Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Peenike võrk ühendab hunnikut vanu Sirpe „kunstiosakonnaga“. Osakondadeks kutsun ma meie raamatukogu teema või autorite järgi jagatud raamaturiiuleid. Mille tarvis ma Sirpe kogun? Ei teagi, harjumus, igaks juhuks. Sama küsimus on ka enamiku raamatute puhul: äkki keegi veel loeb? Ruumipuuduse tõttu seisavad need kahes reas ja kui mõni raamat on valesse kohta sattunud, on selle ülesleidmine aeganõudev. Kunsti- ja arhitektuuri-„osakonnas“ on hulk raamatuid topelt – ostsime Madisega, kellega juba üle... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusballeti kauaaegse esisolisti Sergei Upkini lahkumisõhtutel 25. ja 27. aprillil esietendus kaks uut lühiballetti: Igor Stravinski „Kaardimäng“ Sergei Upkini ja Tšaikovski muusikale seatud „Dirigent“ Triinu Upkini koreograafiaga. „Kaardimängu“ muusika kirjutas Stravinski 1936. aastal ja selle koreograaf oli George Balanchine. Kuuldavasti oli libreto sõnum selles, et ka kõige nõrgemad kaardid võivad võita tugevamaid. Upkini versioonis on peategelaseks Jokker, kes oma trikkidega pidevalt mängu sekku Vaata lähemalt ›
0
Kaks õde – üks tüüakas, turjakas, pikk ja laiaõlgne, õblukese varrega võililletups pikkade sõrmede vahel rõhutamas veelgi tema figuuri imposantsust, ning teine lühem, masaja keha ja moodsa, lühikeseks pöetud kuklaga poisipeaga – seisavad seljaga vaataja poole. Üks hoiab teisel küünarnukist kinni. Nad on suundumas kuhugi edasi, mujale, mingit oma asja ajama. Nad on koos tulnud ja koos nad lähevad. Ei huvita neid ei vaataja ega see, kas neid üleüldse vaadatakse.... Vaata lähemalt ›
0
„Filmid võiksid teha inimesed üksteise vastu lahkemaks“, Andrei Liimets vestles Natalja Mirzojaniga Triinu Aru, „Mis toimub filmitegija peas?“ Ardo Reinsalu, „Aeg pärast masinaid“ Juhan Aru, „Lihtne või keeruline?“ Mari-Epp Tirkkonen, „Pärijad võtsid Malle Leisi nimele kaubamärgikaitse“ Siim Lill, „„Hieronymuse“ sarja siiani parim aasta“ 2025. aasta parim noor arhitekt Merle Karro-Kalberg vestles Tallinna ruumiloomekeskuse endise juhi Kaidi Põldojaga Margit Mutso, „Ämblik all vasakus nurgas“ Vaata lähemalt ›
0
Eesti Filmi Instituudi tütarfirma Tallinnfilmi juhatuse liikmeks valiti pikaaegse kultuurivaldkonna juhtimiskogemusega Joonas Tartu, kes on varem juhtinud Rakvere teatrit ja Noorsooteatrit. „Tallinnfilmi juhi konkursile kandideeris 13 inimest nii filmi- kui ka teistest valdkondadest. Valituks osutus Joonas Tartu, kelle kasuks rääkisid tema tugevad juhiomadused, kogemus kultuuriasutuste juhtimisel ja oskus navigeerida keerukates ehitusprotsessides. Tema esmaseks ülesandeks saab filmilinnaku esimese etapi ehi Vaata lähemalt ›
0
EMLi aastanäitus Rääkimata lood / Untold stories avatud kuni 25. mai 2025 Indiviidina on meil igal oma lugu jutustada. Kunstnikel on olnud kõikidel aegadel võimalus sublimeerida isiklik oma loomingusse, arendada välja teatud metakeel ja märgi-süsteem oma sõltumatu kunstniku-ego või -suveräänsuse viljelemiseks. Kollektiivsetest traumadest ja ajaloo valgetest laikudest on avalikus ruumis saanud täishäälel rääkida alates Venemaa agressioonisõja algusest 2022. Eestimaa on puhastumas punamonumentide saastast ja. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub kunstihuvilisi illustratsiooninäitusele „Väikesed lood igal pool“. Näitusel esitletakse Leedu kunstnike ja abikaasade Lina Dūdaitė ja Marius Jonutise loomingut, mis toob vaatajateni soojuse, elurõõmu ja fantaasiaga täidetud kujutlusmaailmad. Lina Dūdaitė on illustraator ja graafiline disainer, kes on lõpetanud Vilniuse Kunstiakadeemia. Tema tundlik ja poeetiline käekiri on ilmestanud paljusid lasteraamatuid. Dūdaitė looming sünnib armastusest raamatute ja lugude vastu, mi Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe mainumbris kuulutab Ivan Lavrentjev Eesti integratsioonipoliitika lõppenuks. Arno Lauk lööb häirekella seoses ettevõtjate eestvedamisel toimuva riigireformiga. Seekordseks persooniks on sotsiaalmeedia uurija Maria Murumaa-Mengel, kellega Helena Aadli kaardistab digisfääri tumedaid ja helgemaid nurgataguseid. Priit Liiviste kirjutab Shelton Sanist, Elle-Mari Talivee ja Taavi Talivee meriveiseliste väljasuremisest, Kaide Tammel riigi kaaperdamisest, Eiko Ojala visuaalsest kirjaoskusest ning Ann Vaid Vaata lähemalt ›
0
Kumu kunstimuuseumis 16. mail avaneval Islandi video- ja maalikunstniku Ragnar Kjartanssoni esmakordsel isikunäitusel Eestis näeb tema kuut mastaapset teost aastatest 2004–2025. Näitus „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“ pakub sissevaadet tänapäeva rahvusvahelise kunstielu ühe huvitavama ja omanäolisema kunstniku loomingusse, mis on mõjutatud popmuusikast, uuemast ja vanemast kunstiajaloost ning kaudsemalt ka suurtest poliitilistest draamadest. Näituse kuraator on Anders Härm. Kumu suures saalis on eksponee Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on Vikipeedia keeletoimetamistalgute parimad toimetajad. Stipendiumid anti üle 9. mail Tartus Eesti Keeletoimetajate Liidu toimetajaseminaril. Talgute eesmärk on väärtustada keeletoimetaja tööd ja parandada keeleliselt Vikipeedia artikleid. Talgud kestsid detsembrist märtsini ja selle aja jooksul toimetasid 22 talgulist 218 Vikipeedia artiklit. Võitjate väljavalimisel hinnati keeletoimetaja ametiülesannete korrektset täitmist. Tublisid keeletoimetajaid tunnustati kokku 2750 euroga. Parimate keeleto Vaata lähemalt ›
0
Loengusari „Residentuu:r“ leidis tänavu aset üheksandat korda ja selles on praeguseks peale koostöö heliloojatega käsitletud teemasid, nagu tehisintellekt, muusikasalvestus ja muusikakriitika. Seekord keskenduti teemale „Pärimus ja inimpsüühika“, mida uuriti Liisa Hõbepapli muinasjutulist sümboolikat tõlgendava uue kammerooperi valmimisprotsessi kaudu. Teose valmimisega rööbiti peeti neli kohtumist, kus helilooja, esitajad ning kutsutud külalised tutvustasid teose teemasid. Kammerooperi aines on pärit eesti Vaata lähemalt ›
33
Järgnev lugu on kirjutatud ühe väljapaistva moslemi mälestuseks. Selle aasta veebruaris lahkus siit maailmast imaam Aga Khan IV (1936–2025). Nii „imaam“ kui ka „Aga Khan“ olid tema tiitlid. Tiitleid oli tal teisigi, üks neist näiteks prints. Kodanikunimeks oli lahkunul Karim al-Hussaini. Eestis oli ta peaaegu tundmatu, maailmas mitte. Väidetavalt oli ta üks maailma rikkamaid kuninglikust soost isikuid. Ent ta polnud selline, kes oleks oma varadest kümne küünega kinni hoidnud. Aga... Vaata lähemalt ›
0
Õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) teisendamise arutelus on keeleteadlased kurtnud, et (keele)teadust demoniseeritakse1 ja teadlasi rünnatakse ebaõiglaselt 2. Teadus on Sõnaveebi järgi tegevus, mille eesmärk on saada, talletada ja rakendada uusi tõeseid teadmisi ning mis tugineb meetodile, mis tagab teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse. Osa Eesti Keele Instituudi (EKI) ja Tartu Ülikooli (TÜ) keeleteadlasi ei ole aga sellele põhimõttele alati kindlaks jäänud. Mitte sellepärast, et nad oleksi Vaata lähemalt ›
2
1 „Ma ei taha õudust, õudust on mujal maailmas niigi palju,“ teatab Posti ja Nurme tänava nurgal toimetav proua küsimuse peale, kas ta Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil ka käinud on. „Ärgake!“ kuulutab tema jagatav Jehoova tunnistajate brošüür vene keeles. Naise tagant, eemalt teepervelt, paistab kenasti kätte suur Isamaa plakat kirjaga: „Et soovid täituksid, tuleb ärgata!“. Seal kõrval seisab omakorda veel suurem tahvel uute ridaelamute reklaamiga. Ilus kolmkõla. Vestlusse sekkub... Vaata lähemalt ›
0
Ma olen 46aastane paks tammeriiul, kelle „nahal“ on kriimud nii Nõukogude kriidist kui ka uue aja digilöökidest. Kui mind 1979. aastal siia ilma loodi, olid mu esimesed „lapsed“ punased nagu pioneerirätt, teised aga eestlasele omaselt looduseusku – „ENSV kalad“. Kosmoseusku läksin koos „Totuga Kuul“. Kaheksakümnendate lõpus aga muutusin salapäraseks – mu „rindkeresse“ (keskriiulile) ilmusid esimesed krimkad ja ulmekad „Mirabilia“ sarjast. Veel ööselgi vaatasin huviga, kuidas taskulambi valgel teki all minus Vaata lähemalt ›
0
Surnud interneti teooria on küll veel vandenõuteooriate sekka liigitatud, aga ilmselt mitte enam kauaks, sest gangreen on juba väga selgelt paista. Teooria kohaselt domineerib internetis masinmõistus, sisu toodavad robotid, seda organiseerivad algoritmid ja inimsuhtlus marginaliseeritakse teadlikult kui kontrollimatu nähtus. Meie oleme inimestena seal juba külalised. Juhul kui meil õnnestub edukalt CAPTCHA-le tõestada, et me pole robotid. Äkki ongi CAPTCHA funktsioon hoopis vastupidine sellele, mis meie arv Vaata lähemalt ›
39
Varikatus Mürsulõhkudest varikatuse all magame täna. Me janudel ei ole enam midagi otsida. Aja ja koha kammitsates valime ikka jälle üksteise, sel pimedaimal süda- ööl. Üllatume, oleme tänulikud, kui hommik koputab laugeile. Ärkame, ilma et meil oleks kuhugi minna, ärkame jälle, justkui harjutamaks, kuidas veel tõusta. Tagasiteel Tartust uskusin … otsekui suve viimane keel, aimates oma katkemist. Jaan Kaplinski, „Vili on lõigatud“ Rongisõidul Tartust tagasi uskusin, et suudan taas õppida... Vaata lähemalt ›
104
Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi visuaalse osaluskommunikatsiooni dotsent Kerli Kirch Schneider ning BFMi osaluskultuuri professor ja juhendaja Katrin Tiidenberg viisid aastatel 2021–2023 läbi uurimuse, kuidas kujutatakse Eesti popmuusikas naiselikkust. Kirch Schneider intervjueeris 13 popartisti, kolme produtsenti/mänedžeri ja kolme muusikaeksperti, kellest enamik olid naised. Hiljem uuris ta ka edetabelite mängitumaid muusikavideoid, laulusõnu ja muusikute sotsiaalmeediapost Vaata lähemalt ›
48
Ugala teatri „Sünnipäevaküünlaid“ reklaamiti esietenduse eel kui Andres Noormetsa sajandat lavastust, mille seas on ka kolmteist kuuldemängu. Mõistagi kutsub niisugune ilus arv otsima ühisosa Noormetsa lavastajaloomingus. Õigupoolest on tema materjalivalik olnud ju kaunikesti erisugune, haaravalt otsinguline nii autorite kui ka žanride poolest: klassikast algupärandini, nüüdisaegsest maailmadramaturgiast ülekirjutuste ja omaloominguni. Ja ometi aimub stiiliotsingutes ja sõnumis ikka miski Noormetsa lavastaj Vaata lähemalt ›
0
Täna algab Tallinnas esimene ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival „Ukufest“, mille puhuks on ühendanud jõud mitmed kunstiinstitutsioonid: kunsti näitavad näitustel korraga Fotografiska, Juhan Kuusi dokfoto keskus, Temnikova ja Kasela galerii, galeriid Truus ja ArtDepoo. Festivalil saab muu hulgas näha nii dokumentaalfotograafiat, tänavakunsti, illustratsioone kui ka performance-kunsti. Mitmed tööd on loodud spetsiaalselt ürituse tarvis. Festivali tagamaid tutvustab korraldaja Alice Järvet. Kelle Vaata lähemalt ›
141
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
eesti.ca
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 19:08
Viimane uuendus: 19:04.
Uudiste reiting uuendatud: 19:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)