Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Linnades elab juba praegu 70% Eesti elanikkonnast, ÜRO prognooside järgi saavutab muu maailm sama linnastumise taseme aastaks 2050. Kasvujärgses elus – elus, milles väärtustame kohalolu ja elurikkust rohkem kui efektiivsust ja kasumit – muutub linnades toidu kasvatamine mitte üksnes toimetulekumehhanismiks või poetoidu alternatiiviks, vaid kultuuripraktikaks, millega kaasneb epistemoloogiline ja esteetiline nihe – uutmoodi teadmine ja olemine. Linnaaiandus on selle uutmoodi teadmise ja olemise praktiseerimi Vaata lähemalt ›
108
Viljandi uues teatrihoones on saanud täiendust Eesti teatri Tšehhovi ajalugu. Endine Endla teatri näitleja ning viimasel ajal Temufis näitlejana kaasa teinud Lauri Kingi lavastajadebüüt on West Endis laineid löönud Simon Stephensi „Onu Vanja“ adaptatsioon „Vanja“. Stephensi mononäidendis kehastab kaheksat tegelast üks näitleja, lugu ise on võrdlemisi tšehhovlik ja originaalitruu. Vana haiglane professor Alexander elab koos oma noorema kauni teise abikaasa Helenaga mõisas, mida tegelikult peavad üleval Alexa Vaata lähemalt ›
0
Romaan nõuab lobisemist. Aleksandr Puškin1 Motos osundatud Puškini arvamusavaldus puudutab tema tähtsaimat teost – värssromaani „Jevgeni Onegin“. Vene kirjanik, kes n-ö puhtalt lehelt lõi mitte ainult uue vene kirjanduse, vaid ka keele, milles saab seda kirjandust kirjutada, eeldas, et romaanižanri ei määratle mitte süžee, mitte tegelased, mitte didaktika ega autori üliväärtuslik läkitus lugejale, vaid jutustamise viis, ehe lobisemine. P. I. Filimonovi romaan „Alicante“ kuulutab alates esimestest ridadest t Vaata lähemalt ›
0
Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda peetud liivi pärandi päevana esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, seda võrdse innuga mõlemas liivi rannas ehk peale Kuramaa ka ajaloolisel Liivimaal. Nii heisati selgi aastal liivi lipud mitmel pool muistse Metsapoole aladel Lätis ja Eestis. Riigipiiril Iklas tõsteti ajaloolisel rannateel lehvima liivi lipud laulude saatel, mida esitasid lauljad mõlemalt maalt. Pärast... Vaata lähemalt ›
5
P. I. Filimonov on üks neid, kelle kohta on öeldud, et nende looming on nagu kutse Eesti venelaste salapärasesse allmaailma endistes kõdurajoonides, millele moodsad moodulmajad on andnud uue näo. Ka P. I. Filimonovi uus luulekogu „Sinu siluett akna taustal“ mõjub kui kutse elada ühiskonnas, kus inimese väärtus määratakse ta nime etnilisusega. Seejuures ilmuvad kirjaniku raamatud juba mõnda aega esmalt tõlgituna, uue luulekogu on eestindanud Katrin Väli. Autor on lugeja giid,... Vaata lähemalt ›
0
Täna, 25. aprillil tähistab ajakiri Looming oma 102. aastapäeva. Pidulikul koosviibimisel antakse üle aastaauhinnad parimate mullu ilmunud kaastööde eest. Joonas Veelmaa – luuletused (Looming nr 10) Riste Sofie Käär – luuletused (Looming nr 8) Brigitta Davidjants – novellid „Vaikusesse“ (Looming nr 1) ja „Tsavt tanem“ (Looming nr 7) Heili Sepp – artiklid „Kirjanduslikud kohtud (III). Aastad 1927–1940“ (Looming nr 2) ja „Kirjanduslikud kohtud (IV). Ühiskond kohtupeeglis 1927–1940“ (Looming nr 12)... Vaata lähemalt ›
0
Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista toimub 2025. aastal 5.–10. maini. Festivali teemaks on sedapuhku “Raamat kui paik, paik kui raamat” ning patrooniks kirjanik KaiAareleid. Tartu kirjandusfestival jätkab traditsiooniks saanud väljasõite teistesse Eestimaa linnadesse, mis saavad festivali partnerlinnana nõnda kirjanduspeost osa. Sel aastal on partnerilinnaks Valga ning 29. aprillil oodatakse kõiki Valga Kultuurikeskusesse, kus päeva alustavad lasteprogrammiga kell 10 Mika Keränen ja Contra, a Vaata lähemalt ›
0
Alanise ja Filimonoviga Tallinna magalates. Konstantin Kuningas vestles P. I. Filimonoviga P. I. Filimonov on üks neid, kelle kohta on öeldud, et nende looming on nagu kutse Eesti venelaste salapärasesse allmaailma endistes kõdurajoonides, millele moodsad moodulmajad on andnud uue näo. Ka P. I. Filimonovi uus luulekogu „Sinu siluett akna taustal“ mõjub kui kutse elada ühiskonnas, kus inimese väärtus määratakse ta nime etnilisusega. Seejuures ilmuvad kirjaniku raamatud juba mõnda aega esmalt... Vaata lähemalt ›
0
22. aprillil avatakse Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (Jaan Koorti 24) „Kevadnäitus 2025“. Kevadnäitus on Eesti Kunstnike Liidu 25. aastanäitus. Kevadnäitusele saatis oma teosed 236 kunstnikku, kelle seast valis žürii näitusele 67 kunstniku tööd. Näha saab maale, graafikat, skulptuure, installatsioone ning video-, foto- ja digitrükiteoseid. Näitusel osalevad: Art Allmägi, Eero Alev, Andre Joosep Arming, Sofi Aršas, Aksel Haagensen, Gudrun Heamägi, Madlen Hirtentreu, Irma Holm, Eero Ijavoinen, Mihke Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriminister Heidy Purga otsustas konkursikomisjoni ettepanekul sõlmida Eesti Rahva muuseumi direktori töölepingu Laura Kipperiga, kes seni on töötanud muuseumi arendusdirektorina ning hetkel direktori kohusetäitjana. Kipper alustab muuseumi juhina tööd 5. mail ning tema ametiaeg kestab viis aastat. „Laura Kipper on end muuseumiväljal tõestanud tugeva liidrina erinevates rollides. Tal on selge nägemus Eesti Rahva Muuseumi tulevikust ning oskused ja teadmised, mida muuseum praegu vajab. Usume, et tema ju Vaata lähemalt ›
0
Klaasi ja graafika näitus „Läbirääkimised“ Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Avamine 26. aprillil kell 15.00 Toimuvad läbirääkimised kahe esmapilgul erineva kunstiliigi vahel. Üks paistab läbi ja teine enamasti mitte. Oma teostega on klaasikunstnikud ja graafikud sellel näitusel mõnedel juhtudel ka üksteise aladele tunginud. Siin, nagu selgub, on olemas ka ühisosa: klaas ja graafika protsess ei allu alati autori tahtele või teeb seda ettearvamatul viisil. Teos kohtub oma autoriga esmakordselt, tulles ahjust,... Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 24. aprillil kell 17 avatakse Kondase keskuses näitus “Rõõmus kunst”, alapealkirjaga “Naivism Soomest, maailma kõige õnnelikumast riigist”. Soome naivistlikul kunstil on pikk traditsioon ja nende kunstnikud on hästi organiseerunud. Abikaasad Kalevi ja Aira Heinänen asutasid 1984. aastal naivistliku kunsti kogu ja korraldasid Soome maapiirkondades näitusi. 1989. aastal jõudsid nad väljapanekuga Iittalasse, millest sai alguse juba mitu aastakümmet kestnud suvenäituse “Naivistit Iittalassa” tava.. Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2026. aasta programmile seifis ja akendel. Ootame kandideerima nii ehtekunstnikke kui ka ehte- ning sepakunsti teiste kunstivaldkondadega kombineerivaid ja julgelt katsetavaid näituseprojekte. Konkurss kestab kuni 01.06.2025. Konkursil osalemiseks palume esitada tööjärgus või valmis: – Projekti nimi– projekti ja teoste kirjeldus (2000-2500 tm)– projektiga seotud visuaalne materjal (kavandid, fotod ja/või joo Vaata lähemalt ›
0
Elavate seast on lahkunud Igor Černov, kes sündis 18. märtsil 1943 Gorki oblastis Oktjabrski külas ja suri 21. märtsil 2025 Joensuus. Černov kujundas kuni 1990. aastate teise pooleni väga olulisel määral Eesti semiootikat ja oli selle liikumapanev jõud. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai 1992. aastal suuresti Igor Černovi kaasabil Tartu ülikoolis teoks semiootika osakonna loomine. Professor Černov oli kuni 1997. aastani semiootika osakonna esimene juhataja. Igor Černovi elutöö ja tähelend ei... Vaata lähemalt ›
0
Aasta tekstiilikunstnik 2024 loob mitmekihilisi ja tundlikke teoseid ning usub, et meis kõigis on peidus võime maailma paremaks muuta. 21. märtsil kogunes Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis loomevaldkonna esindajatest koosnev žürii, et valida välja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate laureaadid. Tunnustusi jagati kolmes kategoorias: Aasta tekstiilikunstnik, Aasta noor tekstiilikunstnik ja Aasta tekstiilitegu. Lisaks otsustas žürii välja anda elutööpreemia ja kaks eripreemiat. Aasta tekstiiliku Vaata lähemalt ›
3
Kunstnikud uurisid, kuidas jagada tööd võrdselt, kui on tegemist koostööga: “Arvasime, et olime leidnud ideaalse lahenduse, kuid päriselus see siiski ei toiminud. Olime kokku leppinud, et kumbki meist loob teoseid, millele teine saab oma osa juurde lisada. Selle asemel hakkas arenema hoopis teine lugu – kahemehesae kujutis ja tsitaat Marcus Maniliuselt „Töö on juba iseenesest nauding” (lad Labor est etiam ipsa voluptas) kujunesid motoks, millest otsustasime edaspidi oma näitusetööde loomisel... Vaata lähemalt ›
0
Pärnu Uue Kunsti Muuseum EMLi aastanäitus „Rääkimata lood / Untold stories“avatud kuni 25. mai 2025 19. aprillil kell 14.00 toimub Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse kuraatori Jaan Elkeni ringkäik. Indiviidina on meil igal oma lugu jutustada. Kunstnikel on olnud kõikidel aegadel võimalus sublimeerida isiklik oma loomingusse, arendada välja teatud metakeel ja märgi-süsteem oma sõltumatu kunstniku-ego või -suveräänsuse viljelemiseks. Kollektiivsetest traumadest ja ajaloo valgetest laikudest on avalikus r Vaata lähemalt ›
0
Rebeka Žukovitsi ja Marion Selgalli näitus „Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna“ 14. aprillil kell 19 avatakse Tartus Jakobi galeriis Rebeca Žukovitši ja Marion Selgalli installatsioon „Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna“, mis uurib hoole ja hüljatuse temaatikat. Näitus on avatud 19. aprillini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festivali Commute7 raames. Näituse publikuprogrammis on nii kunstnikuvestlus autoritega 19.04 kell 19.00 kui 16.04 kell... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumi esimese aastaraamatu ilmumisest möödub tänavu 100 aastat. Aastaraamat on peegeldanud Eesti etnoloogia arengulugu ja käekäiku väga erinevatel aegadel. Tegemist on kõige kauem ilmunud eestikeelse etnoloogiaväljaandega. 16. aprillil avatakse ERMis sel puhul juubelinäitus, esitletakse aastaraamatu uut, Eesti etnoloogia ja folkloristika ajaloole pühendatud 66. köidet ning tutvustatakse Eesti etnoloogia bibliograafiat. „ERMi aastaraamat talletab omal kombel tervet eesti rahva kujunemislugu. N Vaata lähemalt ›
0
Laupäevast, 12. aprillist on Tartu Kunstimajas avatud kolm uut näitust: suures saalis Ivar Veermäe isikunäitus „Õhetav”, väikeses saalis kunstirühmitus VEDELIK grupinäitus „Vedeliku kiiluvees” ja monumentaalgaleriis Meiu Mündi isikunäitus „Desmurgia”. ***************************************************************************Ivar Veermäe „Õhetav“ / Suur saal / 11.04.–11.05.2025 Näitus keskendub tehnoutopistlikele ideedele, mille kohaselt oleks inimestel teoreetiliselt võimalik kogu maailma kliimasüsteemi ko Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.05.2026 23:38
Viimane uuendus: 23:32.
Uudiste reiting uuendatud: 23:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)