Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Alustuseks pakun välja võrdluse kahe lavastuse vahel, mida hiljuti ühe nädala jooksul vaatamas käisin. Nimelt läheb Tiit Ojasoo „Eneseabiõpik“1 aja möödudes tunnetuslikult kehvemaks, Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ aga üha paremaks, kuigi etendusel olles oli olukord vastupidine: esimene tohutult intensiivne ja põnev ning teine veidi tühi ja igav. Üleüldse on see mulle ootamatu olukord, et lausa ootasin arvustuse kirjutamist. Tahaksin tagasi meeleollu, mis valitses Kan Vaata lähemalt ›
2
26. aprillil leidis esimest korda aset festival „Saxfest“, mille juhatas Vanalinna muusikamajas sisse Vanalinna hariduskolleegiumi, Keila, Saue ja Nõmme muusikakoolide saksofoniõpilaste kontsert (juhendajad Liis Mäevälja ja Jandra Puusepp, Krista Citra Joonas, Eve Neumann ja Valdur Neumann). Festival jätkus Vana-Kalamaja väljakul ja edasi algas juba põhiprogramm klubides Uus Laine ja Balta Chill, kus astusid rahva ette Steve Vanoni & PVC16, Pink Pong, Surin, Kriminaalne Elevant, Lembit Saarsalu kvintett, Ma Vaata lähemalt ›
77
On lavastusi, mille etendused ei alga tulede kustumisega ega isegi mitte esimese repliigiga, vaid haaravad vaataja kaasa juba enne, kui jõutakse end mugavalt toolile sättida – seda siis ruumi, lõhna, valguse ja ootamatult argiste žestide mõjul. Mõni lavastus võib alguse saada ka lapsepõlvemälestusest vanavanemate juures – sellesse kategooriasse kuulubki Elo Valneri ja Riste Sofie Kääri „Nälg“. Kes supi kokku keerab? Jõuan Von Krahli teatri kõrvalukse kaudu pisikesse peidetud ruumi viimasel... Vaata lähemalt ›
0
1972. aastast Tallinnas korraldatav koorifestival on Eesti ainus rahvusvaheline kooride mõõduvõtmise areen. Tänavu osales pingelises konkursis 22 koori kaheksast riigist. Ja kuigi konkursi peavõidu viisid koju britid, tuleb eriti kiita kodumaiste kooride esinemist, sest tulla laulupeoaastal konkursile mitme eri kavaga – see pole üldse lihtne. Eriti tegi südame soojaks, et laste- ja noortekooride konkursil laulsid väga hästi ETV lastekoor (dirigendid Aarne Saluveer ja Silja Uhs), E Stuudio tütarlastekoor (K Vaata lähemalt ›
39
Mullu augustis asus Vene teatri dramaturgi ametisse Laur Kaunissaare. Varem on ta töötanud Tallinna Linnateatri, Kanuti gildi saali ja teatri NO99 dramaturgina, samuti olnud teatrifestivali „Talveöö unenägu“ kunstiline juht ning juhtinud etenduskunstide ja interdistsiplinaarseid projekte programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011“ raames. Aastast 2021 töötas Kaunissaare kultuurministeeriumi teatrinõunikuna. „Venemaa sissetung Ukrainasse on vallandanud nii palju kaasnevaid protsesse ja muutnud konteks Vaata lähemalt ›
127
Head kohalviibijad, suur au on siin täna olla ja võtta vastu esimene naiskirjanduse auhind. See auhind on eesti kirjanduses oluline verstapost: naiste ja nende loomingu eksplitsiitne tähistamine, esile tõstmine, tunnustamine. Aitäh naiskirjanduse seltsile, aitäh žüriile, aitäh lahkele toetajale. Väikese tüdrukuna ei julgenud ma unistada kirjanikuks saamisest. Kasvasin üles kodus, kus sektsioonkapid olid küll raamatuid täis, nagu tol ajal kombeks, aga keegi ei lugenud neid. Ka mina mitte, sest raamatukogust. Vaata lähemalt ›
3
30. aprillil, Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat. Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Laureaat saab kingiks karjasemärsi. Tänavu pälvis märsi Janika Läänemets luuletusega „***vahel on siin nii vaikne“. Auhinnaluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4) ning raamatus „Linnupetja“ (Puänt, 2024). Janika Läänemets kandideeris auhinnale teisegi tek Vaata lähemalt ›
0
Panen kirja oma ema meenutused Juhan Liivist. „Kui olin kümneaastane, elasime Telliskivi tänaval. Ükskord olin üksi kodus. Keegi koputas. Avasin ukse. Väljas seisis pikka kasvu mees. Ta ütles: „Ära karda. Mina olen Juhan Liiv.“ Lasksin ta sisse. Teadsin, et Juhan ja minu isa on tädipojad, nende emad olid õed. Mõlema mehe sünniaasta on 1864. Juhan jäi meile elama. Ta oli kange suitsumees, pahvis peaaegu vahetpidamata. Ise ütles, et tubakas on... Vaata lähemalt ›
0
Läinud aastal möödus 160 aastat Juhan Liivi sünnist – see on tähis, mis andis taas põhjust küsida, kes oli Juhan Liiv tegelikkuses ja missuguse koha ta meie kultuuriloos on hõivanud. Sellele küsimusele vastamiseks on Liivi muuseum välja andnud kogumiku „Vulise ojakene rohkem“, kuhu Tanar Kirs on koondanud Juhan Liivi publitsistlikke ja esseistlikke kirjutisi. Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal. Ta õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka... Vaata lähemalt ›
8
Millal saab raamat valmis? Autorile näiteks siis, kui käsikiri on kirjastusele üle antud. Õudne hetk: nüüd autor teab, kuidas ta oleks pidanud selle raamatu kirjutama. Ta teab, et viiendas peatükis pole intriigi sõnastamiseks vaja rohkem kui kaht lauset – aasta varem sõnastas ta viiendat peatükki kaks kuud. Autor teab nüüd täpselt, mismoodi Peeter ja Mari kohtuvad. Kuidas täpselt naksuvad Mari uued kingad. Nüüd autor oskab niisuguse raamatu kirjutada nagu ta... Vaata lähemalt ›
72
„Jazzkaar“ kasvas vahepeal tohutult suureks ja žanri tõlgenduski valgus laiali. Kui selle aasta festivali põhiprogrammis mõni esineja jäigi džässist kaugemale, siis enamasti side džässiga ikka säilis. Põnev on jälgida, kuidas ka Eestis sündinud-kasvanud muusikute koosseisud on järjest rahvusvahelisemad ning festivalile hiilivad läbivate teemadena poliitika, argielu ja koduigatsus. Kõige rohkem rõõmu tunnen tänavu noorte muusikute üle, kellest paljud ei ole küll enam teab mis noored eluaastate poolest, aga o Vaata lähemalt ›
45
Alates laupäevast, 3. maist 2025 on Vabaduse galeriis avatud maalikunstnik Mall Parise isikunäitus „Sinise taeva all“. Näituse avasündmuse asemel toimub kohtumine kunstnikuga 23. mail algusega kell 17.00. „Sinise taeva all“ toob esitlusele Mall Parise viimastel aastatel loodud samanimelise, minimalistliku ja kontseptuaalse maaliseeria, mida autor käsitleb tervikuna kui ruumiinstallatsiooni. Kunstnik kirjeldab oma teoste loomist järgmiselt: „Maalisin, mõeldes lähedasele inimesele. Seejärel ‘ilmus’ sinine, kõ Vaata lähemalt ›
0
Kui istun aprillis 2025 siin järve ääres ja vaatan naabermaja räästa all viisnurka ja selle sees kuusnurka, siis mõistan, et niisugune see elu enamasti ongi: rahulik ja turvaline, kuid alati konflikti võimalust sisaldav. Sama enesestmõistetavalt läbib Toomas Kiho luulet mitte iroonia entsüklopeedilise rumaluse (kuigi tema teadmispagasi juures poleks see kohatu ega üllatav), vaid põlgus mammona kummardajate, visioonita ja südametunnistuseta persoonide suhtes. Eriti kibedaks muudab tema suhtumise see, et säär Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandi poliitika vajab oma uut ideoloogilist keskteed, ehk kolmandat teed, mis ei ole praegune vasakpoolne rohe-woke-ideoloogia ega ka käremeelne parempopulism või rahvuskonservatism. Kahjuks pole põhivooluerakonnad (sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja mõõdukad konservatiivid) oma ülesannete kõrgusel ning neil napib ideid, kuidas käesoleva sajandi suurte väljakutsetega (globaliseerumine, kliimamuutus, tehnoloogiline üleminek ja sotsiaalse ebavõrdsuse suur kasv) tasakaalustatult toime tulla ning nende üm Vaata lähemalt ›
0
Kas eesti keel sureb välja? Millal? Paljud on seda kartnud, aga piisavalt paljud ka lootnud. Keeleteadus on aegade jooksul proovinud pakkuda mitmeid mudeleid tingimuste kohta, mis toovad kaasa või kiirendavad keelte surma. Pehmemalt öeldes näitavad, mil määral on keel ohustatud. Keskne küsimus on alati olnud see, kas keelt antakse põlvkondlikult edasi. Eesti keele kohta pole kuulda, et massid hakkavad kodus lastega inglise või vene keeles kõnelema. Teine tegur on kõnelejate... Vaata lähemalt ›
0
Kjell Westö viimatine eesti keelde jõudnud romaan „Videvik 41“ algab stseeniga rongist, milles on Helsingi teatritrupp alustanud sõitu Stockholmi poole, et anda mitmel pool Rootsis külalisetendusi. Kuu on jaanuar, aasta on 1940, Nõukogude Liit on 30. novembril 1939 Soomet rünnanud, sõda on kestnud viiskümmend ööpäeva. Näitlejanna Molly, üks romaani peategelastest, vaatab rongiaknalt oma näo peegeldust, mis on kahvatu ja murelik, aga püüab siis teha südame kõvaks, et pilku mitte kõrvale... Vaata lähemalt ›
44
Kodu peaks olema inimesele turvalisim koht. Kahjuks näitavad statistikaameti andmed, et Eesti inimene kogeb enim vägivalda just paarisuhtes ja oma kodus. Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna projektijuhi Jana Brunsi sõnul on 39% eestimaalastest kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh füüsilise jõuga ähvardamist) ja 9% seksuaalset väärkohtlemist.1 Naised on muidugi ohustatumad kui mehed, kuid ärgem unustagem ka mehi! Statistikaameti 2024. aasta uuring näitas, et ka iga kolmas Eesti mees on k Vaata lähemalt ›
0
Kolimise järel vajasin teise asjana raamaturiiulit. Esimene oli suur kapp plakatikogu jaoks. Raamatud peavad olema võimalikult nähtaval ja hõlpsasti leitavad. Seetõttu asuvad luuleraamatud ja eesti proosa esikus. Muu proosa on keelte kaupa tähestikulises järjekorras. Ärgu jumala eest arvatagu, et süsteem on kindel! Ma lihtsalt püüdlen korra poole. Kirjandusteadus, sotsiaalteadused ja kunst on omaette. Üks erand on kah: eraldi hoian kõiki Ilmar Laabaniga seotud trükiseid mis tahes keeles. Kas paberil raamat Vaata lähemalt ›
0
Karin Lutsu loomingut on viimase paarikümne aasta jooksul korduvalt eksponeeritud isiku- ja naiskunstnike ülevaatenäitustel. Tema kõige tuntumaid teoseid 1920. aastate lõpust ja 1930. aastatest iseloomustab autobiograafilisus ning üldse naiste kujutamine laiemalt. Nii ongi tema loomingut käsitletud enamasti naiste emantsipatsiooni ja selle kultuurilise tähistaja nn uue naise diskursuse võtmes, millele annab tuge Lutsu enda positsioon 1930. aastate Eesti kunstielus. Ta oli tollase Eesti kunstielu tuntuim na Vaata lähemalt ›
0
Tambet Kaugema vestles Laur Kaunissaarega Merle Karro-Kalberg vestles linnaökoloogi Ingo Kowarikuga Tõnis Saarts, „XXI sajand ideoloogilise kesktee otsingul“ Peet Kask parteide rahastamisest Kristin Tõnisson lähisuhtevägivallast Holger Mölder, Barbi Pilvre, Andres Kõnno, „Enesemääratlus „eurooplane““ Tõnu Viik, „20 aastat Tallinna ülikooli loomisest“ Intervjuu „Camera Erotica“ kuraatorite Silvia Lorenzi ja Fidelia Regina Randmäega Carolina Pihelgas, „Et miski ei saaks meid lämmatada“ Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Kesknädal
|
0% |
Naine
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 09:43
Viimane uuendus: 09:40.
Uudiste reiting uuendatud: 09:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)