Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Päevaraamat“, autor Ágota Kristóf , romaani tõlkija Urmas Rattus, lavastaja ja dramatiseerija Ringo Ramul, kunstnik Arthur Arula, helilooja ja muusikaline kujundaja Kenn-Eerik Kannike, valguskunstnik Ivar Piterskihh. Mängivad Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Merle Jääger, Kärt Kull, Ilo-Ann Saarepera, Kristin Prits, Kaarel Pogga ja Rasmus Vendel. Esietendus 9. XI 2024 Sadamateatris. Ringo Ramuli lavastus „Päevaraamat“ Vanemuises on kihiline […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel etenduskunstnik Karl Saks. Foto Piia Ruber Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2024 Piret Raua „Keedetud hirvede aeg“ Piret Raua „Keedetud hirvede aeg“ Andra Teede „Kateriin ja kurjad onud“ Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala orkestri Põhjakõla kontsert „Meri, meie ema“ Tallinna Kammerorkestri kontsert näitus „Tajuvälja geomeetria“ Vanemuise „Päevaraamat“ Vaata lähemalt ›
0
Kirjandusauhinnale „Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2024. aasta jooksul. Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb saata vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja koopia avaldatud tekstist ühes ilmumisandmetega. Vajalikud materjalid saata e-postiga eks@kirjandus.ee või tavapostiga Eesti K Vaata lähemalt ›
0
„Inimene visuaalse ja helilise info vahelduvas mõjuväljas“, Peeter Kormašov vestleb Karl Saksaga Mart Kalm, „Humanitaaria ja kunstide kõrgharidus teeb Eesti elamisväärseks“ Krister Kruusmaa, „Andmetesse valatud raamatukultuur“ Arhitektuurivõistluste aasta 2024 Intervjuu ööuurija Élisabeth de Bézenaciga Urmas Lüüs, „Posthumanistlik amööb mullases peoruumis“ Intervjuu kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii esimehe Kai Olivia Arrakuga Kuidas valmis mängufilm „Naerata ometi“.. Vaata lähemalt ›
0
Reedest, 14. veebruarist 2025 Eesti Arhitektuurimuuseumi suures saalis avatud näitus „Arhitekti pilguga. Kuidas lääs koju toodi?“ tutvustab eesti arhitektide reise raudse eesriide taha poole sajandi eest. Näitus vaatleb reisimist kui arhitektidele olulist erialast praktikat ja inspiratsiooni, mis nõukogude ajal ei olnud igaühele kättesaadav. Toome näitusel publikuni haruldased reisislaidid eesti arhitektide reisidest lääne 1960.–1980. aastatel ning […] Vaata lähemalt ›
0
Olukorras, kus julgeoleku punased silmad vaatavad vastu elektrikapist ja piimariiulilt, uudistest ja sotsiaalmeediast, teatrilavalt ja unenägudest, otsustas ka Müürileht anda oma panuse julgeolekudebatti. Moonast ja HIMARSitest me ei räägi, selle asemel pakuvad Birgit Poopuu ja Benjamin Klasche välja radikaalse julgeolekuvisiooni, mis aitaks liikuda kestliku rahu suunas. Julgeolekunumbri persooniks on Ilmar Raag, kellega lahkame nii Ukrainas […] Vaata lähemalt ›
0
Preemiakandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid 2024. aastal ilmunud tekste üheksas kategoorias. Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil. Aastaauhindade põhižürii koosseisus Kai Olivia Arrak (esimees), Sveta Grigorjeva, Janika Kronberg valis auhinnale kandideerima järgmised teosed: PROOSA Tiit Aleksejev, „Taevaminejad“ Maimu Berg, „Abitu armastus“ Kristiina Ehin, „Südametammide taga“ Lilli Luuk, „Ööema“ Arne Merilaid, „Puuinimesed“ Ca Vaata lähemalt ›
0
PROOSA Tiit Aleksejev, „Taevaminejad“ (Varrak) Maimu Berg, „Abitu armastus“ (Tuum) Kristiina Ehin, „Südametammide taga“ (Loomepuhkus) Lilli Luuk, „Ööema“ (Saadjärve kunstikeskus) Arne Merilaid, „Puuinimesed“ (EKSA) Carolina Pihelgas, „Lõikejoon“ (Loomingu Raamatukogu) LUULE Veiko Belials, „Tiigri aasta“ (Lummur) Mart Kangur, „Pöörduks“ (Loomingu Raamatukogu) Piret Põldver, „Tõmme“ (Kastani Tänava Kirjastus) Maarja Pärtna, „Ülestõusmise serval“ (Tedretäht) Triin Soomets, „Kerge […] Vaata lähemalt ›
384
11. veebruariltähistatakse Eestis viiendat korda rahvusvahelist päeva „Naised ja tüdrukud teaduses“. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu naiste ja tüdrukute olulisele rollile teaduse arengus ning julgustada neid teaduskarjäärile. Samuti on see meeldetuletus, et STEM-valdkondades (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) on sooline tasakaal endiselt puudulik. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) kutsub üles selle nädala jooksul märkama ja […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teatri Agentuur koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega kuulutab välja 2025. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse. Viieliikmeline žürii ootab algupäraseid noorele teatrivaatajale suunatud tekste (välja arvatud dramatiseeringud) kõikvõimalikes žanrites ja -laadides. Žüriisse kuuluvad Eesti Lastekirjanduse Keskuse, VAT Teatri, Eesti Noorsooteatri, Ugala ning Piip ja Tuut Teatri esindajad. Võistluse auhinnafond on 9600 eurot. Võistlustööde esitamise tähtaeg on […] Vaata lähemalt ›
0
Meel Paliale on 26aastane fotograafiharidusega filmitegija, kes on just pärjatud oma teise täispika mängufilmi „Pikad paberid“ (2024) eest kultuurkapitali aasta filmi preemiaga. Viimaselt PÖFFilt saadi kätte ka Just Filmi publiku lemmiku auhind. Paliale on selle kõrgelt hinnatud filmi režissöör, stsenarist, monteerija ja helilooja. Vestleme Sõpruse kino esireas tema käänulisest, aga väga sihikindlast teekonnast režissööriks saamisel, […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Pikad paberid“ (Tallifornia, Eesti 2024, 97 min), režissöör-stsenarist Meel Paliale, operaator Margus Mikk, helilooja Meel Paliale, produtsendid Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid. Osades Mihkel Kuusk, Maria Helena Seppik, Kaur Tõra, Urmet Piiling, Karl Birnbaum, Edgar Vunš jt. Aina kiiremini muutuvale maailmale vaatamata on kindel ja ümberlükkamatu tõsiasi, et noored jäävad noorteks: nad on hukas ja […] Vaata lähemalt ›
0
Nora. Tere, minu nimi on Nora Maria. Ma saan detsembris 19aastaseks. Minu põlvkonnas on palju Norasid, aga mina sain nime Ibseni näidendist. Ema ütleb: „Naise järgi, kes otsustab ise otsustada.“ 18aastased ei tea midagi Ibsenist ja käivad teatris ainult siis, kui õpetaja käsib. Olete sellist või sellega sarnast mõtet kuulnud ehk lugenud? Muidugi olete. Minu […] Vaata lähemalt ›
349
Kes me oleme? Kust me tuleme? Kuhu me läheme? Kas järgmise 100 aasta jooksul saavad need küsimused vastatud? Alustame päris algusest. Soome-ugri maailmal puudub looja, see on tekkinud iseenesest. Siin puudub ka selgepiiriliselt sõnastatud eesmärk, kuhu inimene võiks jõuda – niisuguse sihi püstitamine tundub tarbetuna, elu ei nõua tingimata tähenduse otsimist ja mõtestamist. Selle poolest […] Vaata lähemalt ›
6
Pedantlik prelüüd Sada aastat ühe kultuuri, rahva, maa mõõtkavas tundub inimeluga võrreldes olevat vaid üks hetk, hingetõmme. Teades küll päris täpselt, mida ma minuti pärast teen, saan endale selle kohta, mida kujutab endast Eesti ja selle kultuur sajandi möödudes, lubada üksnes väga hägusat ja kõhklevat kujutelma. Seda mitte ainult tolle tõttu, et olen kulturoloogias, ajaloos […] Vaata lähemalt ›
0
Igikestvas ja aina teravnevas võistluses tähelepanu pärast ei möödu nädalatki, mil avaliku erutatud huvi keskmesse ei veeretataks järjekordset mahukat käsitlust sellest, kuidas põhiseaduslik kord ja selle institutsioonid Eestis toimivad ning millega täidavad oma tööpäevi ametnikud ja poliitikud. Väidetavalt, sest neid lugusid jutustavad ise varju jäävad kõrvalseisjad, kes piirideta kunstnikuvabadusega realiseerivad oma nägemust, oma lugu, pakkudes […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiakadeemia rektori hääletamine, nagu ka muud valimised, oli põnev troonide mäng, mille taustal figureerinud kokkulepped ning põrkumised joonistuvad välja alles sügisel. Nagu meie maa lugu on ka selle õppeasutuse pärand vastakas ning väärib taas mõtisklemist, mida üldse tasub ajaloost ning eelkäijate tegemistest väärtustena kaasa võtta. Kunstiakadeemia eelkäijaks olevat kunsttööstuskooli juhtis 1914–1934 sajandi algul Peterburis Stieglitzis […] Vaata lähemalt ›
12
Muidugi paneb küünitama kraadiklaasi järele, kui nunnude lustisaadete vahel korraks ekraanile sattunud naiseriietes mehe pärast riikliku lõburingluse eestvedajaid Männiku karjääri ähvardatakse vedada. Trullallaa on tõesti „pikk, lai ja objektiivne“, kui erutuvad „vaimses pankrotis macho’d ja rangelt heteroseksuaalne duo“. Kuid kas meie intellektuaalne kliinik ei keskendu liialt kultuurisõdadele, nägemata seoseid frustratsiooni ja inimeste toimetulekumurede, süveneva varandusliku ebavõrdsuse […] Vaata lähemalt ›
0
Akadeemik, Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Maarja Grossberg-Kuusk tegeleb uue põlvkonna materjalide arendamisega päikeseenergeetika rakenduseks. Mäletan umbes viieteist aasta eest akadeemik Enn Mellikovi kutsel aset leidnud külaskäiku Tallinna tehnikaülikooli, kus tutvustati toonaseid päikeseenergia alaseid alusteaduslikke ja tehnoloogilisi töid. Toona ei teadnud veel keegi, et päikeseenergeetikast saab suur osa maailma energiabilansist. Uued ja tõhusamad […] Vaata lähemalt ›
114
Õhk on raske spekulatsioonidest, mida Donald Trump Ukraina sõja lõpetamiseks ette võtab või kas tal üldse õnnestub ses osas kokkuleppeni jõuda. Ukraina Youtube’i kanalitel on ühed sagedasemad külalised USAsse emigreerunud ja vastavalt New Yorgi ja Wisconsini kohaliku tasandi poliitikas tegutsevad Boris Pinkus ja Juri Raškin.1 Esimene on vabariiklane, teine demokraat. Kuna mõlemad räägivad vabalt vene […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 06:05
Viimane uuendus: 06:02.
Uudiste reiting uuendatud: 06:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)