Kui öeldakse „raamaturiiul“, meenuvad mulle lookas ja täistuubitud raamaturiiulid kodus, aga ka vanavanemate ja vanavanavanemate juures. Raamatuid oli kõikjal nõnda palju, et neid tuli panna raamaturiiulisse kahte ritta: üks tahapoole, teine ettepoole. Oli see parim lahendus? Vaevalt, sest ega õigel ajal tagaotsitavat raamatut üles leidnud. Raamatud on meie peres olnud pühad, neid ei jäeta laokile […] Vaata lähemalt ›
0
Feministeerium 10. Vestles Andrei Liimets Valle-Sten Maiste ja Peet Kask vestlesid politoloog Rein Taageperaga Hasso Krull, „Lahendus on kaos“ Joonas Hellerma, „Esimesed laused“ Artishoki biennaali kuraatorite Brigit Aropi ja Margit Sädega vestles Juhan Raud Eesti teatri auhindade nominendid Andrei Liimets, „Millest räägivad tänavused Oscari-dokumentaalid?“ Gruusia režissööri Nana Džordžadzega vestles Saara Mildeberg Kätlin Anni, „Kuidas psühholoogilised erinevused eluvalikuid mõjutavad“ Signe Vaata lähemalt ›
0
Siis kui on aega Aet Ollisaar ja Heli Tuksam 25.02-29.03.2025 Kõik saab alguse siis kui aega ei ole, aga igatsus millegi seletamatu järele muudkui kasvab. Maastikud vuhisevad mööda, aastaajad vahelduvad, värvid muutuvad, valgus tuhmub ja süttib taas. Pildid, mis jäävad meelde, võtavad mõttes kuju ja kutsuvad tagasi vaatama. Aeg liigub, loodus elab omas rütmis, sündmused […] Vaata lähemalt ›
2
19. veebruaril selgus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Jaan Krossi nimelise auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse pälvis Sveta Grigorjeva raamatuga „Frankenstein“ (Suur Rida, 2023). „Frankenstein“ on Grigorjeva kolmas luulekogu – varem on ilmunud „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) ja „american beauty“ (2018). Žürii nendib, et Grigorjeva on oma raamatutega uuendanud eesti luulet ja algatanud tuliseid arutelusid […] Vaata lähemalt ›
0
Eestlased käisid välismaal. Täpsemalt öeldes – Euroopas. Veel täpsemalt – Münchenis. Eks seal ole varemgi käidud: kes kunstnikuks õppimas, kes õllefestivalil. Okupatsiooniajal pääsesid välismaale harvad ja võimu silmis usaldusväärsed. Kui need rännumehed koju tagasi jõudsid, korraldasid nad reisimisest ainult unistavatele sugulastele ja sõpradele õhtuse olengu, näitasid seinale diapositiive. Välismaast ja seal leiduvast küllusest ning inimeste […] Vaata lähemalt ›
0
Kärpeaastake on käima läinud ja riigi väiksemaks lõigatud honorarifondiga kultuuriajakirjandus ilmub edasi, ilmuda on jõudnud esimesed kuukirjade numbrid. Loomingu honorarifondi on mulle teadaolevalt kärbitud eelmise aastaga võrreldes 12%, Vikerkaare oma rohkem. Loomingu Raamatukogu, Müürileht, Keel ja Kirjandus ja teised – kõigi honorarifond on pügada saanud (ei taha seda kärpe-sõna nii palju tarvitada, totter tunne tekib). […] Vaata lähemalt ›
12
Näib isegi veidi kohatu, et ma suudan praegusel ajal veel millestki muust mõelda kui Trump-Putin ja kogu see koomiksimaailmast pärit psühhopaatide seltskond nende ümber, aga kas pole nii, et selletagi ärevatel aegadel, kui inimene on ärritusele vastuvõtlikum, mõjutavad meie haavatavat seisundit elukeskkonna kõrvalnähtused, mida tihtipeale esmalt tähelegi ei oska panna. Mul on suurenenud silmade kontrastitundlikkus, […] Vaata lähemalt ›
0
Äsja rõõmustas meie südant, et Tiit Hennoste sai paraja palga – J. F. Wiedemanni riikliku keeleauhinna. Talle anti see „pühendunud töö eest eesti keele, kirjanduse ja ajakirjanduse uurimisel ning õpetamisel“. On raamatuaasta. Eesti kirjakeel loodi kantslite taga ehk, nagu Hando Runnel luuletas: „Kiri algab kirikust“. Kas veame oma keelega maailma lõpuni välja? 500 aastat on […] Vaata lähemalt ›
42
Doris Kareva elutööauhinna puhul võidakse esitada kaks vastandlikku küsimust. Miks juba nüüd – auhinna ajaloo kõige nooremana? Miks alles nüüd, kuigi ta on pool sajandit me vaimu kujundanud? Teine küsimus on õigustatum – auhind „pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest“ ei peakski tabama loojat tema eluloojangul, kui selle süllekukkumisest enam rõõmu tunda ei jaksata. Doris Kareva pärgamine on […] Vaata lähemalt ›
0
Ehkki viimasel ajal on Tõnu Kaljuste pühendunud rohkem klassikalise muusika pärlitele ja XX sajandi heliloojate loomingu siinmail tutvustamisele, jääb ta meile nähtavasti igavesti Eesti Filharmoonia Kammerkoori (1981) ja Tallinna Kammerkoori asutajaks (1993) ning nende koosseisude kaudu Arvo Pärdi ja Veljo Tormise interpretatsiooni standardi kehtestajaks. Kuigi Eesti Filharmoonia Kammerkoori nimetuse all ja professionaalse koorina tuntakse seda […] Vaata lähemalt ›
254
Peeter Simmiga seoses olen juba üks kümmekond aastat kuulnud korduvat mõttevahetust: ühel või teisel hetkel teeb keegi ettepaneku valida Peeter Simm elutööpreemia laureaadiks ning otsekohe vaidleb keegi sellele mõttele vastu. Mitte et Simm seda väärt poleks, aga ta on veel liiga noor! Igavene häda selle igavese noorusega. Tundub, et nüüd ei jäänud siiski muud üle, […] Vaata lähemalt ›
117
Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi emeriitprofessor, Tallinna Ülikooli auprofessor ning Eesti Statistikaseltsi auliige Leo Võhandu pälvis Eesti Vabariigi 2025. aasta elutööpreemia andmeanalüüsi teadustööde ja koolkonna loomise eest. Leo Võhandu kursusekaaslane Tartu ülikoolis Ülo Lumiste (1929–2017), kes pälvis riikliku teaduse elutööpreemia 2012. aastal, on kirjutanud: „Meenub Leo tugev maleharrastus. [—] Kursusekaaslane Leo Võhandu oli I kursuse üliõpilasena […] Vaata lähemalt ›
0
9. jaanuaril peeti Prahas Tšehhi Teaduste Akadeemia kirjanduse instituudis konverents „Sõna vägi“, mis oli pühendatud kirjandusteadlase ja estofiili Vladimír Macura (1945–1999) mälestusele. Konverentsile olid eeskujuks Macura algatusel asutatud Läänemere Liidu kongressid (neid oli kokku 25). Eestit esindasid kohapeal suursaadik Gita Kalmet ja akadeemik Jüri Engelbrecht, kes tutvustas tšehhi kolleegidele Hando Runneli algatatud raamatute sarja „Eesti mõttelugu“. […] Vaata lähemalt ›
19
Veebruari alguses lugesime meediast uudist, et endine Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder (oli kantsleriametis 1998–2005) jääb teadmata ajaks eemale Nord Stream 2 gaasijuhtmega seotud avalikust uurimisest, kuna viibib haiglas. 80aastane Schröder pidi andma gaasijuhtme kohta ütlusi Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa parlamendi uurimiskomisjoni ees jaanuari keskpaigas, kuid kuulamine lükati tema haigusele viidates määramata ajaks edasi. Väidetavasti on tegemist läbipõlemisega, teada-tuntud edukate inimeste. Vaata lähemalt ›
0
Ei ole ilus alustada juttu ühest raamatust sellega, mida seal pole. Aga eesti lugejale torkab see puudumine muidugi silma. Tõsi, Riia ja isegi Tallinna nimi on tekstist leitavad, kuigi mitte nimeregistrist, mis, tõsi, pole pikk ja sisaldab seega vaid olulist. Autori, Briti ajaloolase, teeneka muuseumijuhi ja BBC ajakirjaniku valik on kõigiti mõistetav. Aine on tohutu […] Vaata lähemalt ›
2
Orit Gat on Londonis elav kunstikriitik, kes on kirjutanud kaasaegsest kunstist, raamatutest, digikultuurist ning jalgpallist sellistele väljaannetele nagu ArtReview, frieze, e-flux journal, e-flux criticism, Jacobin, Texte zur Kunst, Paper Visual Art, Art Monthly jpt. Gat viibis Tallinnas Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kutsel, lisaks pidas ta Eesti Kunstiakadeemias loengu „On Being Personal“ („Isiklikust kogemusest kunstikriitikas“) ning […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Audiospaa“ kontsert „Desert Music“ 14. II Teras Beachis. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts, helirežissöör Tammo Sumera, DJ Villem Vatter. Kavas Steve Reichi ja John Luther Adamsi muusika. 14. ja 15. veebruaril andis ERSO „Audiospaa“ kontserdi, kus publik sai lumisest külmast talveõhtust hüpata sumesooja suveõhtusse ja nautida, varbad liivas, Ameerika minimalistide […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruari alguses toimus arhitektide liidus seminar, kus räägiti arhitektide loomingut kaitsvatest lepingutest ja õigustest. Järgnevalt arutavad arhitektuuri valdkonna autoriõiguse üle arhitekt Kaur Stöör, avalike hoonete peaprojekteerimise projektijuhi kogemusega Olavi Ottas ja vandeadvokaat Eeva Mägi. Millised on arhitektuuri valdkonnas peamised autoriõigust puudutavad probleemid? Lembit-Kaur Stöör: Välja saab tuua kolme tüüpi kitsaskohti, millega arhitektide liidus pidevalt tegeleme. […] Vaata lähemalt ›
53
Miksteatri „Mu meel unus mägede taha“, lavastaja ja idee autor Kaido Rannik, dramaturg Piret Jaaks, kunstnik Triin Simson, helikujundaja Madis Kreevan, valguskujundaja Aleksandr Mirson, konsultant Olga Ilgina. Mängivad Sylvia Köster, Aita Vaher ja Marek Tammets. Esietendus 28. IX 2024 teatri- ja muusikamuuseumis. Kas olete mõelnud, kuidas vaatab pime laps teatrit? Või milline teatritekst kõnetab kuulmispuudega noort? Miksteatri […] Vaata lähemalt ›
69
Mul oli õnne, et kogeda läinud suvel Kyivi Raamatuarsenali festivalil tõelist maagiat, aga mullegi ootamatult oli see hoopis filmimaagia vallast. Festivali avapäeval näidati „Fatamorgaanat“1, 1931. aasta ukraina filmi, mille on lavastanud Les Kurbase õpilane Borõss Tjahno. Linastuse naelaks oli elava muusika saade bändilt Pirig i Batig. Filmi näitamise ajal olid inimeste pilgud kinnitunud lavale. Kõik […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Personaliuudised.ee
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 13:08
Viimane uuendus: 13:04.
Uudiste reiting uuendatud: 13:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)