Kui sõber hõikab hüvastijätuks: “Kohtume pühapäevasel lõmmikul!”, siis võib see tekitada nii mõneski kuulajas segadust. Tervelt 14 inimest on aga pakkunud sõna “lõmmik” vasteks hilisele hommikusöögile ehk brunchile Sõnause konkursil. Just inglise keelest meie igapäevasesse kõnepruuki tulnud toidusõnadele ongi keelemeistrid pakkunud seni kõige usinamalt vasteid. Enim vasteid on pakutud ingliskeelsetele sõnadele “brunch” (90), “catering” (65) ja “hot dog” (18). Kõige enam on sõnameistrid siiski üritanud leid Vaata lähemalt ›
0
Tantsuteatri Fine 5 ja Claresis Collective’i koostööna esietendus aprillis Tallinnas Eesti Tantsuagentuuri teatrisaalis Tamur Tohvri lavastus „Vennale“, mis põhineb soome näitekirjaniku ning lavastus- ja filmidramaturgi E. L. Karhu (kodanikunimega Emmy Karhu) samanimelisel näidendil. E. L. Karhu lõpetas 2008. aastal Helsingi teatriakadeemia ning on õppinud ka Berliinis Ernst Buschi nimelises teatrikoolis. Ta käsitleb oma loomingus muu hulgas individuaalse vabaduse ja vastutuse teemat, ühiskondlikke vastuolu Vaata lähemalt ›
0
Paistab, et ma pole piisavalt õilis isik pälvimaks kutset „Plekktrummi“, sestap alustan kultuurisoovitusega: lugege Huizinga „Mängivat inimest“ ja mõtelge pisut oma elu üle järele. Mina pean küll ennast just mängivaks inimeseks, kuid liiga sageli puutun kokku selliste ülitõsiste tegelastega, kes on nii õilsad ja tähtsust täis, et tekib vältimatu sund suhtlusse mõni väike vemp vahele visata. Eks sotsiaalsed rollidki ole valitud (vt ka Eric Berne, „Suhtlemismängud“) ning mulle jääb sageli... Vaata lähemalt ›
0
Mõnikord unistan, et Eestis oleks olemas kultuurierakond. Neid võiks olla koguni mitu ja poleks vahet, kas nad jäävad telgedel paremale või vasakule, on liberaalsed või konservatiivsed. Kultuurierakonna põhitunnus on põhikirjaline ja programmiline lubadus teha kõik ja rohkemgi põhiseaduse sissejuhatuses tõotatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamiseks. Sõnas ja teos. Killukestena seda tõotust erakondade programmides ka leidub, aga nii üldsõnalisena, et täitmist kontrollida ei saa. On imekspand Vaata lähemalt ›
0
Mängupaik Tallinna peatänava klaasfassaadiga hoonete tagahoovis tingib, et tavapärast teatrit seal ei tehta. Kümneid miljoneid eurosid maksnud teatrimajade kroonlühtrite sära hindav vaataja ei tule nagunii halli hoovimajja ega võta kingi jalast, et etendajatega koos sokkis-sukkis olla. Lavastusest „Vennale“ aimuvad otsingud. Või pigem tagasipöördumine sinna, kust kõik alguse sai, heites kõrvale üleliigse, jättes keha ja hääle ning jutustuse. Ainult et see on moodne lugu, hakitud ja rohkem peidus kui avatud Vaata lähemalt ›
0
Eesti disainikeskus sai mai alguses uue juhi. Kirke Leinatamm on digimoe spetsialist, juhtinud ettevõtet, mis pakub moetööstusele 3D-visualiseerimise teenuseid alatest digimoest kuni virtuaalsete võimalusteni. Nüüd on ta võtnud hea seista disainivaldkonna arenduskeskuse eest. Räägime Kirke Leinatammega tulevikuplaanidest ja keskuse eesmärkidest päeval, mil ta on viiendat päeva disainikeskuse juht. Praegu ei ole kultuurile lihtsad ajad. Raha jääb järjest vähemaks, ettevõtlus kiratseb. Mis mõtetega sa sellis Vaata lähemalt ›
0
Ega Õnnepalu „Tööpäevast“ nagu olegi midagi kirjutada. Kõik on raamatus endas ära öeldud. Mida siin veel tõlgendada? Ja kui pole otse tekstis kirjas, siis tagakaanetutvustustes, nii lihtsakoelised ja otseütlevad kui need ongi. Raamat kordustest, rutiinist, vabadusest kui tunnetatud paratamatusest, tõotatud pensionimaast, tööst ja selle olemusest. Keegi ei kahtle selles, et autor oskab elu märgata ja sellest kirjutada, ei kahtle selles, et tema näiliselt lihtsa teksti taga on peidus suured sotsiaalsed... Vaata lähemalt ›
0
Seekordne Veneetsia kunstibiennaali peanäitus „In Minor Keys“ ehk „Minooris“ tekitab paradoksaalseid mõtteid. Ühelt poolt on see esteetiline kokkupuude väga mitmesuguste ja huvitavate kunstnike teostega: näitus on kui rikkalik, värvikirev ja lopsakas polüfoonia. Kuid ühtlasi tahab see olla ka nukker ja hillitsetud, mõtisklev, ehk isegi endasse sulgunud. Kurvale mõtlikkusele viitavad pealkiri ja näitust osadeks liigendavad tekstikatked varalahkunud kuraatorile Koyo Kouoh’le olulistelt autoritelt. Siin-seal o Vaata lähemalt ›
0
Uuspragmatismi rajaja Richard Rortyga sai eesti lugeja tutvuda juba üleminekuajal. 1992. aastal ilmus tema kesksetest seisukohtadest pikem artikkel, millele järgnesid 1990ndatel ja nullindate algul veel mõned lühitekstid.1 Kuid tõsisem tutvus süvenes 1999. aastal, mil Märt Väljataga tõlkes ilmus Rorty raamat „Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus“2, teos, mis kinnitab säravalt tõlkija pakutud Rorty laheda iroonia piiritlust. Kentsakal moel järgnes paljulubavale avangule veerand sajandit vaikust, mis on kat Vaata lähemalt ›
0
Raul Vaiksoo lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala 1983. aastal. Alates 1989. aastast oli Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik. 2005. aastast oli ta peaarhitekt Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroos, kus tegutses koos Krista Areniga. Arhitekt Raul Vaiksoo loomingut pelgalt arhitektuuriga piiritleda on raske. Selle haruldaselt mitmekülgse looja mõtted ja teod ulatuvad ajaloo, kirjutamise, kujundamise, joonistamise, reisimise, muusika, kunsti ja kindlasti veel mit Vaata lähemalt ›
0
Saksa filosoof Markus Gabriel on Bonni ülikooli professor ning üks noorema põlvkonna tuntumaid Euroopa mõtlejaid. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud oma panuse poolest uusrealismi välja arendamisel, mida ta on põhjalikult käsitlenud teostes „Miks maailma ei ole olemas“ (sks „Warum es die Welt nicht gibt“, 2013) ja „Tähendusväljad: uusrealistlik ontoloogia“ (ingl „Fields of Sense: A New Realist Ontology“, 2015). Praegu tegeleb ta üha enam metaeetikaga, käsitledes moraalsete faktide problemaatikat. Alates 20 Vaata lähemalt ›
0
Tehisintelligents loob uusi võimalusi, aga ka semantilist mäsu. Rohkem lugusid leiab endale vaataja, kuid kunstiline mitmekesisus väheneb ning filmide tootmise ja levitamise ahelad muutuvad märkimisväärselt. Audiovisuaalse valdkonna autorid kaotavad 2028. aastaks tõenäoliselt umbes 21% oma sissetulekust. Autorikaitse selle praegusel kujul on seatud kahtluse alla. Algoritmiline täiuseihalus ei mõista loovaid protsesse. Minuga on oma arvamust AI mõjude teemal jaganud kolm inimest: visuaalefektide stuudio Fro Vaata lähemalt ›
0
See, et 14. mail esietendus TÜ Viljandi kultuuriakadeemia black box’is etenduskunstide õppekava XVI lennu üliõpilaste esituses Anton Tšehhovi „Kirsiaed“ (tõlkija ja dramatiseerija Mati Unt, lavastaja Ruslan Stepanov), ajendas üht ajakirjanikku ja teatrikriitikut esinema Facebookis käreda sõnavõtuga. Nimed jäägu nimetamata, et siinsele kirjatükile ei langeks isikliku rünnaku kahtluse (alusetu) vari, jutt käib ikkagi üldisemast vaatenurgast, mis pole küll domineeriv, ent väärib tähelepanelikku pilku. Ja sell Vaata lähemalt ›
0
Hoida XXI sajandi kolmandal kümnendil käes monograafiat Virginia Woolfist on ühtaegu üllatav ja intrigeeriv. Woolfi loomingut on teatavasti nii ingliskeelses kui ka kogu maailma kirjandusteaduses juba põhjalikult uuritud. Ka Briti-Kariibi kirjanik Jean Rhys, kes omal ajal jäeti Woolfi ja meesmodernistide varju, on nüüdseks ingliskeelses kirjanduses auväärsel kohal. Uusmodernismi uuringute (new modernist studies) areng selle sajandi algul ja võrreldavad ühiskondlikud protsessid (COVID-19-pandeemia, sõjad ja. Vaata lähemalt ›
0
Hea filmi teeb heaks võimalus seda mitut moodi tõlgendada ja „Jäätorni“ puhul saab seda teha külma närviga. Oi, ma ei tea, kui palju neid halbu temperatuuri ja lumeolude teemalisi nalju siia arvustusse sisse kirjutada tahaks, aga püüan end tagasi hoida. Mis ütleb tegelikult palju selle kohta, kui lihtne loom on inimene (vähemalt mina), missugustel skaaladel mõistus sügaval alateadvuses liigub ning mis tõmbab ideelõnga käima ja loob soodsad olud mõtlemiseks ja... Vaata lähemalt ›
0
John Grzinichi „Püsituse väli“ on mõneti isegi petlikult lihtne näitus. Neli värvifotot valguskastil (seeria pealkiri on „Elav jää #2“) ja üks video („Triivitsoonid“). Tõsi, tähelepanelikuma vaataja tähelepanu pälvivad ka akna- ja põrandakatted, mis kujundavad meeldivalt sumbuurse interjööri (näituse kujundaja Evelin Grzinich), mida video ja valguskastid kahtlemata ka vajavad. Värvifotod kujutavad püsitut elementi (õhumullidega täidetud jääd) lähivaates. See on läbiv ka videos, ehkki mitte lähi-, vaid kaug- Vaata lähemalt ›
0
Tänavust Veneetsia kunstibiennaali markeerivad poliitilised kohal- ja puuduolekud. Venemaa paviljoni lubamine biennaalile on raputanud rahvusvahelist kunstivälja ning tekitanud nii mõnelgi mõtteid, kas ei peaks äkki kogu Veneetsia biennaali institutsiooni kuidagi boikottima. Venemaa kohalolule vastuseks toimus 6. mail kolme Balti riigi paviljoni ühiselt korraldatud meeleavaldus. Lätlaste disainitud tunnusvisuaal (Moskva kremliks muudetud Veneetsia biennaali logo) ja valitud skandeerimislaused („Death in Ven Vaata lähemalt ›
0
Olen alati imetlenud seda sõnamängu: maa ja ema. „Teadmata maa hakkas kõigile emaks“ kirjutasin luuletuses 2023. aastal, mõeldes kõigile emadele, kes jõudsid Eestisse oma laste, koerte-kasside ja seljakotti pakitud koduga. Ja maa ongi see, mis tõmbab mind otsekui magnetina tagasi Ukrainasse. Emamaa siis, sest isa sünnikandis olen käinud üpris vähe. Ukraina keeles on teine imeline kooslus: Батьківщина ja батьківщина. Kõigest suur või väike täht ja teine rõhuasetus, aga eesti keelde... Vaata lähemalt ›
0
Käisin lapsena võrkpallitrennis. Võisime olla nii 11-12 aastat vanad, kui ühel tsooniturniiri mängul (piirkondlik alagrupiturniir Eesti meistrivõistluste finaalturniirile saamiseks) otsustas treener karistada iga servieksimust kahekümne kätekõverdusega. Eksinud mängijal tuli väljakult lahkuda, kiiresti oma sooritus ära teha ja siis platsile tagasi tormata. Teised pidid samal ajal viiekesi kuue vastu edasi mängima, kuid tavaliselt oli vastane palli juba järjekordselt maha löönud enne, kui õnnetu eksinu tagas Vaata lähemalt ›
0
Eesti Advokatuuri tänavusel üldkogul arutlesid Tallinna ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur, riigi peaprokurör Astrid Asi, Eesti Advokatuuri aukohtu liige, vandeadvokaat Mari Männiko ja vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg selle üle, kuidas kaitsta õigusriiki ja õiguselukutsete esindajaid üha jultunumate laimukampaaniate ja rünnakute eest. Arutelu juhtis Eesti Advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Annika Peetsalu. Advokaaditööga käivad üha sagedamini kaasas rünnakud, kus kliendi tegevus omistatakse ots Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2026 20:36
Viimane uuendus: 20:32.
Uudiste reiting uuendatud: 20:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)