VII Viljandi suveooper üllatas 2. juulil vaatajaid-kuulajaid kontsertliku lavastusega „Tähtede lend“ lapsena Eestist lahkunud ja oma elutöö USAs teinud tšellistist Jüri Tähest. See nimi on alles hiljaaegu meie kultuuriruumi sugenenud ja seda suuresti tänu Evelin Tähe raamatule*, mis omakorda tõukub tiitlitega pärjatud filmist „Roheline raamat“, kus Jüri Tähest on saanud … venelane Oleg. Arvata võib, et 1941. aastal perega siit venelaste eest põgenenud ja kodumaa kaotanud eestlane seesuguse käsitluse üle... Vaata lähemalt ›
0
„Kosmosereis iseendana“, Juhan Raud vestleb Hanno Soansiga Georgi Viies, „Roosa paviljon ja avaliku ruumi paradoks“ Aleksandra Pugatšjova, „Unustamatud. Mahajäetud hoonete potentsiaal“ Silvia Lorenzi, „Loometöötoetuse Baumoli paradoks“ Evar Saar talunimesegadusest kohanimekorralduses Halliki Kreinin, „Kellele on kliimamuutusega tegelemine kahjulik?“ Kaspar Kruup, „Meeleavaldusel kõneleja ABC“ Holger Kiik, „Miks ei peaks valitsema ainult asjatundjad?“ Vahur Aabrams, „Meie süütus“ Lauri Laanisto, „Lohed austr Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 31. juulil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Multinektar+ ühisnäitus „P*RN*”. Kunstirühmituse Multinektar kuues ühisnäitus sukeldub armastuse ja raevuga erootikakunsti hägustesse sügavustusse ning haarab seekord kaasa ka kunstnikke väljaspoolt rühmitust. Näitus uurib seksuaalseid dissonantse ja erootikat kui möödapääsmatut osa meie ühiskonnast. On ebaselge, kes täpselt otsustab, millal miski on pornograafia, kust lõppeb keha ning algab fetiš. Ühelt poolt müüakse meile seksi lakkamat Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 31. juulil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Maire Aarsalu isikunäitus „Inimesed“. See on figuratiivne maalinäitus, mille temaatilises keskmes on natuurist maalitud inimesed. Maalimise lähtepunktiks ei olnud portreteerimine selle klassikalises tähenduses, vaid püüe tabada hetke ja modelli seisundit – seda, mis inimeses parajasti esil on, olgu see rahu, haavatavus, avatus, kinnisus või sisemine intensiivsus. Modellideks olid inimesed, keda kunstnik enamasti varem ei tundnud, kuid. Vaata lähemalt ›
0
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Reedel, 31. juulil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kunstnikekollektiiv rängad rotid ühisnäitus „vahi vahi“. Näitus-installatsioon “vahi vahi” jätkab kunstirühmituse uurimusi nähtavuse ja jälgimiskultuuri teemadel, olles triloogia kolmas osa. Näitusele sisenedes astud sa poolavalikku sisehoovi. Seal on mänguväljak, kus sind valvavad tähelepanelikud silmad. Sa ronid alustuseks pehmele liivale ja tunned endal uudistavat sooja pilku. Tundub nagu päikesekiir läbi nahale suunatud luubi. T Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 31. juulil kell 18 avatakse A-Galerii seifis ehtekunstniku Mirjam Auna isikunäitus “veel. juba”. Kõik, mis kestab, kujuneb ka ümber. Ent mitte kõik, mis kujundab, ei avaldu kohe. Sageli algab muutus vaevumärgatavalt, väikesest kõrvalekaldest, peaaegu märkamatust nihkest. See ei sünni korraga, vaid leiab tasahilju koha, kust alustada. Alles hiljem saab nähtavaks, et miski jätkub juba teisel viisil. Nii nagu valgus ei lisa midagi, vaid toob nähtavale selle, mis on juba... Vaata lähemalt ›
0
VII Viljandi suveooper üllatas 2. juulil vaatajaid-kuulajaid kontsertliku lavastusega „Tähtede lend“ lapsena Eestist lahkunud ja oma elutöö USAs teinud tšellistist Jüri Tähest. See nimi on alles hiljaaegu meie kultuuriruumi sugenenud ja seda suuresti tänu Evelin Tähe raamatule*, mis omakorda tõukub tiitlitega pärjatud filmist „Roheline raamat“, kus Jüri Tähest on saanud … venelane Oleg. Arvata võib, et 1941. aastal perega siit venelaste eest põgenenud ja kodumaa kaotanud eestlane seesuguse käsitluse üle... Vaata lähemalt ›
0
Ärkasin „Valga Hot Shortsi“ järgsel esmaspäeval üles tundega, et maailm on sinine. See polnud selline tavaline sinise esmaspäeva tunne, vaid päriselt ka. Kuidagi kosmogoonselt sinine. Tõnis Vindi graafika ja varase ulme võtmes, taustaks Sven Grünbergi muusika. Ürgmuna on koorunud, kase sinaka kumaga lillakaspruun vari vastasmaja katusel, asfaldi sinkjashall. Vihmast jäänud laigud kiirgavad asuuri. Kodulinn pole enam sama. Ja ongi hea. Peas kaikus sõna „Raketa“, otsmikul haamerdasid pärast sügavat und pinnal Vaata lähemalt ›
0
Nagu H. G. Wellsi lugejad teavad, piisab nähtamatu mehe nähtavaks tegemiseks peotäiest tolmust. Ka Einar Tiits, kelle pärandist kokku pandud näitusega „Kuidas olla puuoksake“ kaitses kuraator ja fotokunstnik Annika Haas magistrikraadi, on seni olnud nähtamatu. Tõsi, mitte kirjanduslikus, vaid erialases tähenduses. Ent ka Tiitsi kontuurid joonistuvad pisut selgemini välja, kui neile veidi institutsionaalset tolmu puistata. Isegi inimesed, kes tunnevad Eesti foto ajalugu keskmisest paremini, ei ole tõenäolise Vaata lähemalt ›
0
Ajal, mil Sirp viibis kollektiivpuhkusel (mitte omal soovil, vaid ikka õndsa kokkuhoiu huvides), tuli alatasa silm peal hoida, kuidas edeneb meediasõda kultuuriasutuste juhtimise rindel. Ja kui nüüd Estonia kurbmängulisele saagale ja Tallinna Filharmoonia juhi valimise loole ühist nimetajat otsida, siis ei ole see sugugi keeruline: juba aastaid on probleem, et avalikkus ei tea midagi sellest, kelle hulgast ja mis kaalutlustel valitakse tippjuhte kultuuriasutustele, mida rahastatakse suures osas avaliku raha Vaata lähemalt ›
0
„On vähemalt kaht tüüpi mänge. Esimesi võiks nimetada lõplikeks, teisi lõpmatuteks. Lõplikku mängu mängitakse võidu peale, lõpmatut selleks, et mäng jätkuks.“i Meenub üks mälestusväärne õppejõud, kutsugem teda härra D-ks. Eeldan, et tallegi meeldib oma töös protsess rohkem kui resultaat. Järgnevas stseenis peab härra D kunstitudengitele ajalooloengut. Teemaks on suur, pea kõiki gallialasi haaranud roomlastevastane ülestõus ja selle juht, avernide pealik Vercingetorix (pr keeles hääldatuna ver-sän-že-to Vaata lähemalt ›
0
Traditsiooniks on saanud, et sügis ei alga meie teatris üksnes uue hooaja avamisega, vaid ka eelmise aasta lõpetamisega, kokkuvõtete tegemisega. Nimelt läkitab Tiia Sippol, Eesti Teatri Agentuuri teatriinfo toimetaja – teisisõnu Eesti teatristatistika hoidja, koguja ja koostaja – septembri esimesil päevil avalikkusele arvud, mis panevad kihama nii teatri- kui ka meediamaastiku. Ja nii juba 20 aastat. Just selle tähtpäeva tuules on paslik teha põgus tagasivaade statistika kogumise ajaloole ja arengule... Vaata lähemalt ›
0
Ukraina õhulöögid sügavale Venemaale, Krimmi blokeerimine, kütusetootmise halvamine ja sellega vallandunud paanika on andnud põhjust optimismiks, et sõjas hakkab initsiatiiv kalduma Ukraina poole. Seda optimismi süvendab USA presidendi Donald Trumpi hoiakumuutus Ukraina suhtes ning Ankaras NATO tippkohtumisel kõlanud kinnitus, et NATO jääb ühtseks ja NATO riigid jätkavad Ukraina toetamist. Nii räägitakse USA Vene-sõbraliku Anchorage’i vaimu asemel nüüd Ukraina-sõbralikust Ankara vaimust. Venemaa elab aga om Vaata lähemalt ›
0
Lahustumisel on põhitõde: sarnane lahustub sarnases. See printsiip on pärit küll reaalteaduste maailmast ja viitab polaarsete (näiteks vesi) ja mittepolaarsete (näiteks õli) ainete vastastikusele käitumisele, ent kehtib ka Lisette Lepiku värske maaliseeria puhul. Tantsu (kui ajas kulgeva meediumi) ja maalikunsti (kui mitteajalise meediumi) dialoogina kontseptualiseeritud näitus kannab monoloogiks muutumata selle kahekõne kenasti välja. Kollektiivne praktika Lepik on koos kaasloojatega suutnud näitusele anda Vaata lähemalt ›
0
Teatavasti on prantsuse XVIII sajandi mõtleja, kirjanik ja helilooja Jean-Jacques Rousseau jätnud euroopalikku kultuurilukku tugeva jälje: tema kirjanduslik looming on mõjutanud nii romantismi, sotsiaalfilosoofiat kui ka pedagoogikat. Tänavu ilmunud „Pihtimuste“ puhul aga tasub rõhutada Rousseau mõju ilukirjanduse arengule. Seda on ammendavalt kirjeldanud Joonas Kiik, kelle sõnul on „ennekuulmatu eraelulise avameelsusega“ kirjutatud teos saanud „tänapäevaste autobiograafiate eeskujuks“.1 Muidugi mõista on R Vaata lähemalt ›
0
„Kas minna Trumpiga taevasse või Jeesusega põrgu?“ oleksin ma pobisenud Julia Masli mannekeenijala-mikrofoni vastuseks küsimusele: „Probleeeem?“, millega etendaja publikuliikmeid kaasas. Muidugi olnuks see häbematu loomelaen Ivo Dimchevilt (nagu ka selle artikli pealkiri, mis parafraseerib Maike Londi lavastuse oma), aga ehk antakse andeks, sest seekordne „Baltoscandal“ pakkus turvalist (loome)ruumi, kus kangelasi ei olegi ja igaüks saab oma tähesära kogemusmustrit tikkida. Jah, see viimanegi kujund on vaid Vaata lähemalt ›
0
Kirjastus Nordur ja tõlkija Andry Arro tegid kevadel (tõlke)luulesõpradele tõelise üllatuskingituse. Eesti lugejateni jõudis korraga kaks värske fääri luule tippteost: Kim Simonseni „Mereveetilga bioloogiline koostis meenutab verd minu veenides“ ja Vónbjørt Vangi „Must orhidee“. Ühtlasi külastasid Simonsen ja Vang ka tänavust „Prima vista“ kirjandusfestivali. Originaalis ilmusid luulekogud 2023. aastal ning Vangi „Musta orhidee“ andis seejuures välja Simonseni kirjastus Eksil, ent raamatutel on muidki kokku Vaata lähemalt ›
0
Tegelesin just äsja kividega. Viisin kaks autokärutäit graniitkive linnaaiast ära maa-aeda. Teine kaks autokärutäit tuleb veel viia. Need kivid olid umbes viisteist aastat tagasi sõitnud sealtsamast maa-aiast linna. Muud põhjust sellel ümberpaigutamisel polnud, kui et aiakujunduspõhimõtted muutusid vahepeal ja kivide raskus ei klappinud enam uue aiadisainiga. Kivi kohalviibimine on peaaegu alati seotud tema raskuse ja stabiilsusega. See on füüsilises plaanis väga selgelt tunda, sõltumata sellest, kas seda k Vaata lähemalt ›
0
Miks arhetüüpsed lood meid kõnetavad? Tõenäoliselt sellepärast, et arhetüüpne lugu annab kuju ja vormi universaalsele kogemusele, mille inimene tunneb ära juba enne, kui ta oskab seda sõnastada või mõisteteks vormida. Psühhoanalüütik ja visionäär Carl Gustav Jung pidas arhetüübiks inimpsüühe kaasasündinud mustrit, mille kaudu me tajume põhilisi kogemusi, nagu sünd, surm, pääsemine, taassünd vms. Arhetüüp pole aga valmis pilt ega sõnum, vaid psüühe süvastruktuur, mis saab nähtavaks sümbolite, lugude, unenägu Vaata lähemalt ›
0
Varjualused on Eesti kunstiakadeemia esimese kursuse arhitektuuriüliõpilaste mahukaim debüütprojekt – katsetus ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas.1 Varjualuste loomine on ajaga alati kaasas käinud, viimastel aastatel tuleb peale koha identiteedi tabamise ja inimmõõdus ruumiühiku loomise hõlmata ka ehitussektori praegune tuleproov – kriitiline suhtumine toormesse ja materjalide eluringi. Ehituses kasutatavad Maa ressursid on üleilmselt inimkonna ühisvara, mis osaliselt küll taastuvad, aga suures os Vaata lähemalt ›
0
Nii nagu raamatut ei peaks hindama kaane järgi, ei tohiks ka kortermajade renoveerimise üle otsustada nende nn kasuka, s.t välisilme põhjal. Ometi on isegi korras kasukas ja n-ö uued kopsud väärtus, mida tasub võimestada, mitte häbimärgistada. Kortermajade renoveerimine on kirgi küttev teema mitmel põhjusel, aga eriti, kui jutuks tuleb arhitektuuri kvaliteet ja pikaajaline mõju. Ühelt poolt on tegemist kellegi kodu korda tegemisega, mille üle otsustatakse majaelanike enamuse, ühistu vajadustest ja... Vaata lähemalt ›
0
Meie hulgast on lahkunud baleriin, repetiitor ja draamanäitleja Regina Tõško-Süvalep, kes töötas ligemale pool sajandit Vanemuises. Regina Tõško-Süvalep lõpetas 1955. aastal Tallinna Koreograafiakooli, seejärel suundus tööle Vanemuise teatrisse balletiartistina, kellena töötas 1976. aastani. Mõned aastad varem oli ta asunud tegutsema ka balletirepetiitorina, sellele ametile lisandus peagi liikumisseadete loomine mitmetele lavastustele ning lavastaja assistendi töö. Viimati mainitud ametit pidas Regina Tõško Vaata lähemalt ›
0
„Suured kastid linna serval“ on trükis kortermajadest, mis on ehitatud linnades aastatel 1950–1980. Eesti elamufondist moodustavad need hooned enamiku. Tüüpkortermajade ilmumine tõi uut moodi majadega kaasa ka suurema kultuurimuutuse. Moodne inimene elas linnas mugavustega korteris ja oli ühiskonnas aktiivne. Uus vabaplaneeringuga keskkond oma väikeste korteritega pidi soodustama sellise elustiili kujunemist. Sõjajärgne väga suur nõudlus eluasemete järele ja masselamuehitus kujundasid ka ehitusmaterjalitöö Vaata lähemalt ›
0
The post „Aga ma ju armastan sind“ appeared first on Sirp. Vaata lähemalt ›
0
Eesti suvi on üürike: päikeselised päevad on loetud ja aasta 2026 pole selles suhtes mingi erand. Festivalikorraldajatele on kõige magusam ja ka raskem mahutada oma ettevõtmised pärast jaani algavasse puhkuseperioodi, neljale-viiele nädalavahetusele. Jänedal 9. – 12. juulini aset leidnud „Kikumu“ („Kino. Kunst. Muusika“) toetus väga paljus mulluselt festivalilt saadud usalduskrediidile, võttes ette ka teatud riske, mis end isegi mõnevõrra õigustasid: kolmelt päevalt laienes festival sel aastal neljale ja vä Vaata lähemalt ›
0
Eestil on tugev muusikakultuur, oma näo ja identiteediga. Meie kultuuritegelased kõnetavad inimesi üle kogu maailma ja on ühed mõjusamad meie kultuuri tutvustajad. Heliloojad, dirigendid, lauljad, instrumentalistid – näeme neid kui visiitkaarte, aga neil on palju potentsiaali tuua maailma parimaid teadmisi ka Eestisse tagasi. Viimastel nädalatel on ilmunud poleemikat tekitanud artikleid ja arvamuslugusid rahvusooperi Estonia telgitagustest. Leian, et nende arutelude tuules oleks hea tõstatada ka küsimus, k Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Autoleht.ee
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
Ituudised
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.07.2026 10:18
Viimane uuendus: 10:14.
Uudiste reiting uuendatud: 10:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)