Aprilli lõpus esilinastus HÕFFi avafilmina üks tõeliselt kurioosne nähtus Eesti filmimaastikul. Film „Mootorsaed laulsid“ on erakordne saavutus, tõeline tahte triumf – kümne aasta vältel vaid oma rahaliste vahenditega tehtud täispikk splätter-muusikal-komöödia-romantika. Pole oluline, kui uskumatult see kõlab seni, kuni film on hea … Ja seda ta on! „Mootorsaed laulsid“ on ootamatute stseenilahenduste ja musta huumoriga, […] Vaata lähemalt ›
136
Hilistalvel ilmus eesti keeles Tõnu Õnnepalu tõlkes prantsuse kirjaniku Édouard Louis’ autobiograafiline romaan „Muutuda: meetod“. Häbitundeta ausalt kirja pandud lugu jutustab vaeses Põhja-Prantsusmaa tööstusalevis kasvanud minategelase meeleheitlikust katsest välja võidelda töölisklassist ja kõigest, mis sellega kaasneb: kõnepruugist, halvast hingeõhust, robustsetest kommetest, madalast haridusest, ühekülgsest toiduvalikust ning nähtusest, mida võib nimetada kultuurituseks. Eddy Bellegueule’ist (tõlkes. Vaata lähemalt ›
0
Eestis on juba mõnda aega levinud kuvand, et kui tahad, et elust või inimesest asja saaks, siis tuleb maale kolida. Eesti kollektiivses alateadvuses on kaks linnastumise sümbolit: üks on ebamäärane Kirde-Eesti oma kaevanduste ja tööstusega, teine Tallinn, mida muu Eesti põlgavalt Kilulinnaks kutsub. Viimast tunduvad iseloomustavat põhiliselt kaks joont: parteilisema määravad otsekui deemonlikke loitse meenutavate […] Vaata lähemalt ›
0
Ekspeditsiooni „Inimese anatoomia“, autor ja lavastaja Mart Kangro, kunstnik Kristel Zimmer, heli- ja valguskunstnik Kalle Tikas, dramaturgiatoed Kristel Zimmer ja Kalle Tikas. Mängivad Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik ja Katariina Tamm. Esietendus 30. III Sakala 3 teatrimaja kammersaalis. Mart Kangro „Inimese anatoomia“ on mitmekihiline lavastus. Kangro kujundisüsteem on alati pigem keeruline: ta ei ulata publikule […] Vaata lähemalt ›
3
Veneetsia LX kunstibiennaali peanäitus „Võõrad kõikjal“ Giardinis ja Arsenales 20. IV 2024 – 24. XI 2024, peakuraator Adriano Pedrosa. Kas te mõistate tupii keelt? Aga tigrinjat? Shaanxi dialekti? Räägite ehk maoori, portugali, šona, rama või tšehhi keelt või valdate vabalt La Crusca korraldatud itaalia kirjakeelt? Neis keeltes, aga ka paljudes muudeski, kõnelevad tänavuse Veneetsia kunstibiennaali peanäituse kunstnikud. Selle […] Vaata lähemalt ›
77
Ideevõistlus „Linnahalli võimalikud tulevikud“ Premeeritud tööd „Uusvana“, Ülar Mark, Liilia Ehrlich „Linnakivi“, Jakob D’herde, Sara Dobrijević, Oscar Lévy „Üks ja üks on kokku üks, mitte kaks“ („One and one, it is one – it is not two“, „Linnahall kui kultuuri-, spordi- ja muusikakeskus“ („Linnahall as Center for Culture, Sports and Music“), autorid Julius Friedrich ja […] Vaata lähemalt ›
0
Osalesid võistlusel „Linnahalli võimalikud tulevikud“. Kuigi su tööd ei premeeritud, on žürii selle kohta öelnud lühidalt: „Selge ja kokkuvõttev lähteülesanne, mida tuleks teha järgmiseks. Need võiksidki edasised sammud olla. “Oma ideekavandis ütled muuhulgas toredasti, et linnahallilt ei peakski ootama rahalist tulu. Linnahalli peaks hoopis vaatama kui kvaliteetset avalikku ruumi, mis rikastab uuenevat mereäärset keskkonda, seda […] Vaata lähemalt ›
0
Keila lauluväljak. Arhitektid Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan, Priit Rannik, Helina Maalt, Harry Klaar (Molumba), sisearhitekt Annika Lill (Molumba), maastikuarhitektuuri eskiisi autorid Martin Allik ja Häli-Ann Tooms (Mareld), maastikuarhitektid Kersti Lootus, Marge Kõrgekuhi, Siim Lootus (Lootusprojekt). Arhitektuurivõistlus toimus 2020. aastal, lauluväljak avatakse käesoleva aasta 23. mail. Harjumaal on viimasel ajal kasvanud huvi tänapäevase arhitektuuri […] Vaata lähemalt ›
47
Aasta alguses sööstis esimese ereda poliitikasündmusena avalikkuse tähelepanusfääri korraks – aga intensiivselt – Eesti personaalse riigi visioondokument.2 Tähelepanu oli igati õigustatud, ent kahjuks tingis suurema osa poleemikast mõttepildile iseloomulikult optika. Nimelt ei olnud „valge raamatuna“ esitatud visioon saadud normaalse jumaliku ettekuulutuse ega endale teed igavikku otsiva selle maa keelena, vaid idee esitanud partei suurrahastaja ettevõtte […] Vaata lähemalt ›
3
Kuidas on rahvusvahelistumine ja euroopastumine mõjutanud teadusrahastuspoliitikat? Milline on reformide mõju olnud teadusvaldkondadele sotsioloogia näitel? Need olid peamised küsimused minu väitekirjas „Teadusrahastuse reformid Balti riikides: institutsionaalne pärand, rahvusvahelistumine ja konkurents perioodil 1988 kuni 2010-ndate keskpaik“. Väitekirja koostasin kahe ülikooli ühisjuhendamise all: Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis ning 2022. aastal Toulouse’i. Vaata lähemalt ›
2
Saksa kodanikuühiskonna organisatsioonid olid 12. aprilli nädalavahetuseks planeerinud konverentsi Palestiina toetuseks. Sarnaseid konverentse, miitinguid ja sõnavõtte on toimunud mitmel pool Euroopas, kuid Saksa võimud tegid kõik endast oleneva, et antud üritus võimatuks muuta. Esiteks ei lubatud riiki Glasgow’ ülikooli rektorit dr Ghassan Abu-Sittah’d. Tegu on maailmakuulsa kirurgiga, kes pidanuks esinema ettekandega oma tööst Palestiina sõjaohvrite […] Vaata lähemalt ›
74
Majandusajalugu peetakse pigem igavaks – palju arve ja statistikat. Sellest hoolimata sisaldab majandusajalugu ühiskonna arengu seisukohalt olulist teavet selle kohta, kuidas inimesed on elanud ning miks on tänapäeva majanduslik ja sotsiaalne olukord selline, nagu ta on. Indikaatoritena on arve siiski vaja, olgu siis tegu SKT, laste suremuse või lehmade piimaanniga. Iseseisvuse taastamisest peale tegutsevad Balti […] Vaata lähemalt ›
23
Möödunud aasta lõpus kõlas üksjagu hädahüüdeid eesti filmide kahvatutest tulemustest kinolevis. Rohkelt kiidetud Rainer Sarneti maailmaklassi mahtuv „Nähtamatu võitlus“ (2023) kogus vaid 17 515 vaatajat. Alles hiljuti pidid kolmekohalise vaatajaarvuga avanädalavahetusega leppima kaks originaalset ja omal moel tugevat tööd, Eeva Mäe „Mo mamma“ (2024, kokku 1583 vaatajat kinolevis) ja Marko Raadi „Biwa järve 8 nägu“ […] Vaata lähemalt ›
461
XXXV Tallinna rahvusvaheline festival „Jazzkaar“ 21. – 28. IV Telliskivi loomelinnakus. Eelmisel nädalal rikkaliku muusikalise peolaua katnud „Jazzkaar“ leidis aset 35. korda ja tähistas seda kireva kavaga, mida ka seekord iseloomustas lai geograafiline haare Skandinaaviast Aafrikani ja Eestist Brasiiliani, aga ka stiilide ja lähenemisviiside paljusus ning ootuspärase ja ootamatu hea tasakaal. „Jazzkaarel“ ei toimunud ainult […] Vaata lähemalt ›
65
Kirjandusfestivali „Prima vista“ üks tänavusi peaesinejaid on Cory Doctorow, kanada-briti ulmekirjanik, blogija ja tehnoloogiaaktivist. Doctorow käsitleb oma teostes enamasti lähitulevikku ning sealseid tehnoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme, mille juured asuvad praegustes kriisides. Doctorow’l on IT-taust, ta tunneb tehnoloogiamaailma ja teab nii seda, kuidas tänapäevane digitehnoloogia on üles ehitatud, kui ka seda, kuidas erinevad sotsiaalpoliitilised jõud sellega […] Vaata lähemalt ›
125
„Kõik õnnelikud perekonnad on üksteise sarnased, iga õnnetu perekond on isemoodi õnnetu.“ Lev Tolstoi „Anna Karenina“ avalause on pakkunud tummist tõlgitsusainest XIX sajandi lõpust tänapäevani välja. Keskmine, n-ö klassikaline (aga ka omajagu kodanlik) tõlgendus ütleb vist, et on kindel hulk tarvilikke tingimusi, mis kõigil õnnelikel perekondadel on ühtviisi täidetud, ning kui mõni neist pole, siis teeb […] Vaata lähemalt ›
38
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival, Haapsalu, 26. – 28. IV 2024. HÕFFil näidati läinud nädala lõpus kaht filmi, mida annab paigutada meil Eestis haruharva esineva kultuuriliigi, kontrakultuuri, alla. „Mootorsaed laulsid“1 sai Haapsalus esilinastuse festivali avafilmina, „Tulnukas II ehk Valdise tagasitulek 17 osas”2 on juba mitu nädalat ohtrat publikumenu nautinud. Kontrakultuuri mõiste tõi kasutusse Ameerika kulturoloog […] Vaata lähemalt ›
87
Minu sõber, laia lugemusega vana kooli intellektuaal räägib mõnikord, et vaatab peaaegu igal õhtul vene kultuurisaateid. Põhjendab ta seda asjaoluga, et meie oma kanalid ei kõneta, sest nende tase jätab tugevalt soovida. Mitu korda on ta toonud näiteks mälumängud, mis pidavat Eestis olema suisa lapsikud. Kõige rohkem meeldivad minu sõbrale vene kultuuri-vestlussaated, mis on tema […] Vaata lähemalt ›
0
Jaak Tombergi hiljuti ilmunud monograafia „Kuidas täita soovi“ on ootamatult pessimistlik siiraste utoopiate suhtes. Võrreldes Andrei Tarkovski „Stalkerit“ vendade Strugatskite jutustusega „Väljasõit rohelusse“, millel film põhineb, täheldab Tomberg: „.. kahtlustan, et „Stalker“ peegeldaks hästi ka nüüdisaega, mil düstoopiate küllus on samavõrra märgatav kui utoopiate puudus.“ Tõepoolest, kui mõnes raamatus, filmis või sarjas kujutataks pesueht idülli, süveneks […] Vaata lähemalt ›
25
Lapse ja teismelisena olin pikka aega oma kehaga rahulolematu – olin kuni 9. klassini oma klassis kõige väiksem ja teised kiusasid mind. Ilmselt seepärast hakkasin palju sporti tegema. Hiljem osalesin juba võistlustel ja lõpuks ka kasvasin. Hoolitsesin oma keha eest kuni ülikooli lõpetamiseni ja õppisin spordi kaudu midagi olulist: esikohal ei ole võimalikult palju või […] Vaata lähemalt ›
0
30. aprillil täitus 160 aastat Juhan Liivi sünnist. Sel puhul peeti Alatskivil konverentsi „Juhan Liiv eesti kultuuri keskmes ja maailmakirjanduse lävel“. Ettekandega esinesid Joonas Hellerma, Rahel Ariel Kaur, Tanar Kirs, Liina Lukas, Ene-Reet Soovik, Jüri Talvet ja Mart Velsker. Seejärel kuulutati välja Liivi luuleauhinna tänavune laureaat. Kandidaatidena oli žürii esile tõstnud Sveta Grigorjeva („*võtta oma […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
39% 14 |
ERR
|
11% 3 |
Kroonika
|
7% 4 |
Õhtuleht
|
7% 2 |
Delfi Sport
|
4% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.05.2024 05:11
Viimane uuendus: 05:02.
Uudiste reiting uuendatud: 05:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)