Oma võimu punkritest riigimehed kordavad – „julgeolek“ „kodumaa“ „julgeolek“ „kodumaa“. Iina Gyldén Kultuurivaldkonna kärbete juures hämmastab aina, kuidas neid püütakse selgitada julgeolekuga. Sõda Ukrainas on toonud kaasa majandusliku ebakindluse, kuid kultuur on ju ometigi koht, kus saame end enesekindlalt tunda, et kuulume kuhugi – nii Eestis kui mujal maailmas, nii väiksemas kui suuremas mastaabis. Ei ole […] Vaata lähemalt ›
0
Kui keegi oleks eelmise aasta alguses öelnud, et aasta kiidetuim animafilm – kiidetumaid filme üldse! – tuleb Lätist, võinuks ilmselt silmi pööritada. Siis aga esilinastus Cannes’i filmifestivalil „Vooluga kaasa“1, lõunanaabrite Prantsusmaaga koostöös toodetud sõnatu lugu veeuputuse keskele sattunud kassist. Maailma mainekaimale filmifestivalile jõudmine oli alles algus, sest sealsetele kiidusõnadele on järgnenud hulk auhindu festivalidelt üle […] Vaata lähemalt ›
0
9. jaanuaril anti Ülo Pikkovile filmi „Õmblusmasin“ (2024) tegemise eest üle Eesti vanim filmiauhind Neitsi Maali, mida annab alates 1993. aastast välja Eesti Filmiajakirjanike Ühing. „Õmblusmasin“ on avalikke ja isiklikke arhiivimaterjale meisterlikult kasutav animeeritud dokumentaalfilm režissööri vanavanaema üle saja aasta tagasi toimunud uskumatust teekonnast Petseri ja Kiievi ohtlikust segadusest Nõmme mändide alla. Film on saadaval […] Vaata lähemalt ›
0
9. jaanuaril tähistasime August Gailiti 134. sünniaastapäeva ning ühtlasi ka tema, suure kirjaniku ja Eesti patrioodi ning tema abikaasa Elvy Gailiti kojujõudmist. Sellesse paari ruutmeetrisse mullapinda, kus puhata saamise võimatust August Gailit 1952. aastal ilmunud essees „Inimesed on nagu nisuväli“ kahetses. Nüüd on see vabadus ja võimalus olemas ning Gailitid on leidnud oma puhkepaiga männikus, kus ees […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Mart Velsker avaldas 2017. aastal eesti päraluule (või luulepära) antoloogia „Eesti luuleilm II“, olin veendunud, et sellest paremat kogumikku ei suuda keegi kokku panna. Kuid võta näpust: Doris Kareva hüppas üle Mart Velskri varju ja eesti metsaluule antoloogia „Südames laulavad metsad“ tundub isegi veel vägevam saavutus. Neid kahte antoloogiat ühendab see, et mõlemad raamatud on natuke […] Vaata lähemalt ›
0
Pealkirjas figureeriv „sajand“ viitab tõsiasjale, et alanud aasta 18. jaanuaril möödub prantsuse megamõtleja Gilles Deleuze’i (1925–1995) sünnist 100 aastat – väärikas tähtpäev igatahes. Kuid tegu pole pelgalt ühe vaimuhiiglase juubeli andunud pühitsemisega. „Sajand“ viitab siin ühtlasi Michel Foucault’ vallatule märkusele, et „võib-olla ühel päeval saab sajand olema deleuze’lik“ („un jour peut-être, le siècle sera Deleuzien“). […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis käib ringi üks tont – tont nimega Gilles Deleuze. Ta kummitab kunstiinimesi nagu loogu, kollitab pelglikke tudengihakatisi, vaevab isemõtlejate vanemat generatsiooni, ahistab keeleuimas ilmaparandajaid-intellektuaale, seisab põiki ees kõiksuguseil meelesõelujail, muusatentsikuil, linnuvaatlejail, geoloogidel, tüütab jabural moel voogaskeldavaid analüütilisi filosoofe, eetikuid-esteetikuid-esoteerikuid-eshatoloogikuid, üldse kõiki -kuid, kiibitseb aina semiootikute pärlimänge, kirjauurijate hieroglüü Vaata lähemalt ›
3
Von Krahli teatri ja EMTA lavakunstikooli „Vahe aeg“, lavastaja Mart Koldits, lavastaja sõber Tiina Tauraite, kunstnikud, heli- ja valguskujundajad Kalle Tikas ja Mart Koldits, dramaturgid Joosep Lõhmus ja Maarja Moor, dramaturgide juhendaja Siret Campbell. Mängivad Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Uku Pokk, Alex Paul Pukk, Katarina […] Vaata lähemalt ›
0
Ryoji Ikeda isikunäitus, kuraator Kati Torp. Eesti Rahva Muuseumis kuni 2. III 2025. Nelja aasta eest esitleti Kumus rahvusvahelist kunstiprojekti „Murtud sümmeetriad“, mis tagasivaates tundub olevat justkui kontseptuaalne eellugu Jaapani visuaal- ja helikunstniku Ryoji Ikeda isikunäitusele nüüd Eesti Rahva Muuseumis. Tollel Kumu näitusel leidus mitmeid remix’i tunnuseid – kunstnikud mõtlesid uuesti läbi selle, mille oli […] Vaata lähemalt ›
0
Aastavahetuse paiku on kombeks mõelda tehtule ja ka tulevikule – huvitav, mida toob järgmine aasta ja kuhu maailm võiks pikas perspektiivis suunduda? Tegutseva maastikukujundaja ja ruumiplaneerijana on põnev proovida ette aimata globaalseid suundumusi. Mulle tundub, et üllatavalt vähe on seni räägitud iseliikuvate sõidukite tulemisest ja sellest, kuidas võiks nende kasutuselevõtt mõjutada igapäevaelu ning linnaruumi. Rakendusuuringutest […] Vaata lähemalt ›
5
2024. aasta oktoobri alguses kerkis nädalaga Balti jaama, Vana-Kalamaja tänava sihile, väljakule, sinna, kus bussi oodatakse, paviljon „Aega pole raisata“. Sellest räägiti enam, kui oleks oodanud, ja sellel on sisu rohkem, kui esialgu paistab. Tallinnas ja ka teistes Eesti linnades on enamik ootepaviljone standardsed ja sarnased, ühe ettevõtte kataloogist võetud ja raamlepinguga rajatud. Näiteks Tallinnas […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta lõpus peeti Tallinnas konverents, kus räägiti maa-aluse ruumi paremast kasutamisest. Teiste hulgas astus konverentsil üles rootsi arhitekt Albert France-Lanord, kes on Stockholmi endisesse tuumavarjendisse kavandanud Wikileaksi peakorteri. Sa oled pärit Prantsusmaalt, kuid elad ja töötad praegu Stockholmis. Millised elu keerdkäigud sind sellesse Põhjala riiki viisid? Stockholmis oma büroo pidamine pole olnud mu eesmärk, […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo künnab juba aastaid põldu, mis kogub Eestis järjest tähtsust, nimelt on tema valdkond sügavalt rakenduslik, andmata karvavõrdki järele alusteadusliku oivalisuse osas. On võtnud aega, et meie teadus- ja innovatsioonipoliitika kujundajad mõistaksid, et kogu maailma tippu kuuluvat alusteadust Eesti-sugune mikroriik rahastada ei suuda. Ei ole ju olemas […] Vaata lähemalt ›
35
Külastasin detsembris Norras Põhja-Jäämere kaldal Nordlandi maakonnas asuvat Bodø linna, mis sarnaselt Tartuga kandis 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja asub saamide põlisalal. Lule saami keeles kannab see küll helisevat Bådåddjo nime, kuid rahvana teatakse saamidest ikka veel vähe. Ometi kõneldakse just selles piirkonnas nii põhja-, lõuna-, Lule, Pite kui ka Ume saami keelt. Saami […] Vaata lähemalt ›
67
Näitus „Ingerlased – peidetud lood“, kuraatorid Kristel Aimee Laur ja Toomas Järvet. Juhan Kuusi dokfoto keskuses kuni 9. III. „Ja aja jooksul [—], tekkis sellest Liivimaa kristlastele ja eriti narvalastele nii palju igasugust kiusu ja nuhtlust, mida lühidalt, ent piisaval määral küll kirja ei saa panna.“* Kius ja nuhtlus. Nende Balthasar Russowi sõnadega saab enam-vähem kokku […] Vaata lähemalt ›
3
Paljud eesti rahva tütred ja pojad on leidnud omale elukaaslase välismaalt. Ka mu enda tütar leidis Saksamaalt abikaasa, olen kahe lapse vanaisa. Pean kohe ütlema, et väimees on haritud ja suhtub hästi eesti keelde. Teataval tasemel õpib ja räägib ta eesti keelt ka ise. Kohtume tütre perega aastas ligikaudu kolmel korral ja kokku umbes kuu […] Vaata lähemalt ›
0
Raamaturiiul on omal kombel inimese elutee kaardistaja. Selle korrastatud, ent vahel ka korrastamata või suisa lõpuni täitmata ridadest vaatavad vastu tema mõtted, unistused ja väärtushinnangud – nii need, mis olid, kui ka need, mis teda praegu juhivad. Vahel ilmuvad raamatud inimese ellu õigel hetkel, peegeldades midagi, mida ta ei ole iseendale veel teadvustanud. Kas see […] Vaata lähemalt ›
18
CD „Ester Mägi. Kogutud teosed naishäälele“ esitluskontsert 11. I Arvo Pärdi keskuses. Maarja Purga (metsosopran), Mari-Liis Vind (flööt), Valle-Rasmus Roots (tšello), Kirill Ogorodnikov (kitarr) ja Sten Lassmann (klaver). Kärpe-eelne aasta 2024 jääb ajalukku ka eesti muusikapärandi jäädvustamise rekordaastana. Maikuus ilmus Andres Kaljuste ja Sophia Rahmani album Heino Elleri viiuliteostega. Septembris järgnes eesti tšellomuusika album „Estonian Cello“, […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Õpetatud naised“, autor Molière, tõlkija Ants Oras, lavastaja Priit Strandberg, kunstnik Lilja Blumenfeld, helilooja Valter Soosalu, koreograaf Marika Aidla, valguskunstnik Fredi Karu, videokujundaja Tom Tristan Kidron. Mängivad Mart Toome, Hele Kõrve, Maiken Pius, Maris Nõlvak, Mikk Jürjens, Anu Lamp, Märt Pius, Priit Pius, Sandra Uusberg ja Anna Mazurtšak. Esietendus 29. XI 2024 Salme kultuurikeskuse suures […] Vaata lähemalt ›
36
6. jaanuaril lahkus meie hulgast endine Endla teatri näitleja, Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate liidu liige Margus Oopkaup. Margus Oopkaup sündis Kuressaares 1959. aastal. Pärast 1977. aastal Kingissepa I keskkooli lõpetamist õppis ta mõnda aega Tallinna merekoolis ning alustas siis näitlejaõpinguid Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikoolis, mille lõpetas 1982. aastal. Aastail 1982–2000 oli Oopkaup Pärnu Endla […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 20:32
Viimane uuendus: 20:30.
Uudiste reiting uuendatud: 20:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)