Lahkunud on armastatud õpetaja, kauaaegne Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klaveripedagoog, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu auliige ja sellelt Bruno Luki preemia pälvinud Renate Goznaja. Renate Goznaja sündis 7. augustil 1929. aastal. 1947. aastal lõpetas ta Leningradi lastemuusikakooli ning seejärel Leningradi konservatooriumi juures asuva muusikakooli (õp Klara Stoljar). Tema õpingud jätkusid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1956. aastal Anna Klasi klaveriklassis. Renate Gozna Vaata lähemalt ›
0
Oleme harjunud rääkima solidaarsusest1 tervishoius eeskätt rahastamist silmas pidades. Aga mis oleks, kui mõtestaksime solidaarsust kogu ühiskonda hõlmavana: kuidas kujundada ümber haigusega kohanemisele kehtivaid kultuurilisi ja sotsiaalseid norme? Eesti elanike pea 20aastane vahe eluea ja tervena elatud aastate vahel tähendab paraku seda, et paljud meist põevad või on põdenud hiljemalt elu lõpufaasiks mõnd pikaajalist ja/või raskekujulist haigust. Eurostati andmetel elab Eesti elanik tervena 15 aastat väh Vaata lähemalt ›
0
Tarbekunstimuuseumis on veel nädala jagu avatud erakordselt suuremahuline ja oluline ehtekunstinäitus: läbi kahe võlvitud saali on võimalus avastada eesti ühe huvitavama ja salapärasema autori ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku loomingut. Näitusele on kogutud üle kahesaja ehte, mis moodustavad ligi poole kunstniku elutööst; lisaks ETDMi kogule on ehted laenutatud ligi viiekümnest Eesti ja välismaa kogust.1 Sedavõrd ülevaatlikku näitust Kadri Mälgu loomingust tõenäoliselt niipea – võimalik ka, et en Vaata lähemalt ›
0
Oleks kahtlane loota, et noorkunstnike konkursi tulemusel valminud näitus on sõnumi ja ideoloogia poolest ühtne. Tudengkujureid ühendas abstraktsem ja vormilisem liin, mis ka emotsionaalseks kippus kiskuma: muutumine ehk muundumine. Kompleks „röövik-nukk-liblikas“ jutustab argises loodusdraamas aastast aastasse ja tiheminigi ümber inetu pardipoja muinasjutu. Ussike moondub lahustudes individuaalseks ürgsupiks, mida ümbritseb kookoni maailmaäärena toimiv kest. Sellest metsikust smuutist võrsub siis kortsus m Vaata lähemalt ›
0
Meie balletimaailm on kaotanud ühe oma legendaarsetest suurkujudest. Igaviku radadele on lahkunud ballettmeister ja baleriin Mai Murdmaa. Kõik, kes teadsid ja tundsid Mai Murdmaad või kellel oli võimalus temaga kokku puutuda, pidid tõdema, et tegu oli väga loomingulise isiksusega. Tema ülimalt tundlik ja sageli lausa äärmuslikku boheemlusse kalduv natuur oli sedavõrd nakatav, et ei jätnud ilmselt kedagi ükskõikseks. Öeldakse, et pole asendamatuid inimesi, aga Mai Murdmaa suhtes see kindlasti ei... Vaata lähemalt ›
0
Sõidan mina ühel kaunil sügispäeval maale, hea muusika mängib autos, juba kavandan oma peas, et mida kõike ma tegema hakkan, kui kohal olen. Kuis seda rahu naudin, oma valdused üle käin: õues istun, kaugusesse vaatan, hingan sisse karget kõdulõhna, sahistan lehtedes. Hoovi sõites aga kangestun. Muusika katkeb, peatan auto. Veski ees uksel tervitab mind lehma pea. Kolp, aga skalp on alles, võimsad sarved sirutumas. Veider tunne hiilib ligi. Lähen autost... Vaata lähemalt ›
0
Meie hulgast on lahkunud tunnustatud zooloog ja loomaökoloog emeriitprofessor Raivo Mänd. Päikeseline 20. märts rabas meid teatega armastatud kolleegi, emeriitprofessor Raivo Männi ootamatust lahkumisest. Loetud tunnid olid jäänud kevade alguseni, mis olnuks Raivole seitsmekümne teine. Kõigest seitsmekümne teine. Teade oli seda ootamatum, et eelmisel õhtul ei ennustanud reedel juhtuvat veel miski: Raivo oli kolleegide seltskonnas heatujuline ja teravmeelne, ikka täpselt selline, nagu olime teda aastakümneid Vaata lähemalt ›
0
Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa, oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa! „Eesti lipp“, sõnad Martin Lipp, viis Enn Võrk Sinise füüsikalised omadused ja sinine värvus Nagu iga asja puhul peame alustama algusest. Ja mis see algus värvide puhul muud on kui nende teaduslik kirjeldus, milleni jõuti alles pärast Isaac Newtoni kuulsat katset 1660ndatel, kui tal õnnestus valgus klaasprismade abil esmalt lahutada spektri- ehk vikerkaarevärvideks ja... Vaata lähemalt ›
0
Sõjapidamise otsese ja kaudse keskkonnakahju ulatus on üleilmselt halvasti teada, sest seda enamasti ei mõõdeta. Vahetult Ukraina sõjaväljal on keskkonnakahjud ilmselged ja mõõtmatult suured, näiteks pinnase ja veekogude saastamine, plahvatamata lõhkekehad ja mürgised jäätmed, tammide hävitamine, metsade laastamine ning elurikkuse kadu. Ent paljud sõja mõjud keskkonnale ja inimeste tervisele ulatuvad lahinguväljalt palju kaugemale, ei lõpe riigipiiridel ning võivad olla isegi üleilmsed. Ukraina sõda võib Vaata lähemalt ›
0
Minu õpetaja professor Jaan-Mati Punning on öelnud, et kõik loodusnähtused ja -protsessid on omavahel nii tihedalt seotud, et nende lahterdamine ja kitsaste piiride seadmine viib paratamatult liigse lihtsustamise ning naiivsete, isegi ohtlike ettekujutusteni. See mõte sobib hoiatama levinud müüdi eest, nagu oleks kliimamuutus meie ainus (või suurim) probleem ning selle lahendamiseks piisab atmosfääri süsihappegaasi hulga vähendamisest. Sellega püütakse Maa terviksüsteemi kogu selle keerukuses pressida ühe n Vaata lähemalt ›
0
1. Hiljuti käisin ühes koolis esinemas ning seal küsis keegi mu käest, millal lugesin viimati teost, mis mulle vastu hakkas. Kohe kargas pähe Graham Harmani „Neljatine objekt“. Ent nõudliku kirjasõna lugemisega on sageli nii, et selle käigus tekkiva vastupanu või vastuhaku jõud võib võitlevas lugejas midagi paigast nihutada, näiteks lükata tema mõtlemises mõne kinnise ukse irvakile. Üldjoontes olen harjunud pidama oma mõtlemist seosekeskseks, mistõttu kippusin tahes-tahtmata Harmani teose „objektide geograa Vaata lähemalt ›
0
Minu esma- (ja kuni käesoleva aastani ka ainu-) kohtumine Ernst Jandliga leidis aset 1990ndatel, kui juhtusin lugema hilisema nobelisti Peter Handke näidendit „Kaspar“1. Raamat jättis sügava mulje ja oma osa selles oli ka Jandlil, täpsemalt, tema luuletusel, mis on näidendi moto. Teatud panuse andis ilmselt ka Handke pilt, kust paistis, et tegu on laheda (ja nagu praegu tundub, ennast „Muretu rännumehe“2 järgi stiliseerinud) mehega. Mis luuletusse puutub, siis see käib... Vaata lähemalt ›
0
Märt Väljataga, „Tõlgetest raamatuaastal“ Mihkel Kangur CO₂-le keskenduvast keskkonnapoliitikast Joonas Kiik, „Võitlus jätkub sammhaaval, Oscaritega“ Karin Alliku vestlus varalahkunud näitleja Jörgen Liigiga Henri Hütt, Keithy Kuuspu, „Etenduskunsti auhinna žürii liikmena kõigest, mis südamel“ Kais Matteus kultuuripärandi hoidmisest Merle Karro-Kalberg vestles vandeadvokaadi ja patendivoliniku Liina Jentsiga Mari Uusküla, „Rahustav, taevalik ja poeetiline sinine keeles, meeles ja kultuuris“ Külli Kangur, „U Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii showroomis on 30. juunini avatud ehtekunstnike kevad-suvine ühisnäitus „Looduse ülestõus: putukad ja lilled ehtekunstis“. Tegu on traditsioonilise kevadise üllatusnäitusega, kus eksponeeritakse kõige värskemat ehtekunsti. …*hetk enne vaikuse lõppemist*…Ja ilu sünnib. Keset pruuni muda lögast kõntsa: sumin, värin, idanemine, paljunemine, vohamine. See on looduse jõud, madalamal kui muru, juurdumas tumedates sügavustes, küündimas hella valguse sooja tolmnema. Ja seda ei ole võimalik hoida tagasi, ja Vaata lähemalt ›
0
„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
20. märtsil jõuab kinodesse Evar Anvelti esimene mängufilm „Midagi tõelist“, mis räägib sellest, mida on käsitlenud filmitegijad Alfred Hitchcockist tippaja Paul Thomas Andersonini: seksi tõttu väljapressimisest. Küsimuse peale, mis on raamatu tuum, vastas ekraniseeringu aluseks oleva samanimelise romaani autor ja filmi stsenarist Martin Algus: „Võib-olla see, et mõlemad peategelased Karl ja Leo otsivad turvatunnet.“1 On norm ja hälve kokkulepe? Ameeriklaste tervise arengu instituudi (NIH) 2020. aasta andme Vaata lähemalt ›
0
RainerSarneti „Hamlet“ on väljakutsuvalt mitmekesine, pakkudes visuaalset ja akustilist vaheldust ning loo jälgimise pidepunkte ka suurte tekstimassiivide suhtes ettevaatlikule teatrikülastajate. Kuidagi juhtus nii, et umbes nädal enne Eesti Draamateatri „Hamleti“ esietendust sattusin lugema Ivika Sillari artiklikogumikku „Ma käisin teatris“ (Eesti Teatriliit ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, 2020), sealhulgas sajandivahetuse aegu Tallinna Linnateatris lavastatud „Hamletist“ pajatavat a Vaata lähemalt ›
0
„Ütlemata“ on lavastaja Mari-Liis Lille esimene koostöö Vanemuisega ning see lavastus on ka tähelepanuväärne täiendus selle teatri repertuaari. Sadamateatris on lühikese vahega välja tulnud kaks dokumentaallavastust: Piret Jaaksi kirjutatud ja Marta Aliide Jakovski lavastatud leinateemaline „Lõpp“ esietendus ülemöödunud hooajal ja on praeguseks oma lavatee lõpetanud ning justkui teatepulgana võtab repertuaaris nüüd „Ütlemata“ üle väärika, tõsise ja vajaliku dokumentaalteatri koha. Vanemuises pole dokumentaa Vaata lähemalt ›
0
Kanuti gildi saali elunäinud laudpõrand ei ole seekord kaetud musta tantsupõrandaga, vaid on välja valgustatud kogu oma alastuses. Põrandalaudadel näeb täkkeid ja märke, mille on sinna jätnud eelmised etendused ja etendajad. Tühi lava, mille nelja külge paigutatud toolirida lubab aimata, et rekvisiitide, kostüümide ega pürotehnikaga seekord lavamaagiat looma ei hakata. Esimesena siseneb lavaruumi Liisbeth Horn, kes esitab pretensioonitult lühikese hüpleva sammurea. Hingan välja. Selge! Seekord ei taheta mid Vaata lähemalt ›
0
Maailm pole enam see mis Kristian Jaagu sündimise ajal 225 aastat tagasi. „Digiajastu kommunikatsioon on märksa killustunum. Suhtlus toimub eri platvormidel, tekstid jäävad järjest lühemaks, audiovisuaalsete vormide osakaal suureneb. Üks tekst ühele suurele homogeensele auditooriumile ei ole enam peamine viis suhtlemiseks. Täpselt nagu kirjasõna polnud talurahva ja külakogukonna jaoks nii igapäevane.“ Nii kirjutab Õigekirjagurmaani Instagrami lehe autor Kert Kask emakeelepäeval ERRi arvamusportaali loos „Na Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
Külauudised
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.05.2026 18:26
Viimane uuendus: 18:22.
Uudiste reiting uuendatud: 18:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)