Nüüdne kitsa ringi hoogtöö EKIs – n-ö kasutuspõhine keelearendus – tähendab praktikas kirjakeelenõuannete süsteemset tühistamist, 20 aasta jooksul antud keelenõu veebist kustutamist, segaste kantseliidisõnade normaliseerimist ja kriitikavaba tammi avamist ingliskeelsete toorlaenude tulvale. Vaata lähemalt ›
1,296
Need, kes sõja alguses esimestena ukrainlastele nii seal kui ka Eestis appi tõttasid, on töötanud nüüdseks kuid väsimuse ja väljakutsete kiuste. Mida nad õppinud on? Vaata lähemalt ›
0
(Kaine?) september on läbi ning vahtralehed hakkavad omandama kollaseid ja punaseid toone. Parasvöötme lohutuvõitu (või vähemasti pimedake) sügis soosib iseäranis kultuurseid tubaseid tegevusi, mida õnneks oktoobrikuus jätkub, olgu siis filmi-, peo-, muusika- vms rindelt. Vaata lähemalt ›
12
Koroonapandeemia ja käimasolev sõda on nihutanud viimase paari aastaga piire, mida me pikalt stabiilseks pidasime. Vaata lähemalt ›
9
Koroonapandeemia ja käimasolev sõda on nihutanud viimase paari aastaga piire, mida me pikalt stabiilseks pidasime. Vaata lähemalt ›
10
Aeglane piiritus tähendaks vähest lendamist, austust konteksti vastu, aga ka julgust igatseda sinna, kus hing on rõõmsam, arvab Eeva Kesküla, poole kohaga akadeemiline nomaad. Vaata lähemalt ›
0
Miks ei võiks inimesed oma elamist korraldada nõnda, et metsloomadel on kõikjal mitte üksnes läbikäigu-, vaid ka kaasasustamisõigus, küsib Hent Kalmo, osalusvaatleja. Vaata lähemalt ›
0
Kui oleme nõus loobuma omamisest, võib ajast saada ühiskonna suurim võrdsustaja, kirjutab Kaimai Kuldkepp, feminist ja keskkonnaaktivist. Vaata lähemalt ›
0
Ideaalses maailmas otsime me aktiivselt võidad-võidan-lahendusi. Ka niisuguseid, mis ei pruugi meie esmaseid huve kõige paremini teenida, arvab Henri Holtsmeier, aednik-aktivist. Vaata lähemalt ›
0
Vajame aheneva kujutlusvõimega olevikus julgeid visioone, mis aitaksid suunda seada. Joosep Tiks, paberites tuhlaja ja soe suhtleja, jagab siin enda oma. Vaata lähemalt ›
0
Vajame aheneva kujutlusvõimega olevikus julgeid visioone, mis aitaksid suunda seada. Selleks pöördusime viie eesti inimese poole ja esitasime neile ühe küsimuse: kas ja kuidas toimiksid geograafilised piirid ideaalses maailmas? Vaata lähemalt ›
0
Kui erootilise püramiidi tipus paiknevad heteroseksuaalsed inimesed saavad pidevalt ühiskonnalt signaale oma seksuaalsuse väärtuslikkuse kohta, siis püramiidi alumistel astmetel seisjatel tuleb kõõrdpilke taludes ja väärarusaamu kummutades võidelda ainuüksi oma ihade olemasolu tunnustamise nimel. Vaata lähemalt ›
0
Vahtimine, vaatamine, jõllitamine on näide ühest soolise ja seksuaalse ahistamise vormist, mis jääb tihti oma ambivalentsuse ja mittekehalisuse tõttu kahe silma vahele. Selle tegevuse objektiks olemist peetakse sageli komplimendiks, kuigi need tunded, mis objektina tekivad, sarnanevad teiste ahistamisvormide tulemusel kogetud tunnetega, mida me üldjoontes enam meeldivateks ei pea. Vaata lähemalt ›
0
Müürileht teeb algust Eesti keskkonnaaktivistide tutvustamisega. Esimesena anname sõna Kopli 93 kogukonnakeskuse ühele algatajale Karin Kruubile. Vaata lähemalt ›
0
Tugevnenud energiajulgeolek, rohelisem elukeskkond, kiirem regionaalareng, võrdsem ühiskond – kogukondlikule energiatootmisele panustades võiksime tabada mitu kärbest ühe hoobiga. Vaata lähemalt ›
0
Kui Ukraina põgenikele avas Euroopa oma uksed ja südamed, siis Aafrikast või Lähis-Idast pärit migrandid peavad siiani leppima telklaagrite, lutikate, tarade, rutiinsete kinnipidamiste ja lõputu ootamisega. See ongi Euroopa Willkommenskultur. Vaata lähemalt ›
0
Euroopa välispiiridel käib vilgas elu: maismaal töötavad ekskavaatorid ja segumasinad, õhus surisevad droonid ning vees kõlavad hoiatuslasud. Kas nõnda ehitatakse kindlust või parandatakse naiivsusest tehtud vigu? Vaata lähemalt ›
0
Filmifestivalist maksimumi võtmiseks tuli ohverdada unetunde, isiklikke maitse-eelistusi ja väärtusi. Vaata lähemalt ›
0
Tallinna arhitektuuribiennaali peanäitus „Söödav” rohib, juurib, hakib ja serveerib ideid toidu tootmisest ja tarbimisest, nende tegevuste jaoks loodud söödavatest ruumidest ja sellest, mis juhtub, kui mõelda arhitektuurist kui ühest ainevahetusprotsessi osast. Vaata lähemalt ›
0
Nüüdne kitsa ringi hoogtöö EKIs – n-ö kasutuspõhine keelearendus – tähendab praktikas kirjakeelenõuannete süsteemset tühistamist, 20 aasta jooksul antud keelenõu veebist kustutamist, segaste kantseliidisõnade normaliseerimist ja kriitikavaba tammi avamist ingliskeelsete toorlaenude tulvale. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 4 |
Õhtuleht
|
16% 10 |
ERR
|
11% 1 |
Kroonika
|
10% 1 |
Delfi
|
5% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.11.2024 23:19
Viimane uuendus: 23:15.
Uudiste reiting uuendatud: 23:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)