Loengusari „Residentuu:r“ leidis tänavu aset üheksandat korda ja selles on praeguseks peale koostöö heliloojatega käsitletud teemasid, nagu tehisintellekt, muusikasalvestus ja muusikakriitika. Seekord keskenduti teemale „Pärimus ja inimpsüühika“, mida uuriti Liisa Hõbepapli muinasjutulist sümboolikat tõlgendava uue kammerooperi valmimisprotsessi kaudu. Teose valmimisega rööbiti peeti neli kohtumist, kus helilooja, esitajad ning kutsutud külalised tutvustasid teose teemasid. Kammerooperi aines on pärit eesti Vaata lähemalt ›
33
Järgnev lugu on kirjutatud ühe väljapaistva moslemi mälestuseks. Selle aasta veebruaris lahkus siit maailmast imaam Aga Khan IV (1936–2025). Nii „imaam“ kui ka „Aga Khan“ olid tema tiitlid. Tiitleid oli tal teisigi, üks neist näiteks prints. Kodanikunimeks oli lahkunul Karim al-Hussaini. Eestis oli ta peaaegu tundmatu, maailmas mitte. Väidetavalt oli ta üks maailma rikkamaid kuninglikust soost isikuid. Ent ta polnud selline, kes oleks oma varadest kümne küünega kinni hoidnud. Aga... Vaata lähemalt ›
0
Õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) teisendamise arutelus on keeleteadlased kurtnud, et (keele)teadust demoniseeritakse1 ja teadlasi rünnatakse ebaõiglaselt 2. Teadus on Sõnaveebi järgi tegevus, mille eesmärk on saada, talletada ja rakendada uusi tõeseid teadmisi ning mis tugineb meetodile, mis tagab teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse. Osa Eesti Keele Instituudi (EKI) ja Tartu Ülikooli (TÜ) keeleteadlasi ei ole aga sellele põhimõttele alati kindlaks jäänud. Mitte sellepärast, et nad oleksi Vaata lähemalt ›
2
1 „Ma ei taha õudust, õudust on mujal maailmas niigi palju,“ teatab Posti ja Nurme tänava nurgal toimetav proua küsimuse peale, kas ta Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil ka käinud on. „Ärgake!“ kuulutab tema jagatav Jehoova tunnistajate brošüür vene keeles. Naise tagant, eemalt teepervelt, paistab kenasti kätte suur Isamaa plakat kirjaga: „Et soovid täituksid, tuleb ärgata!“. Seal kõrval seisab omakorda veel suurem tahvel uute ridaelamute reklaamiga. Ilus kolmkõla. Vestlusse sekkub... Vaata lähemalt ›
0
Ma olen 46aastane paks tammeriiul, kelle „nahal“ on kriimud nii Nõukogude kriidist kui ka uue aja digilöökidest. Kui mind 1979. aastal siia ilma loodi, olid mu esimesed „lapsed“ punased nagu pioneerirätt, teised aga eestlasele omaselt looduseusku – „ENSV kalad“. Kosmoseusku läksin koos „Totuga Kuul“. Kaheksakümnendate lõpus aga muutusin salapäraseks – mu „rindkeresse“ (keskriiulile) ilmusid esimesed krimkad ja ulmekad „Mirabilia“ sarjast. Veel ööselgi vaatasin huviga, kuidas taskulambi valgel teki all minus Vaata lähemalt ›
0
Surnud interneti teooria on küll veel vandenõuteooriate sekka liigitatud, aga ilmselt mitte enam kauaks, sest gangreen on juba väga selgelt paista. Teooria kohaselt domineerib internetis masinmõistus, sisu toodavad robotid, seda organiseerivad algoritmid ja inimsuhtlus marginaliseeritakse teadlikult kui kontrollimatu nähtus. Meie oleme inimestena seal juba külalised. Juhul kui meil õnnestub edukalt CAPTCHA-le tõestada, et me pole robotid. Äkki ongi CAPTCHA funktsioon hoopis vastupidine sellele, mis meie arv Vaata lähemalt ›
39
Varikatus Mürsulõhkudest varikatuse all magame täna. Me janudel ei ole enam midagi otsida. Aja ja koha kammitsates valime ikka jälle üksteise, sel pimedaimal süda- ööl. Üllatume, oleme tänulikud, kui hommik koputab laugeile. Ärkame, ilma et meil oleks kuhugi minna, ärkame jälle, justkui harjutamaks, kuidas veel tõusta. Tagasiteel Tartust uskusin … otsekui suve viimane keel, aimates oma katkemist. Jaan Kaplinski, „Vili on lõigatud“ Rongisõidul Tartust tagasi uskusin, et suudan taas õppida... Vaata lähemalt ›
104
Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi visuaalse osaluskommunikatsiooni dotsent Kerli Kirch Schneider ning BFMi osaluskultuuri professor ja juhendaja Katrin Tiidenberg viisid aastatel 2021–2023 läbi uurimuse, kuidas kujutatakse Eesti popmuusikas naiselikkust. Kirch Schneider intervjueeris 13 popartisti, kolme produtsenti/mänedžeri ja kolme muusikaeksperti, kellest enamik olid naised. Hiljem uuris ta ka edetabelite mängitumaid muusikavideoid, laulusõnu ja muusikute sotsiaalmeediapost Vaata lähemalt ›
48
Ugala teatri „Sünnipäevaküünlaid“ reklaamiti esietenduse eel kui Andres Noormetsa sajandat lavastust, mille seas on ka kolmteist kuuldemängu. Mõistagi kutsub niisugune ilus arv otsima ühisosa Noormetsa lavastajaloomingus. Õigupoolest on tema materjalivalik olnud ju kaunikesti erisugune, haaravalt otsinguline nii autorite kui ka žanride poolest: klassikast algupärandini, nüüdisaegsest maailmadramaturgiast ülekirjutuste ja omaloominguni. Ja ometi aimub stiiliotsingutes ja sõnumis ikka miski Noormetsa lavastaj Vaata lähemalt ›
0
Täna algab Tallinnas esimene ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival „Ukufest“, mille puhuks on ühendanud jõud mitmed kunstiinstitutsioonid: kunsti näitavad näitustel korraga Fotografiska, Juhan Kuusi dokfoto keskus, Temnikova ja Kasela galerii, galeriid Truus ja ArtDepoo. Festivalil saab muu hulgas näha nii dokumentaalfotograafiat, tänavakunsti, illustratsioone kui ka performance-kunsti. Mitmed tööd on loodud spetsiaalselt ürituse tarvis. Festivali tagamaid tutvustab korraldaja Alice Järvet. Kelle Vaata lähemalt ›
141
Eestlastena elame kohutavalt kontrastses olukorras. Sõda on justkui kõikjal, nii ajakirjanduse, tavakodanike kui ka kultuuritegijate pilgud on pidevalt Ukrainal. Seejuures oleme tegelikest konfliktidest ja suuremahulistest kriisidest, kui missioonisõdurid välja arvata, juba mitme põlvkonna kaugusel. Meie julgeoleku eest seisab vähemalt senini NATO, vabaduse eest sõdivad tuhatkonna kilomeetri kaugusel ukrainlased. Kaugus teeb sõjakeerises toimuva ikkagi piisavalt abstraktseks, et tavaeluga häirimatult edasi Vaata lähemalt ›
0
On teatud liik raamatuid, mida ma mitte kunagi ei osta iseenda riiulisse ega ka mitte kellelegi kingiks. Nimelt kui raamatukaas on kujundatud ilmselgelt tehisaruga, ei ole seda raamatut minu silmis olemas. Jätan need trükised tähelepanuta samamoodi nagu internetis uudisvoogu kerides paavstirõivastes Donald Trumpi pildid või kontoris töötavate kobraste video. Tegu ei ole kunsti, vaid AI-prügiga. Ometi on niisuguseid raamatuid Eesti raamatupoodides müügil sadu. Kui kunagi äratas pahameelt areng, et raamatupo Vaata lähemalt ›
293
Miljard vedeleb maas, vaja on see ainult üles korjata. Ideaalmaailmas tahavad kõik Eesti ettevõtjad-ettevõtted teenitud kasumist kümnendiku maksuvabalt heategevusse või muidu mittetulunduslikult majandajatele suunata. Seda võimalust pakub juba aastaid kehtiv tulumaksuseadus. Tegelikkus on teistsugune. Maksuvaba annetamise võimalusest kasutavad ettevõtted ära murdosa. 2023. aastal oli potentsiaal 1,1 miljardit eurot, aga välja maksti 16,5 miljonit ehk poolteist protsenti võimalikust. Isegi neist ettevõtjates Vaata lähemalt ›
0
Värskelt riigiarhitektina välja hüütud Tõnis Arjus räägib ruumiga seotud väljakutsetest ja vastuoludest, Rail Balticust ja tuuleparkidest, kärbetest ning eesmärkidest. Ütlesid „Ringvaates“, et sinu ülesanne on tegeleda kogu ruumiga. See määratlus on väga laialivalguv. Palun selgita, mis asi on ruum ja kas on mingeid üle Eesti kehtivaid põhimõtteid, mis on hea ruum. Alustasin taskuhäälinguga „Ruumilood“ osaliselt just põhjusel, et selle mõiste mahtu selgitada. Inglise keeleruumis näiteks polegi sama mõistet Vaata lähemalt ›
82
Kuna aprilli jäid lihavõttepühad, kõlas kontserdisaalides tavapärasest enam vaimulikke suurteoseid: Johann Valentin Mederi „Matteuse passioon“, James MacMillani „Stabat Mater“ ja Andrew Lloyd Webberi reekviem. Kaks esimesena mainitut kanti Eestis ette esimest korda, Lloyd Webberi suurvormi on siinmail kuuldud korra, 1994. aastal. Eesti muusikaloo vaatenurgast pakkus suurimat huvi aastatel 1674–1680 Tallinna kantori Mederi „Matteuse passioon“, mille esitasid Mustpeade majas Collegium Musicale ja Tallinna Bar Vaata lähemalt ›
47
Eelmisel aastal Tõnu Õnnepalu tõlkes eesti keeli avaldatud Édouard Louis’ romaan „Muutuda: meetod“ on autori viies raamat ja tuntuim teos maailmas. Äsja eesti keeles ilmunud „Kes tappis mu isa“ on ilmunud varem, aastal 2018. Iseenesest ei ole suurt vahet, missuguses järjekorras Louis’ teoseid lugeda, sest need kõnelevad kõik ühest ja samast: tema enese ja tema lähedaste elust tänapäeva Prantsuse ühiskonnas, mida Louis kujutab täiesti eriomasel viisil, kuigi suures pildis asetub... Vaata lähemalt ›
0
Taas on ühes kevadega jõudnud Vanemuise lavale uus Giacomo Puccini ooper, järjekordne ooperirepertuaari klassika, nagu ka mullu aprillis esietendunud „Turandot“ ja 2019. aasta märtsis esietendunud „Madama Butterfly“. Ehkki kõigi Puccini tuntumate ooperite kohta võib öelda, et need on ühed kaunimad, silmapaistvamad ja suurejoonelisemad ning on kindlustanud endale sellega koha suursuguses kaanonis, saab tänavu Vanemuises esietendunud „Boheemi“ kohta nentida, et eelnimetatu kõrval on see ühtlasi lihtne, mõnevõ Vaata lähemalt ›
0
Fanny Weinquini kureeritud näituse pealkiri on viide Roy Scrantoni kliimamuutust ja sõda käsitlevale esseekogumikule „We’re Doomed. Now what? Essays on War and Climate Change“ (2018), mille autor kirjeldab oma reisi Antarktikasse ning hilisemat tõdemust, et see, mida ta otsis, oli juba kadunud. Hetk oli möödas, ta oli hiljaks jäänud. Ometigi ei paista sellest nendingust suuremat pettumust, pigem pihtimuslikkust või leplikku tõdemust asjade seisu kohta, mõtlikku vaatlejapositsioonile asumist. Tõepoolest, se Vaata lähemalt ›
21
Rail Baltic – see nimi sisendab Baltimaade elanikesse nii lootust kui ka pinget. Üle 870 kilomeetri pikkune raudteeprojekt, mis peaks ühendama Helsingi, Tallinna, Riia, Kaunase ja Varssavi, on ambitsioonikaim transpordiühendus, millega Balti riikide ajalooliselt isoleeritud rööbasteed seotakse „läänemaailmaga“. 2017. aastal Euroopa Liidu ühendava „prioriteetprojektina“ algatatuna peaks see pakkuma kiirrongiühendust, vähendama sõltuvust Vene rööbasteedest ja tähtsustama regiooni strateegiliselt. Kuid teel Eu Vaata lähemalt ›
0
Lõppenud Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil linastus Iiri režissööri Aislinn Clarke’i teine täispikk mängufilm „Fréwaka“1, mis võitis ka festivali publikupreemia. Film esindab parimas mõttes uue kooli Iiri õudusfilmi: Clarke tuhnib oma linaloos ühelt poolt ringi iiri rahvapärandis, aga kasutab ka nutikalt ära žanrifilmi tüüpmotiive. Värske filmiga jõudis ta Eestisse esmakordselt, nentides, et ilm pole Haapsalus just kõige parem, aga see pole see ka Iirimaal enamasti kiita. Kuidas teist sai ülds Vaata lähemalt ›
33
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Accelerista
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 14:59
Viimane uuendus: 14:54.
Uudiste reiting uuendatud: 14:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)