„Three Ballads, a Story and My Mother’s Estate” („Mu ema varandus, üks lugu ja kolm ballaadi”). Autor Maike Lond, lavastajad Maike Lond, Lukas Jansen ja Kim Noble, dramaturg Kim Noble, koreograaf Daniela Privis, helikujundajad Ken-Eerik Kannike, Maike Lond ja Lukas Jansen, lavakujundaja Linda Mai Kari. Laval Maike Lond ja Lukas Jansen. Esietendus 4. oktoobril Kanuti Gildi SAALis. Vaata lähemalt ›
15
Riiklikud siirderiitused ja mesinädalad on justkui seljataga, nüüd võiks vaadata, kuidas mööda teisi Maslow’ püramiidi astmeid astuma hakata. Aga ega üleminek ei tähenda veel kohalejõudmist. Vaata lähemalt ›
24
Türgi päritolu Eestis tegutsev artist GØK2 teeb valju, aga tervendavat muusikat. Vaata lähemalt ›
0
„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise enamasti lavalaudadele ei satu. Seekord teeme siiski erandi – astume lavale, kuid pöörame publikule selja ning vaatame seda läbi dirigendi ja helilooja Karin Tuule silmade. Vaata lähemalt ›
0
Maastikuarhitekt Karin Bachmann pani kokku kümme küsimust, mis aitavad otsida elukvaliteeti meid ümbritsevas keskkonnas. Vaata lähemalt ›
0
Kadi Kivilo luuletab hommikust, kui jagati hambaid, hambaauke, silmi ja küüniseid. Vaata lähemalt ›
0
Ülikool on ruum, kus võrsub lisaks akadeemilisele läbikäimisele ka lähedasemaid suhteid. Kas üliõpilaste ja õppejõudude vaheline intiimne lävimine tuleks ära keelata? Vaata lähemalt ›
0
24.–26. mail toimub Tartus Sadamateatris esimene tätoveerimis- ja alternatiivkultuuri festival Cry Me a River, kus asuvad nahka kaunistama kunstnikud nii meilt kui ka mujalt. Festivali korraldajad Maris, Jana, Spike, Iisak ja Rainer jagavad, milline on meie tätoveerimiskultuuri Zeitgeist ning mida üritusel näha ja kuulda saab. Vaata lähemalt ›
0
Miks ihkab noor moekunst kümneminutise rambivalguse asemel catwalk’il hoopis valgete galeriiseinte vahele? Mis lugusid jutustavad täis oksendatud teksad ja aastaid kapis rippunud pulmakleit? Vaata lähemalt ›
0
Ajal, mil moetööstus hoiab maailma kõige saastavamate tööstusharude pjedestaalil teist kohta, on üha enam disainereid otsustanud käised üles käärida ning asunud otsima lahendusi, et kogu meie toodetud pahnale uus elu anda või kasutada ressursse ilma saapajälge tugevalt maasse surumata. Vaata lähemalt ›
0
Paju mahitab lugejat oma elu läbi tunnetama ja juuri otsima, kuid lugejale pajatab oma elust samas vähe. Ometi on just autori isiklikumat laadi tekstid ja luuletused antud kogumiku kõige suuremaks tugevuseks. Vaata lähemalt ›
0
Ajakirjandus kirjutab ameerika räpparite Kendrick Lamari, Drake’i ja J. Cole’i omavahelisest räigest biifimisest. Regulaarselt tuleb teateid, et mõni sealne räpitäht on narko pärast arreteeritud või maha lastud. Eesti ja Soome noorsootöötajad kutsuvad samal ajal noori räpilaagritesse ja -töötubadesse… Vaata lähemalt ›
0
„Oleviku ankeet” on Müürilehe ringküsitlus, mis uurib, kuidas tuksub süda oleviku rinnakorvis. Seekord vastab küsimustele kultuuriuurija Epp Annus. Vaata lähemalt ›
0
Öö kui Teine on paljuski meie endi konstrueeritud – mitte ainult hirmudes ja ihades, mida sinna kuvame, vaid juba oma ajalises piiritletuses. Berk Vaher vaatleb öö tähendust ERMis avatud näituse „Kellele kuulub öö? Eesti linnaöö kirgas ja hämar elu” näitel. Vaata lähemalt ›
0
Maailm – vähemalt sellisel kujul, nagu seda praegu tunneme – on määratud lõppema ja seda eeskätt inimtegevuse tagajärjel. Ene-Liis Semperi „Nüüd võib sellest rääkida” küsib, millised inimloomuse tahud meile täpsemalt saatuslikuks saavad. Vaata lähemalt ›
0
Urmas Lüüsi „Tädi Õie 65. sünnipäev” pakub argielulises seigas komejantliku nostalgiaga ülevalatud eksistentsiaalset õõva. Vaata lähemalt ›
0
Nagu õigele vaaraole kohane, ei pääsenud „Tulnukaski” igavese rahu rüvetamisest ja nii kisti Valdis avakosmosest koju, et teha läbi korralik cash-grab-karneval. Vaata lähemalt ›
0
Selle artikli algidee pärineb Jaak Tombergilt, kes andis tudengitele ülesande kujutada ette, milline näeks välja mõni kindel Eesti paik aastal 2049. Meie suuname oma tähelepanu aga aastale 2100 ning teie ees on eri inimeste nägemused vabalt valitud kohtadest või ühiskonnast üleüldiselt – sellest, millist düstoopiat, utoopiat, üleminekut või vähikäiku me 22. sajandi alguses võiksime kogeda. Vaata lähemalt ›
0
Minevikuulme tulevikunägemused ei realiseeru kunagi täielikult, kuid nende vaatlemine pakub olevikus omalaadset virgutavat võrdlusmomenti – head võimalust mõelda sellele, mis tegelikus ajaloos on läinud teisiti, mis (kaugegi analoogia korras) sarnaselt ning mis jääb sõltumata daatumist ikka veel tulevikuliselt aktuaalseks. Vaata lähemalt ›
0
Kas maailmas on olemas täiuslikku asja, ütleme, mantlit, ja kui sa ta leiad, siis kas ja kuidas on võimalik elada temata? Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 3 |
Uued uudised
|
9% 7 |
Õhtuleht
|
7% 3 |
eestinen
|
7% 7 |
Delfi
|
7% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.12.2025 07:11
Viimane uuendus: 07:04.
Uudiste reiting uuendatud: 07:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
