, vaated, veendumused jne va Vaata lähemalt ›
0
Tuleb alustada sellest, et mõned aastad tagasi ilmus Mihkel Mutt järsku Tartusse: sõitis koloniaalriietuses jalgrattaga ringi, peatus vahel kuskil kõrtsi juures ja kiikas huvi pärast sisse, esines raamatukogus pensionäridele (soovitas neile võrdlemisi ebaharilikke ja ohtlikke võõrkeelseid teoseid) ning tema wikmanlikku kuju võis lõpuks kohata isegi kuskil linnapea vastuvõtul keset kohalikke karvaseid ja sulelisi. Võib arvata, et mitmedki nüüdse Tartu olukorrad ja tegelased olid Mutile alguses tundmatud. Mäl Vaata lähemalt ›
62
Näitlemine on teatris elementaarne, aga Von Krahli teatri noor trupp tahab ka tegutseda. Või tuli lavastuse „Monoliit Estonia“ mõte hoopis lavastaja Liisa Saaremäelil, kes leidis endale Krahlist noored ja julged käsilased ning saatis nad tänavatele probleeme lahendama. Ei tea. Igal juhul on suure saladuskatte all toimetatud tegevusliidritena juba pool aastat. Käputäit salvestatud materjali esitletakse ka lavastuses. Kõige põletavamad probleemid, mida asuti lahendama, olid juba kaheksa aastat raamatukokku ta Vaata lähemalt ›
8
Pärast rasket haigust lahkus meie seast Mikk Targo. Ta oli armastatud muusik, viljakas helilooja, muusikaprodutsent, Eesti Autorite Ühingu üks asutajatest ja juhatuse kauaaegne esimees. „Kogu minu käidud teekond on olnud uskumatult huvitav: õpetlik, kohati väga raske, aga äärmiselt põnev.“ (Mikk Targo raamatust „Sa haara kinni mu käest!“) Mikk sündis 18. detsembril 1959. aastal pianist Leelo Kõlari ja ehitusinsener Guido Targo perekonda. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis ja Georg Otsa nimelises... Vaata lähemalt ›
0
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kohe tahaks ju täpsustada, et milline teadlane, kas sotsiaal- või humanitaarteadlane või hoopis loodusteadlane? Ja kas minul on õigust sellisele küsimusele ülepea vastata … Olles nüüdseks juba üle 20 aasta töötanud nii ülikoolides kui teadusasutustes, nii teadlase kui ka teadusalal nõustaja ja korraldajana ning olles vaadanud teadussüsteemi sisse mitmest vaatenurgast, saan ehk üldistada ja vaadata asjadele veidi teise, n-ö helikopteri pilgug Vaata lähemalt ›
42
Lisanna Laansalu (22) on värske EMTA kooridirigeerimise bakalaureuseõppe lõpetaja, kes läheb sügisel Rootsi kuningliku muusikaakadeemia orkestridirigeerimise magistrantuuri. Lühikese ajaga on ta jõudnud väga palju: luua oma orkestri, tuua lavale mitmeid esiettekandeid, korraldada oma lõpueksami raames armastatud helilooja Raimo Kangro autorikontserdi Estonia kontserdisaalis ja raputada akadeemilist haridusmaastikku. Pole kahtlustki, et teda ootab ees suur tulevik. Enne laia maailma suundumist istusime maha. Vaata lähemalt ›
0
Ruum, mille ma oma maise kehaga täitsin, oli tegelikult määratud teistele. Olin võõras, kutsumata võõras. Artikli motona kasutatud sõnad on ritta seadnud kirjanik Karl Ristikivi. Kahe lausega on ta tabanud pagulase olukorra tuuma: kogemuse, mis kätkeb endas raskust kohaneda; tunde, nagu elaksid vales ajas ja kohas; tunde, et oled ja jääd „kutsumata võõraks“. Tsitaat pärineb romaanist „Hingede öö“ (1953), mille peategelane eksleb Surnud Mehe majas. Sinna võib sattuda ka Eesti... Vaata lähemalt ›
32
Eesti-hollandi päritolu filmitegija Helga Merits jätkab „Seabrook Farms’i paradoksiga“ oma teoseid punase niidina läbivat jutustust põgenike saatusest Teise maailmasõja keerises ning suurte katkestuste mõjust inimeludele. Filmi nimitegelaseks on sõjajärgne USA suurfarm, mille keskkonda meenutavad sõja, tagakiusamise, rassismi ja väljasaatmise eest põgenenud tööliste lapsed. Emotsioonide tonaalsuselt on tegu väga tasakaalus teosega, kus lood sõjast, põgenikelaagritest ja inimsusevastastest kogemustest vahel Vaata lähemalt ›
0
Aeg-ajalt on mõistlik teha maailma asjades inventuur, et aru saada, kust oleme tulnud ja kuhu jõudnud. Kõik muutub kiiresti ja vana kipub ununema või tähendust kaotama. Isegi sõda peetakse teisiti ja aina tähtsamat osa etendavad selles droonid, mille tootmist ja kasutamist on suurendanud kõik, kes sõda peavad või selleks valmistuvad. Nii käivad droonid ja võimumängud käsikäes. Kõnelda võib võidurelvastumise uuest etapist, mille käigus on USAgi avastanud, et tal ei ole... Vaata lähemalt ›
0
Pärast jaanipäeva maksab Autorihüvitusfond (AHF) autoritele välja laenutustasud 2024. aastal rahvaraamatukogudes tehtud laenutuste eest. Laenutustasu on autoritele seadusega ette nähtud hüvitis: kui raamatukogul on õigus autori teost tema nõusolekuta lugejatele koju laenutada, siis on autoril omakorda õigus saada selle eest tasu. Sisuliselt on see hüvitis laenutuste tõttu müümata jäävate raamatute eest. Statistikat. Arvesse lähevad rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused. AHFi juhi Ai Vaata lähemalt ›
44
Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest. Hakatuseks solvati ära keelehooldajad – eesti keele õpetajad ja keeletoimetajad, kelle ülesanne seni kehtinud k Vaata lähemalt ›
32
Kus on Tartus org? Ei öelda ju „läksin orgu“, öeldakse „läksin jõe äärde“, „läksin mäest alla“. Toomeorg, Kassitoome on, aga Kassitoomel pole metafüüsilist potentsiaali. On „all“ ja on „ülal“, aga orgu ei ole, org peab olema kuskil mujal. „Org vahtis lahtistest seintest sisse. Tumedus ja kõik see, mis oli juba olnud, tuli tagasi.“ Nii ütleb kas füüsik või psühhiaater romaanis „Endspiel. Laskumine orgu“ (ei tsiteeri, nii on meelde jäänud). Ja... Vaata lähemalt ›
54
Kas pole tüütu teema – vabakutseliste ravikindlustus? Kui Sirp oleks elusolend, oleks tal sellest ammu üledoos. Üheksa aasta eest nentis Ott Karulin sellest kirjutades, et teema on leierdatud, ja paar aastat hiljem tsiteeris sama teemat käsitledes iseennast – et teema leierdatud! Ja nüüd ma jälle leierdan. Kas pole Margus Allikmaa ja Elin Kard kinnitanud, et häda on saanud leevendust kulka loometöötasu maksustamisega? Allikmaa ütleb mai lõpus ilmunud artiklis: „Eesti loovisikuid,... Vaata lähemalt ›
2
Ly Lestbergi fotonäitus „Mälumäed“ sai alguse ühest vanast Tartu toomkiriku vaatega postkaardist. Kunstnik on Toomemäel sündinud ja veetnud oma elu esimesed õnnelikud viis aastat Vallikraavi tänava väikses õdusas ärklitoas. Samas majas on elanud ka Heiti Talvik. Kõik näituse fotod on komplekteeritud lähtuvalt sellest tema jaoks jõulisest sümbolist, toomkirikust. Silma jääb ka teine kaardike pealdisega „Carte Postale“, mille kunstnik oli leidnud skulptor August Vommi arhiivist. Fotografeeritud on selle tagak Vaata lähemalt ›
0
Jaanipäeval saab läbi Eesti Kunstnike Liidu (EKL) presidenditooli üleandmisperiood. Lõplikult lahkub ametist Elin Kard, kes oli juhatuses kokku tosin aastat: esmalt kuus aastat Vano Allsalu kõrval asepresidendina ja seejärel ise Eesti suurima loomeliidu juhina. Sellesse aega on langenud nii kunstivälja üha kasvav professionaliseerumine kui ka põhjapanevad diskussioonid vabakutseliste ja nende tehtava töö teemadel. Meie vestlus leidis aset vahetult enne aprillis toimunud valimisi, mille tulemusena jätkavad n Vaata lähemalt ›
98
Raamat on kokkupakitud maailm. Raamaturiiulit vaadates näete kokkuvolditud kujul tervet universumit suure hulga eri maailmadega. Raamatutega tuba on ses mõttes tohutult avaram kui tema füüsilised piirid: selles on suur hulk teisi aegu ja kohti, millesse me raamatut lugema hakates saame otsekohe hüpata. Teaduslikult räägitakse ussiurkest ja ulmes räägitakse teleporteerumisest, aga raamat teebki seda juba praegu ja täiesti käepäraste vahenditega – pruugib ta vaid kätte võtta ja lugema hakata. Raamatud mitte... Vaata lähemalt ›
0
19. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2025. aasta romaanivõistluse võitjad. Auhinnalised kohad I koht – Kaur Riismaa, „Väsinud valguse teooria“ II koht – Mario Pulver, „Theseuse laev“ III koht – Anu Allas, „Allaandmine algajatele“ III koht – Jaagup Mahkra, „Mõrv Karlovas“ Äramärkimised Miina Piir, „Noviits“ Liia Kikas, „Väikelinna biit“ Eriauhinnad Postimehe auhind – Kristi Küppar, „Nadinunnadi-nadinaa“ Margus Karu nimeline auhind – Laura Evisalu, „Andersi hoidja“ Tallinna... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Accelerista
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 11:30
Viimane uuendus: 11:28.
Uudiste reiting uuendatud: 11:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)