Aigar Vals suudab luua 40 minutiga ebaproportsionaalselt suured helimaailmad, milles leidub nii emotsionaalset rikkust kui ka humoorikat kerglust. Psühhedeelia ja unine vaib garanteeritud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuidas konverteerida surnud nahkhiired hingamisteede haigusteks? Miks loevad poliitikud inimeste arvamust keskkonnateemadel valesti? Mispärast Eestis kodanikualgatused maha materdatakse? Neil ja paljudel teisetel teemadel vestles professor Laur Kangeriga Peeter Kormašov. Vaata lähemalt ›
0
Olukorras, kus tehisaru on – kas otsesemalt või kaudsemalt, aga igal juhul juba paratamatult – meie kõigi igapäevaellu tunginud, mõjub kainestavalt keelemudelite eesti keelt ja kultuuri puudutavate teadmiste mõõtmine. Miks, kuidas ja kes peaks aga meie oludes pädevat tehisaru arendama? Vaata lähemalt ›
0
Tänavune Veneetsia biennaal on kantud konfliktidest, protestidest ja kohtuga ähvardamisest. Kuidas see kõik juhtus? Vaata lähemalt ›
0
Kuidagi on juhtunud nii, et ühel väikesel erandlikul inimrühmal on järjest suurem kontroll meie elude üle. Nende fantaasiatest kantuna ja tõhususe lipukirja all suunatakse demokraatiat, vabadust ja inimlikkust üha kitsamasse tehisvoolusängi. Kuidas näeb välja vastupanu AI-hullude maailmas? Vaata lähemalt ›
0
Tehisaru on järjest ebapopulaarsem, kuid eriti halb on selle maine naiste seas, kes näevad seda tõenäolisemalt kahjulikuna nii keskkonnale, ühiskonnale kui ka indiviidile. Naiste AI-antipaatia võib lõpuks tehisaru arendajate maailmavallutuslikele plaanidele ka saatuslikuks saada. Vaata lähemalt ›
0
2026. aasta Müürilehe noorte filmikriitikute konkursi "Keskkond ja loodus" parimad on selgunud! Vaata lähemalt ›
0
Viimased viis aastat Müürilehe peatoimetajana töötanud Aleksander Tsapov sai selles ametis jätkamiseks mandaadi ka järgmiseks kolmeks aastaks. Sel perioodil soovib Tsapov kaasajastada väljaande veebikodu, kasvatada uurivate ja allikapõhiste lugude osakaalu ning panna rohkem rõhku reaktiivsema digisisu loomisele. Vaata lähemalt ›
0
Kuidas kasvatada tüdrukuid nii, et nad ennast kaitsta oskaksid ja julgeksid? Sest näiliselt rahumeelsete sõnumitega – ole viisakas, ära reageeri üle, ära tee draamat! – muudab koolisüsteem ja ühiskond laiemalt tegelikult tüdrukuid endiselt kaitsetuks. Vaata lähemalt ›
0
Õpetaja ei ole teenindaja. Miks arvavad mõned vanemad, et nad võivad õpetajat kirjadega pommitada, nõuda oma lapsele paremaid hindeid või pedagoogi klassi ees läbi sõimata? Vaata lähemalt ›
0
Käimasoleva sündimuse kasvatamise debati valguses on eriti oluline pöörata pilk sotsiaalse heakskiidu pjedestaali varjus kössitavale tabuteemale – emaduse kahetsemisele. Vaata lähemalt ›
0
Kuigi vanasõna ütleb, et „pandi paksuks ja passib nüüd beebiga lihtsalt kodus”, olen siiski julgenud koduuste vahelt välja minna ning sattunud nii meeldivatesse kui ka ebameeldivatesse ruumidesse. Vaata lähemalt ›
0
Hoolimata abieluvõrdsusest ei mahu kahe ema või isaga pered paljudele endiselt pähe. Kui segaduses juhtuvad olema ka arstid ja ametnikud, sünnib paremal juhul totraid, halvemal puhta ebaõiglaseid olukordi. Vaata lähemalt ›
0
Mis ühendab Xi Jinpingi, Shaolini kung fu’d ja oopiumit? 2024. aastal Fujiani külastanud Hiina-uurija Rando Künnapuu avab uksed vähem tuntud Hiina linnade olustikku ja ajalukku. Vaata lähemalt ›
0
Ükskõik kui vägivaldne ja düsfunktsionaalne suhe vanematega ka seniajani poleks, on selle täielik katkestamine raske otsus, mis ei sünni üleöö. Tihtilugu on vanematele antud mitmeid võimalusi, ent tulutult. Vaata lähemalt ›
0
Sume sametine kitarr ja merekohin maalivad murtud südametele pühendatud helikogumi – rambivalgusesse on ennast sättinud Berliinis tegutsev ja igati lummav Viktor’s Joy, kodanikunimega Kaarel Malken. Vaata lähemalt ›
0
Aa, okei, ma siin tantsin arhitektuuri jälle. Samas, skulptuurid ei pruugi ju olla asjad, mida saad katsuda. Tšellotõmbed London Townist. Vaata lähemalt ›
0
Ühiskondlikul tasandil raamistame vanemlusega seonduvat soolise binaarsusega ning loome seeläbi vaikimisi kuvandi emadest kui vanematest ja isadest kui eostajatest. Aga vanemluse binaarsuses on kaheks osapooleks hoopis vanem ja laps. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Eurovisioni repertuaar, kus korduvad nii mere- kui ka metsamotiivid, peegeldab rahvuse kollektiivset kujutlusruumi. Vaata lähemalt ›
0
Lühifilmide vahendusel saab tutvuda Tartu mälumänguritega, uue pungipõlvkonnaga, noorte korvpalluritega Tallinnas, avastada Narva kunstiresidentuuri ja näha, kuidas suheldakse maaväliste olenditega. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.06.2026 11:25
Viimane uuendus: 11:24.
Uudiste reiting uuendatud: 11:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
