471 koht 0
Päivi Vaarula MEELELAHUTUS / MITTE KUNAGI IGAV HETK 4.04.-29.04.2025 Neljapäeval, 3. aprillil kell 17.00 avatakse HOP galeriis Soome tekstiilikunstniku Päivi Vaarula näitus ‘’Meelelahutus / Mitte kunagi igav hetk’’. Soome tekstiilikunstnik Päivi Vaarula loob tekstiilikunsti, mis vaatleb elu üldisemalt ja ammutab sellest sisu – tõlgib elu tekstiilikunsti keelde. Meelelahutuse asemel püüdleb kunstnik tähenduslikuma kunsti ja läbi selle sündivate seisukohtade väljendamise poole. Näituse sisuline pool põhineb p
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Lugesin huviga lennukieksperdi juttu sellest, et Eestile on vaja kohe uut suurt lennufirmat, muidu ääremaa häbistavast seisusest enam välja ei rabele. Püha lihtsameelsus. Põhjus ja tagajärg on sassis nagu Kört-Pärtli pampersid. Me ei ole ääremaa ja miljoni vaese maa mitte sellepärast, et siia ei sõida lennukuid, lennukid ei tule, sest me oleme äremaastunud kolgas. Kolgas ... Vaata lähemalt ›
2,920
Laulja ja muusikapedagoogi Jaak Joala 75. sünniaastapäeva eel kutsus Vikerraadio valima lemmikut Joala esitatud laulude seast. Kuulajahääletuse võitis ülekaalukalt «Unustuse jõel». Vaata lähemalt ›
2,270
Eesti rühmkavakoondis tegi Sofias peetud iluvõimlemise juunioride maailmameistrivõistlustel ajalugu, kui võitis rõngakavas pronksi. Varem pole Eesti iluvõimlemise MM-ilt medalit võitnud. Vaata lähemalt ›
1,829 värske
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas 24. juuli varahommikul kell üks ühismeedias, et Iisrael ja Iraan leppisid kokku vaherahus. Vaata lähemalt ›
1,129 värske
Fotogalerii Türgi õhuväelased Pärnu keskrannas. Foto: Urmas Saard / Külauudised Urmas Saard Nende päevade sees oleme võinud Eesti õhuruumis silmata Türgi lennuväe Canadair NF-5 lennueskadrilli kuut hävitajat, kuni jaanilaupäevasel võidupühal saabus oodatud tipphetk Pärnu keskranda ja „Turkish Stars” korraldas paarkümmend minuti kestnud vigurlennushow. Kesklinna ja rannapiirkonna tänavad olid autodest ummistunud. Kogu liiklus liikus mitmetel tänavatel … Loe edasi: TÜRGI VIGURLENDURID SEISKASID VIIVUKS PÄRNU. Vaata lähemalt ›
834 värske
„Eestis ei ole palju rõõmsaid ja ühtekuuluvustunnet kinnistavaid pühi. Seda väärtuslikum on võidupüha,“ lausus Lääne-Vinni vallavolikogu esimees, Riigikogu liige Evelin Poolamets (EKRE) oma kõnes, tsiteerides Eesti Vabariigi valitsus 1934. aastal, „võidupüha on eestlaste kõigi aegade võitude ja võistluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest“. Evelin Poolamets: „Oleme ... Vaata lähemalt ›
739
Haridus- ja noorteamet (Harno) andis teada esialgsed eksamitulemused ning tuleb tõdeda, et matemaatika valmistab õpilastele kõige suuremaid raskusi. Viimase kümne aastaga on põhikooli matemaatikaeksami keskmine tulemus langenud 75,1 punktilt 66,3 peale. Harno kokkuvõtte kohaselt kukkus tänavu enam kui 15 000 eksamisooritajast matemaatikaeksamil läbi 23 protsenti. Vaata lähemalt ›
721 värske
FOTOD | Valgeranna jaanitulele kogunes suur rahvamass! Pidu kestis hiliste tundideni Vaata lähemalt ›
639
Täna on Keskkonnaagentuuri andmetel pilves selgimistega ilm. Sajab vihma. Sadu on kohati tugev ja on äikest. Edela- ja lõunatuul tugevneb 5-12, puhanguti kuni 17, saartel ja läänerannikul 10-15, ... Vaata lähemalt ›
630
„Ma tulen läbi tule ja vee, paksu ja vedela, läbi seina või ukse,“ ütleb räppar Erkki Mägi. Vaata lähemalt ›
607
Eile toimus Kuressaare jaanituli Kuressaare ranna puhkealal, kus nauditi mõnusat suveõhtut hea seltskonna, muusika ja tantsuga. Õhtu avasid meeleolukalt laulu- ja tantsuselts Kanarbik ning naisrühm Kiigele. Peomeeleolu kasvas iga hetkega, kui lavale astus ansambel Ö, kelle saatel sai jalga keerutada hiliste tundideni. Vaata lähemalt ›
606 värske
Kas vaimne vägivald on vägivald? Jah, kuigi see ei pruugi jätta füüsilisi jälgi, on selle mõju sageli sama tõsine või isegi rängem kui füüsilisel vägivallal. Mis on vaimne vägivald? Vaimne ehk psühholoogiline vägivald tähendab teise inimese: alandamist, ähvardamist, kontrollimist, isoleerimist, hirmutamist, manipuleerimist, emotsionaalset terrorit (nt pidev süüdistamine, vaikimine, armukadedus, mahategemine jne) Ka riik saab oma ... Vaata lähemalt ›
554
Rahvussotsialistliku saksa töölispartei korraldatud julmuste eest Euroopast põgenema pidanud Stefan Zweig kirjutas oma meenutusteraamatus „Eilne maailm“ – mille muide on tõlkinud esikirjanik Jaan Kross –, kuidas enne ilmasõdasid oli Austria-Ungaris tulumaks kõige enampaar protsenti. Vaata lähemalt ›
476 värske
Paradiisisaare suurprojekt. Üle 70 investori kaasanud eestlaste luksusvillad Tais on peagi valmis Vaata lähemalt ›
456
FOTOD | Professionaalne lillekimpude hindaja! Sisulooja Mariliis Kaer lõpetas floristikakooli Vaata lähemalt ›
311 värske
Peapiiskop Urmas Viilma (51) astus Eesti kirikuloos haruldase sammu, otsustades pooleks aastaks sabatipuhkusele minna. Vaata lähemalt ›
273
Tervise Arengu Instituut (TAI) kutsus möödunud sügisel koostöös Tööinspektsiooniga tööandjaid taotlema “Tervist edendav töökoht” märgist. Sügisel asusid seda taotlema 41 organisatsiooni, esimesed viis said märgise kasutusõiguse juba veebruaris. Kevadeks esitasid tegevuskava 22 tööandjat, kellest 19 saavad järgmisel kolmel aastal kasutada “Tervist edendav töökoht” märgist. “Tervist edendav töökoht” märgis kannab sõnumit, et seda omavas organisatsioonis väärtustatakse ... Vaata lähemalt ›
253
Valgas lõppes 33-ja 63aastase mehe vaheline konflikt viimase surmaga, politsei on kahtlusaluse kinni pidanud. Vaata lähemalt ›
247
Praegune vanglaseadus lubab tervisekassal nõuda ennast ise vigastanud vangidelt ravikulude hüvitamist. Õiguskantsleri hinnangul peab ka vanglas saama vajalikku arstiabi tasuta nagu vabaduseski. Vaata lähemalt ›
244
Sirp
Jaanipäeval saab läbi Eesti Kunstnike Liidu (EKL) presidenditooli üleandmisperiood. Lõplikult lahkub ametist Elin Kard, kes oli juhatuses kokku tosin aastat: esmalt kuus aastat Vano Allsalu kõrval asepresidendina ja seejärel ise Eesti suurima loomeliidu juhina. Sellesse aega on langenud nii kunstivälja üha kasvav professionaliseerumine kui ka põhjapanevad diskussioonid vabakutseliste ja nende tehtava töö teemadel. Meie vestlus leidis aset vahetult enne aprillis toimunud valimisi, mille tulemusena jätkavad n Vaata lähemalt ›
98
Mais tähistas 90. sünnipäeva Eero Loone. Kui ma eelmise sajandi üheksakümnendate aastate esimeses pooles filosoofiasse jõudsin, oli Loone parasjagu osakonnajuhataja marksu majas, mille krigiseva põrandaga kitsas koridoris võis kohata Ülo Matjust, Leonid Stolovitšit, Rein Vihalemma, Tõnu Luike jt erisuguseid filosoofilisi figuure. Erisugused olime meiegi, kes me Loone ajaloo- ja poliitikafilosoofia loenguid kuulasime. Oli filosoofe, ajaloolasi, oli semiootikuid ning mina tulin üleüldse kehakultuurist. Mäleta Vaata lähemalt ›
66
Tuleb alustada sellest, et mõned aastad tagasi ilmus Mihkel Mutt järsku Tartusse: sõitis koloniaalriietuses jalgrattaga ringi, peatus vahel kuskil kõrtsi juures ja kiikas huvi pärast sisse, esines raamatukogus pensionäridele (soovitas neile võrdlemisi ebaharilikke ja ohtlikke võõrkeelseid teoseid) ning tema wikmanlikku kuju võis lõpuks kohata isegi kuskil linnapea vastuvõtul keset kohalikke karvaseid ja sulelisi. Võib arvata, et mitmedki nüüdse Tartu olukorrad ja tegelased olid Mutile alguses tundmatud. Mäl Vaata lähemalt ›
62
Kus on Tartus org? Ei öelda ju „läksin orgu“, öeldakse „läksin jõe äärde“, „läksin mäest alla“. Toomeorg, Kassitoome on, aga Kassitoomel pole metafüüsilist potentsiaali. On „all“ ja on „ülal“, aga orgu ei ole, org peab olema kuskil mujal. „Org vahtis lahtistest seintest sisse. Tumedus ja kõik see, mis oli juba olnud, tuli tagasi.“ Nii ütleb kas füüsik või psühhiaater romaanis „Endspiel. Laskumine orgu“ (ei tsiteeri, nii on meelde jäänud). Ja... Vaata lähemalt ›
54
Pärast jaanipäeva maksab Autorihüvitusfond (AHF) autoritele välja laenutustasud 2024. aastal rahvaraamatukogudes tehtud laenutuste eest. Laenutustasu on autoritele seadusega ette nähtud hüvitis: kui raamatukogul on õigus autori teost tema nõusolekuta lugejatele koju laenutada, siis on autoril omakorda õigus saada selle eest tasu. Sisuliselt on see hüvitis laenutuste tõttu müümata jäävate raamatute eest. Statistikat. Arvesse lähevad rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused. AHFi juhi Ai Vaata lähemalt ›
44
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kohe tahaks ju täpsustada, et milline teadlane, kas sotsiaal- või humanitaarteadlane või hoopis loodusteadlane? Ja kas minul on õigust sellisele küsimusele ülepea vastata … Olles nüüdseks juba üle 20 aasta töötanud nii ülikoolides kui teadusasutustes, nii teadlase kui ka teadusalal nõustaja ja korraldajana ning olles vaadanud teadussüsteemi sisse mitmest vaatenurgast, saan ehk üldistada ja vaadata asjadele veidi teise, n-ö helikopteri pilgug Vaata lähemalt ›
42
Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad Binaarne temporaalsus David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. On... Vaata lähemalt ›
35
Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest. Hakatuseks solvati ära keelehooldajad – eesti keele õpetajad ja keeletoimetajad, kelle ülesanne seni kehtinud k Vaata lähemalt ›
32
Ruum, mille ma oma maise kehaga täitsin, oli tegelikult määratud teistele. Olin võõras, kutsumata võõras. Artikli motona kasutatud sõnad on ritta seadnud kirjanik Karl Ristikivi. Kahe lausega on ta tabanud pagulase olukorra tuuma: kogemuse, mis kätkeb endas raskust kohaneda; tunde, nagu elaksid vales ajas ja kohas; tunde, et oled ja jääd „kutsumata võõraks“. Tsitaat pärineb romaanist „Hingede öö“ (1953), mille peategelane eksleb Surnud Mehe majas. Sinna võib sattuda ka Eesti... Vaata lähemalt ›
32
Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides. Seetõttu nõuab kohapärimuse roll keskkonnaaruteludes senisest kriitilisemat käsitlust. Kohalikud konfliktid keskkonnaküsimustes ei rauge, vaid nende arv kasvab järjekindlalt, näiteks on keskkonnakonfliktide andmete kogumise ja uurimisega teg Vaata lähemalt ›
24
Populaarsemad allikad
Postimees
|
24% 4 |
Delfi
|
15% 13 |
Õhtuleht
|
13% 0 |
Uued uudised
|
6% 3 |
Pärnu Postimees
|
6% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.06.2025 12:27
Viimane uuendus: 12:24.
Uudiste reiting uuendatud: 12:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
