Müürilehe mainumbris püüame mõtestada muutust, olgu see siis suur või väike, isiklikum või abstraktne, toimunud minevikus, olevikus või seisab alles ees. Lehest leiab kuus tulevikuvaadet 22. sajandi Eestist ja Henri Kõivu intervjuu Marju Lauristiniga. Jaak Tomberg otsib minevikuulme tulevikunägemustest viise olevikuga loovamalt ümber käimiseks. Eha Emilia Oras küsib, mida transseksuaalsuse ajaloo mustad peatükid kõnelevad meile […] Vaata lähemalt ›
0
Aprilli lõpus esilinastus HÕFFi avafilmina üks tõeliselt kurioosne nähtus Eesti filmimaastikul. Film „Mootorsaed laulsid“ on erakordne saavutus, tõeline tahte triumf – kümne aasta vältel vaid oma rahaliste vahenditega tehtud täispikk splätter-muusikal-komöödia-romantika. Pole oluline, kui uskumatult see kõlab seni, kuni film on hea … Ja seda ta on! „Mootorsaed laulsid“ on ootamatute stseenilahenduste ja musta huumoriga, […] Vaata lähemalt ›
136
„Regulatsioonide vähendamine ja majanduse liberaliseerimine on Euroopa strateegilise vabaduse ja ühiskonna heaolu kasvu eeldus.“ Nii kõneleb Euroopa Parlamendi valimisprogrammis Reformierakond. „Vabaturumajanduse edenemiseks tuleb jõuliselt vähendada põhjendamatuid bürokraatlikke takistusi ning anda ettevõtjatele tegevusvabadus,“ kinnitab surmavaenlase seisukohta oma programmis EKRE. Eurobürokraatiat lubavad vähendada isegi sotsiaaldemokraadid, kelle programmis muidu leidub toetust mitmesuguste reeglite ke Vaata lähemalt ›
0
Suurte oluliste probleemide kõrval, nagu vaesus või süvenev ebavõrdsus, on lausa piinlik mureliku suuga sõna võtta väikeste proosaliste kribalate pärast, mis häirivad küll iga päev kümnete tuhandete inimeste elu. Nimelt rääkida ühissõidukipeatuste puudulikust disainist. Trolli, trammi ja bussiga sõitis Tallinnas mullu ligi 133 miljonit inimest, kellele lisanduvad rongi kasutajad. Ometi peab selleks, et teada saada, […] Vaata lähemalt ›
90
Sel nädalal toimub Tartus „Prima vista“ festival, mille raames kogunes ka Rahvusvaheline Ulmeuurijate Ühing, et mõelda erinevatest tulevikest. Igasuguste tulevikuvisioonide süstemaatilise vaatlemise ning analüüsimise taustal tõusevad paratamatult esile ka laiemad küsimused utoopiliselt mõtlemise võimalikkusest, keerukusest, aga ka vältimatusest. Utopism on taas päevakajaline. Ühelt poolt on tulevik tume: kliimakriisi reaalsus, jätkusuutmatu petrokapitalism ning sõja eskaleerumise oht […] Vaata lähemalt ›
45
Mängufilm „Väljakutsujad“ („Challengers“, Itaalia-USA 2023, 132 min), režissöör Luca Guadagnino, stsenarist Justin Kuritzkes, operaator Sayombhu Mukdeeprom, heliloojad Trent Reznor ja Atticus Ross. Osades Zendaya, Josh O’Connor, Mike Faist jt. Tunnistan ausalt, et ma pole eriline spordifilmide sõber. Testosteroonist puhevil rähklejad sobivad baari õlle kõrvale, suurel ekraanil on nad liiga pealetükkivad. Sport pakub üht ja sama veretut […] Vaata lähemalt ›
5
Aasta eest kirjutasin siin lehekülgedel, et „Nursipalu on võimalus, mitte probleem“.1 Pidasin sellega silmas, et kui harjutusvälja laiendamist ei teostata läbirääkival viisil, siis tõuseb sellest rohkem kahju kui kasu. Esitasin kaks tulevikustsenaariumi – tulevik ilma läbirääkimisteta ja tulevik läbirääkimistega – ning nüüd oleks paras aeg üle vaadata, kuidas need stsenaariumid on senimaani teostunud ja mida […] Vaata lähemalt ›
114
Eestis tegutsev Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis Demokraatiakeskus kaardistas möödunud aastal koos teadlaste, vabaühenduste ning riigikogu liikmete ja kantseleiga Eesti demokraatia uurimise ja arendamise hetkeseisu. Tulemused on koondatud aruandesse, kust leiab demokraatia mõtestamiseks ja uuendamiseks ohtralt soovitusi. Siinkohal vestlen Liia Hänniga, ühe protsessis osalenuga. 2024. aastat on nimetatud valimiste superaastaks: need toimuvad enam kui […] Vaata lähemalt ›
0
Osalesin hiljaaegu esimesel humanitaarteaduste aastakonverentsil „Tulevikuhumanitaaria“. Põiklesin naljade ja pisivaledega kõrvale pidevalt mulle suunatud küsimustest selle kohta, et miks ma seal olen, ja nii õnnestus mul leida tee õige mitmesse põnevasse paneelvestlusse. Õigupoolest kippus valimine olema lausa keeruline, sest minu suureks üllatuseks sattus pidevalt samale ajale mitu loodusega seotud arutlusrühma – küll filosoofilisemat, küll kirjanduslikumat, […] Vaata lähemalt ›
15
Pealkirjas toodud enesest äraandmise sõnade loetelu võiks veel pikendada: annetus, uri, ohutus, toetus, almus, veimed. Kõik need tähendavad üht, midagi antakse ära, lootes anni andmise eest oma tegevuse edenemist. Või siis patu andeksandmist. Isegi kõige usukaugem inimene usub sel hetkel, et ohver paneb maailma muutuma kas lihtsalt endiseks või paremaks. Toob meelerahu, annab vaimse enesekindluse. […] Vaata lähemalt ›
97
Mati Lauri monograafia talurahva seksuaalkäitumisest XVIII sajandi Liivimaal on pälvinud meedias ajalooraamatu kohta harva nähtavat tähelepanu. Ilmselt on teosel ka tavapärasest enam lugejaid ning seetõttu pole liiast ajalehe veergudel osutada nii raamatus kui ka meedias kõlanud väidetele, mis lugejat eksitavad. Töö rajaneb eeskätt kohtumaterjalidele, ent raamatu taotlus on käsitleda peale seksuaalnormide eiramise ka talurahva seksuaalelu […] Vaata lähemalt ›
1
Igal teosel on kaks poolt: nähtav ja nähtamatu. Read, mida loeme, ja read, mida pole. Kaadrid, mida näeme, ja filmi teine pool, see, kus viibime ise, see, mis jääb kaadri taha, seal, kus asuvad lavastaja ja kaamerad või autori sulg. Prantsuse üks armastatumaid (põhjusega) ja vihatumaid (põhjusega) kirjanikke Michel Houellebecq on loomingus langetanud raskeid valikuid […] Vaata lähemalt ›
0
1 Ära hommikul päri, kellele helistatakse äratuskella: 2 seda helistatakse 3 ikka ja jälle sulle. 4 Hommikust peale aeg lendab linnutiivul – 5 ikka lŏunasse, 6 lŏunast ikka ĕhtusse ja ĕhtust lendub öösse. 400 aastat tagasi ilmus vaimuliku ja lüüriku John Donne’i raamat, kus lisaks üpris krüptilistele ja baroksetele värssidele leiab lihtsakoelise tekstikese, mis ehk üks […] Vaata lähemalt ›
0
e-lektroni „Küsi minu kehalt. Floor is on Fire“, autor ja etendaja Ruslan Sepanov, kaasautorid ja etendajad Elle Viies, Maryn-Liis Rüütelmaa, Sigrid Savi, Johhan Rosenberg, Igor Lider ja Karl Saks, dramaturg Alissa Šnaider, helikujundaja Artjom Astrov, lavakujundaja Mikk-Mait Kivi, kunstnik Linda Mai Kari. Esietendus 4. IV elektron.art kunstisaalis. Lavastuses „Küsi minu kehalt. Floor is on Fire“ […] Vaata lähemalt ›
0
Praeguse sürrealisminäituste buumi osaliseks põhjustajaks on tähtpäev – 100 aastat sürrealismi esimesest manifestist. Kuid mitte ainult. Sürrealism on ju XX sajandi kunsti ja kultuuri oluliselt mõjutanud rahvusvaheline liikumine, mis on taotlenud „elu totaalset muutmist“ ja loovuse pealetungi saavutamist kõigis valdkondades. Ehkki sürrealismil oli ka poliitilisi ambitsioone, oli see pigem personaalsete ja psühholoogiliste vabaduste kuulutaja. See […] Vaata lähemalt ›
0
Maria Kapajeva näitus „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ Draakoni galeriis kuni 11. V. Disainer Kersti Heile. See ei ole minu vaen, mis laseb välja rakette, kulutab üle kuuekümne tuhande dollari sekundis rakettidele ja muudele sõja- ja surmarelvadele, tapab lapsi linnades, varub närvigaasi ja keemiapomme, pilastab meie tütred ja meie maa. Audre Lorde Seisan Vene saatkonna […] Vaata lähemalt ›
27
Uskumatu, kui tihe on Eesti kontserdielu: aprillis anti Tallinnas umbes 80 kontserti. Muusikaelamuse sain juba 1. aprilli õhtul, kui kuulasin Poola raadio Dwójką otseülekannet Krakówist festivalilt „Misteria Paschalia“. Kontsert toimus Waweli kuninglikus püha Stanisławi ja püha Wacławi peakatedraalis. Kontsert märkis uue plaadi ilmumist plaadifirma Dux all. Sellel kõlab Josquin des Prés’ missa „Mater Patris“. Musitseeris […] Vaata lähemalt ›
0
Balti & Eesti muusika päevad 26. IV – 5. V Tartus. Kunstilised juhid Helena Tulve, Timo Steiner ja Märt-Matis Lill. Tänavu toimus Eesti suurim esiettekannete festival ehk Eesti muusika päevad esimest korda tervikuna Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvas Tartus. Õieti peeti Eestis juba teist ringi Balti nüüdismuusika-võrgustiku rändfestivali, seega olid siin Balti & Eesti muusika päevad.1 […] Vaata lähemalt ›
3
Lühikese ajaga, vaid paarisaja aastaga on maailmas toimunud suured muutused. Tehnoloogia ja materjali hüppeline areng on kaasa toonud parima eluolu ajastu, kuid sellel on suur kollitav vari – prügi. Prügil on mitu nime ja nägu, aga üks neist on (kiir)mood ja seda rämpsu toodetakse kergekäeliselt. Eurooplane ostab aastas keskmiselt 26 kilo ja viskab ära 11 […] Vaata lähemalt ›
43
Igal semestril korraldab Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond avatud loengud, kus esinevad rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistid. Loengupidajad on ruumiloomega seotud praktikud ja teoreetikud. Aprilli alguses astus üles Henriette Steiner, Kopenhaageni ülikooli dotsent ja maastikuarhitektuuri osakonna juhataja. Steineril on doktorikraad arhitektuuriajaloos ja -filosoofias ning tema üks peamine uurimisala on mitmekesisuse ja õigluse aspekt arhitektuuris ja linnaajaloos. Tema meetod ruumi […] Vaata lähemalt ›
0
Ma olen andekas. Ilma pingutamata kõik laabub, tuleb hästi välja, õnnestub. Haaran lennult, teostan mängeldes. Olen avatud, klapin hästi mitmesuguste asjade, olendite, olukordadega. Jooksen väledalt. Tööriistad hakkavad hästi kätte. Oskan inimestega suhelda. Mul on lauluhäält. Võõrkeele sõnad jäävad iseenesest meelde ja väga kiiresti hakkan selles keeles rääkima, lugema, kirjutama. Niipea kui valemit mulle tutvustatakse, saan […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
26% 1 |
Õhtuleht
|
15% 3 |
ERR
|
12% 0 |
Maaleht
|
6% 5 |
Delfi Sport
|
5% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.05.2024 19:16
Viimane uuendus: 19:14.
Uudiste reiting uuendatud: 19:13.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)