Eesti kõrgeimat teaduspreemiat, Teaduste Akadeemia jagatavat avastuspreemiat on viimase kolmekümne aasta jooksul välja antud seitse korda. Seekordne anti välja läbimurdelisel osakestefüüsika teemal – Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike said selle panuse eest Higgsi bosoni avastamisse ja selle omaduste mõõtmisse LHC CMS-nimelise eksperimendi juures Šveitsis maailma ühes suuremas teaduskeskuses CERNis. Preemia statuut võtab hästi kokku selle mõtte: „Vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti m Vaata lähemalt ›
0
Viimasest suurest peost on märkamatult möödunud kaheksa aastat. Kui Eesti Vabariik sai 100aastaseks, vältas sündmuse tähistamine üle kahe aasta ja kõik toimus põhiseaduse ülima mõtte järgi. Juubeldamise keskmes polnud mitte vorm, vaid sisu – rahvuskultuur. Kes see enam mäletab, mida toonased juhid paraadkõnedes rahva ergutamiseks laususid? Praegugi saab aga silmaga näha ja käega katsuda juubeliprogrammi raames igal kunstialal loodud aegadeülest panust, olgu selleks moodsad linnaväljakud, tüvifilm tõest ja õ Vaata lähemalt ›
0
On inimesi, kes valivad eriala. Juhan Habicht valis ruumi. Ta õppis matemaatikat Tartu ülikoolis väga piiratud ja reeglistatud ajal. Vähemalt oli eriala ideoloogiliselt neutraalne ja tõotas vastuseid paljudele küsimustele. Tema ruum ei olnud muidugi lihtne kolme-neljamõõtmeline ruum, vaid hüperruum, mida valitses vaba ja otsiv vaim läbi aja ja üle piiride. Toonases ajas täielik ulme. Kirjandus oli Juhani ellu tulnud kaugelt varem kui matemaatika ja tõi lisaks mõningatele vastustele ka hulgaliselt... Vaata lähemalt ›
0
Iga auhinna väljaandmisel võib leida subjektiivsust, eriti kui kaalul on riiklik kultuuri elutööpreemia. Mark Soosaare puhul on see tiitel aga vaieldamatu fakt – tema elupõline tegevus vastab sõna-sõnalt antud nimetusele. Soosaar on tegutsenud riiklikul tasandil nii poliitiku kui ka visionäärina, kuid jäänud truuks loomusele: kui midagi ette võtta, siis kirega, põhjalikult ja vajaduse korral ka üksi süsteemi vastu seistes täiest hingest kultuuri poolel. Riiklik mastaap kõiges Tema mõju on jõudnud... Vaata lähemalt ›
0
Hausi galeriis Jaan Elkeni näitust takseerides tikuvad peale vastakad tunded. Kuskil seal välisukse taga on kõiksugu muredest vaevas maailm, sõjatandrid, vihast sõimu täis sotsiaalmeedia kommentaariumid ja – kui kasutada ühe valimisreklaami kujundikeelt – Kopenhaageni asemel rohkem Minski nägu minev Tallinn. Uuel tänaval avanevad aga nooblid näituseruumid, kunsti kui kauba pitserit võimendavad tööde kõrged hinnad ning kõigest muust justkui ära lõigatud abstraktsioon maalidel endil. Elkeni maalidel on suurem Vaata lähemalt ›
33
Eesti raamatu aastal ilmus Loomingu Raamatukogu kuldsarjas täiendatud kujul Anu Lambi raamat „Johannes Aavik. Keeleuuenduse lõpmattu kurv“. Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumi arendajana mõistagi juuvin ja hõirin1. Kuna seekordse Wiedemanni auhinnaga pärjatu panus keeleväljal on äärmiselt mitmekesine ning laiem avalikkus tunneb Anu Lampi ennekõike teatrist, alustan sellest ning lõpetan tema õpilaste abil. 1994. aastast olete olnud EMTA lavakõne õppejõud, 2021. aastal saite ka selge kõneleja auhinna. Mis. Vaata lähemalt ›
0
Raine Karbi kultuuri elutööpreemia ja Valgetähe teenetemärk tulid üllatusena – olin kindel, et ta on need juba ammu saanud. Uurides selgus, et Karpi on mitmeti tunnustatud, aga Nõukogude ajal, mil suurobjektid, nagu linnahall (1980), rahvusraamatukogu (1993) ja Sakala keskus (1985), hoidsid ta avaliku elu fookuses. 1976. aastal pälvis ta NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia Mustamäe elurajooni planeerijate ja ehitajate rühma koosseisus, 1978. aastal sai Eesti NSV teeneliseks arhitektiks1. Aastal 1981... Vaata lähemalt ›
0
Neli aastat sõda Ukrainas on võtnud külma sõja järgse illusiooni, et Euroopas suuri sõdu enam ei toimu. Rahu pole Euroopas enam vaikeväärtus, vaid midagi, mida peab teadlikult kaitsma. Neli aastat sõda on mind muutnud tähelepanelikumaks – nii uudiste, poliitikute sõnumite kui ka omaenda mõtlemise suhtes. Rakendan varasemast rohkem infohügieeni võtteid, püüan uudiseid tarbides keskenduda vähem emotsioonile, rohkem allikale, kontekstile, järelduste vaidlustamisele. Käimasolev sõda on õpetanud ka moraalset sel Vaata lähemalt ›
0
EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA LAUREAADID Žürii: Carl-Dag Lige, Grete Veskiväli-Dubov, Kai Süda, Kalle Vellevoog, Maarja Valk-Falk, Reet Aus ja Toomas Tammis. Installatsioonipreemia Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek „Las ma soojendan sind“. Autorid Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liiva, kaasautorid Märten Rattasepp, Kirill Havanski, Joosep Kivimäe ja Aadam Kaarma, ehitajad Neeme Külm, Dénes Farkas, Margus Tammik ja KMT Prefab. Projekti eestvedaja Mari-Liis Vund Vaata lähemalt ›
0
Aeg-ajalt on kombeks ninatargalt öelda, et „muusikast kirjutamine on nagu arhitektuurist tantsimine“. Võib muidugi mõista vajadust muusikakriitikutele koht kätte näidata, aga argumendina pole see huvitav. (Seda enam, et me tantsime arhitektuuri kogu aeg. Sellepärast te kohtategi kodust välja minnes enda ümber inimesi – nii hoonete sees kui ka väljas.) Teiselt poolt jälle on muidugi erinevate meediumide suhe tihti pingeline ning tulles Hollandi foto- ja videokunstniku Anton Corbijni näituselt Fotografiskast. Vaata lähemalt ›
0
Kultuuri elutööpreemia laureaadid Krista Kaer, Raine Karp ja Mark Soosaar Teaduse elutööpreemia laureaat Martin Zobel Teaduse avastuspreemia laureaadid Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike Wiedemanni keeleauhinna laureaat Anu Lamp Kultuuri ja teaduse aastapreemiad Kultuurkapitali elutööpreemiad ja peapreemiad Margit Mutso vestles Maarja Kase ja Ralf Lõokesega Katja Novaki kolmekõne Julia Mussakovska ja Halõna Krukiga Ahto Lobjakas, Ülo Mattheus ja Meelis Oidsalu Ukraina sõjast Arno Baltin, Maar Vaata lähemalt ›
0
Suur-Vanalinna näitus on Tallinna linnaehitusliku potentsiaali mitmekihiline peegeldus. Arhitektist kuraator Villem Tomiste kutsub ulmade ehk julgete kujutelmade tiivul loovalt mõtlema Tallinna ajaloolise kesklinna tulevikust – nii selle füüsilistes kui ka tunnetuslikes piirides. Tomiste arhitektiideid kunstiliste väljendusvahenditega tõlgendades küsitakse, kuidas tuua linnaplaneerimisse tagasi julged mõtted, et südalinna arengut ei juhiks bürokraatlik menetlus, vaid sisuline potentsiaal ja väärtused. Suur Vaata lähemalt ›
17
Vähesed tegevused on mõttetumad kui arvustuse kirjutamine olukorras, kus autor on raamatusse jätnud enda telefoninumbri ja palunud Whatsappi kirjutada, mida lugeja raamatust arvab. On ju muidugi osaliselt tõsi, et arvustuse kirjutamise mõte ei olegi autoriga dialoogi astuda, vaid eeskätt anda potentsiaalsele lugejale mingigi ülevaade ja aimus, millise teosega on tegu ning kuidas see sobitub kultuurikonteksti. Või siis anda neile, kes on juba raamatut lugenud, võimalus arvustajaga nõustuda või vastu vaielda. Vaata lähemalt ›
0
Airis Erme luulekogu „Võta mu sõnad“ pakub valiku autori kahekümne aasta jooksul valminud loomingust. Justkui püüdes elutunnet kategooriatesse paigutada, on luuletused korrastatud kolme tsüklisse: „Ilu“, „Draama“ ja „Absurd“. Kahte esimesse tsüklisse on paigutatud eeskätt loodusluuletused, kumbki tsükkel on seejuures ometi omaette tervik. Kolmandas tsüklis loodusluule osakaal väheneb ning esile kerkib filosoofiline mõtisklus elu mõistusevastasusest. Tsüklite emotsionaalne laetus ulatub imetlevast iroonilise Vaata lähemalt ›
0
Kui linnas ringi liikuda, siis paistab, et ruum on justkui valmis. Tänavad, puud, pargipingid, valgustus ja sillutis – kõik on ju olemas. Linna arengu juhtimise seisukohast on ruum siiski alati pooleli. Avalik ruum muutub ajas: see kulub, ehitatakse ümber, hooldatakse ja ruumi kasutajad vahetuvad. Samal ajal teiseneb ka rohelus: puud kasvavad, vananevad ja reageerivad muutustele. Linnaruumi kavandamisel on enamasti ülesanded, eelarved, tähtajad ja vastutus jagatud paljude osaliste vahel ning teave... Vaata lähemalt ›
15
Pimedate Ööde filmifestival läheb 30. sünnipäevale vastu suuremate muudatustega: aastaid Justfilmi vedanud Mikk Granström keskendub edaspidi rohkem põhifestivalile ning laste- ja noortefilmide festivali võtab enda kanda 21aastane, varem festivali programmitiimi kuulunud Jan Joonas Pevkur. Veel märgilisem on aga see, et kui PÖFFi asutaja Tiina Lokk tegeles varem festivali direktori rolli kõrvalt ka kunstilise juhi tööga, siis nüüd on ta selle teatepulga edasi andnud oma tütrele Triin Trambergile. Tramberg ei Vaata lähemalt ›
0
Kunstihoone roosas paviljonis on vaadata näitus „Kasva, kasva, küll on, kuhu!“, mille on kureerinud Tamara Luuk. Nagu tema näitustel ikka, on seegi kord leitud üles vastandite ühtsus: vastuokslikud mõtted ja meeleolud harmoneerivad omavahel ootamatult. Luugi intuitsioon on hämmastav. Kõige rohkem hakkab aga näitusel silma selle tugev ajaline mõõde. Ometi pole sellegi puhul kõik nii lihtne, kui esmapilgul paistab. Vastused segunevad tööde keskel küsimustega ning igalt poolt tungib läbi mingi nukker... Vaata lähemalt ›
51
Kuigi ulmet võib pidada „žanri“ võrdkujuks, väldib parim osa sellest määratlemist nagu saarma kasukas vett. „Tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli“ (edaspidi THAH), on vaikelu ja teekonnafilm ühes raamatus. Sarnaselt hea vaikeluga on tegu tähendusliku esteetilise assamblaažiga, mille autor valdab meisterlikult kokku toodud ainese nüansse. Raamat liigub nagu mõnus teekonnafilm mingis rahuliku kulgemise vaimus, muutes võõranduse koduseks. Võõrandumist saatvad paratamatud kaugused on siin ühtlasi tuttavad distant Vaata lähemalt ›
0
India ei ole lihtsalt riik, pigem nagu manner. Omamoodi mõistatus, eriti külalistele. Külaline pole aga ainult välismaalane, ka indialased ise on neile kaugetes osariikides justkui võõrad. Vaevalt on keegi kogenud Indiat kogu tema kultuurilises mitmekesisuses: igal osariigil on oma köök, kunstivormid ja tekstiilid, muusikaline eripära ning kokkupuude modernismi või Briti impeeriumi pärandiga. Riigi keelelist mitmekesisust on raske hoomata: ametlikke keeli on 22. Järgnevaga juhatan lugeja koos eesti kunstiaj Vaata lähemalt ›
2
Täna, 13. veebruaril linastub tänavuse Berliini filmifestivali alaprogrammi „Berlinale Classics“ avafilmina Eesti ulmeklassika „Hukkunud Alpinisti hotell“1. Värskelt digiteeritud ja restaureeritud filmile on lisaks oodata Ameerika DVD-väljalaset, Berliinis on aga linastust tutvustamas ja kommenteerimas ka üks peaosatäitjatest, füüsik Simonet’d kehastanud Lembit Peterson. Loomulikult oleks nii värvika teatri- ja filmikarjääriga näitleja ja lavastajaga rääkida väga paljustki, aga otsustasin seekord püsida sel Vaata lähemalt ›
63
Populaarsemad allikad
Vormsi
|
0% |
Digigeenius
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 13:59
Viimane uuendus: 13:54.
Uudiste reiting uuendatud: 13:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)