154 koht 35
Floridante on eriti viimase aja kontserdikavades võlunud väga sisukate süvitsi minevate ja selgelt läbivate teemadega. Näiteks oli Floridantel terviklik ja rariteete täis kava 2024. aasta Haapsalu vanamuusikafestivalil koostöös Maria Valdmaa ja Soome Barokkorkestri mängijatega, aga ka selle hooaja avakontserdil koostöös ansambliga Ars Antiqua Riga. Ansambli tuumikul Saale Fischeril ja Villu Vihermäel on nõtke barokkmuusika-tunnetus otsekui vereringes: retooriliselt kandvad motiivid, artikulatsioon ja harmo
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Riik registreeris lõhkeaine tootmise äriühingu Hexest Materials AS, avalike andmete kohaselt hakatakse Tõstamaal valmistama RDX-tüüpi lõhkeainet (Research Department Explosive, keemiliselt hexahydro-1,3,5-trinitro-1,3,5-triazine, tuntud ka kui heksogeen või tsükloniit). Ollus ise on mürgine ja selle tootmine Los Alamoses kujunes looduskatastroofiks. Võimalikult vähe keemiasse kaldudes võib öelda, et RDX-i toodetakse peamiselt nitrolüüsi reaktsiooni kaudu, kus heksamiin reageerib kontsentreeritud ... Vaata lähemalt ›
2,242
„Põllu peale ei julgegi minna, saad ainult tee pealt vaadata. Vett vilja seest ei näe, aga eks põld tatine ja pehme on, selles ei ole kahtlust üldse,“ ütleb teravilja kasvatava ettevõtte Luunja Mõis peremees Aare Leidik. Vaata lähemalt ›
792
Freestyle-suusataja Kelly Sildaru paranemine seitsme kuu tagusest põlveoperatsioonist on kulgenud plaanitust pisut kiiremas tempos ja seega saab ta keskenduda korralikule olümpiahooajaks ettevalmistusele. Esimese võistlusstardi plaanib ta teha detsembri alguses. Vaata lähemalt ›
779 värske
24. juunil suri näitleja Ene Järvis, kelle loominguline tee kestis enam kui viis aastakümmet ja jättis sügava jälje Eesti teatrisse, filmikunsti ja raadiosse. Vaata lähemalt ›
774
Vaatamata sellele, et vikerkaare asemel kattis Tallinna taevast sünge pilveloor, randus 24. juunil sadamas luksuslik kruiisilaev Celebrity Ascent. Alus on osa suurejoonelisest vikerkaarepeost „Pride Party at Sea“, mis on LGBTQ+ kogukonnale pühendatud ning toimub tänavu juba kuuendat aastat järjest. Kruiis viib külalised Skandinaavia ja Baltimaade kaunimatesse sadamalinnadesse. Vaata lähemalt ›
754
1. juulist tõuseb taas käibemaks. Enamikes teistes riikides kehtib käibemaksuerisus toidukaupadele. EKRE fraktsioon Riigikogus on korduvalt esitanud eelnõusid, mille eesmärk oli toiduainete käibemaks langetada 5%-le. Seda ei toetanud ei Reformierakond, ei Eesti 200, aga ka mitte sotsid, kes praegu usinasti opositsiooni kukkumisest saati vaesusega võitlevad. Käibemaksu tõus lööb kõige valusamini väiksema sissetulekuga inimesi, kel on ... Vaata lähemalt ›
672
Isegi kui küsitluste tulemuste suhtuda skeptiliselt, ei saa mööda vaadata EKRE populöaarsuse tõusust. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS viimatiste nelja nädala koondtulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,7% vastanutest, EKRE selja taha jääb rahvast kurnav Reformierakond 16,4 protsendilise toetusega. EKRE viimase nädala toetus oli 19 protsenti ning EKRE toetus on viimase nelja nädalaga ... Vaata lähemalt ›
638
Ühendkuningriik kasutas külmutatud Venemaa varadelt teenitud intressitulu Ukrainale relvade ostmiseks. Suurbritannia ostis sel viisil 350 õhutõrjeraketti väärtusega 70 miljonit naela. Vaata lähemalt ›
497
Pühapäeval Kolepi külas Võrumaal aedikust põgenenud ninakaru Kati on pärast paaripäevast seiklust taas turvaliselt kodus. Omanike sõnul pääses Kati kogemata välja, misjärel algas piirkonnas aktiivne otsing. Vaata lähemalt ›
471 värske
NATO tippkohtumisel Haagis leppisid liitlased kokku uues kaitsekuluste sihtmääras viis protsenti sisemaisest kogutoodangust. Vaata lähemalt ›
457
Saates „Pealkirja taga“ uurisime Tallinna tänavatel rahva käest, kas Eesti toetab Ukrainat piisavalt või ehk liigagi palju. Vaata lähemalt ›
416
Näitleja Lauri Nebel meenutab lahkunud Ene Järvist: ta oleks võinud olla palju auahnem Vaata lähemalt ›
378
Lurjused. Muidugi briti propagandistid, mitte eesti nunnad. Varro Vooglaid annab oma ajajoonel teada, et pakistaanlastest punnis kuningriigi propagandamasin on asunud laimama ausaid ristiinimesi. Ah et nunnad teevad Eestis Kremli propagandat ja edastavad Kremli jutupunkti? Täielik ja vaimuhaige sonimine. Sotsirakatsite ja revolutsiooniliste madruste kiunumisele briti poissmeestel midagi lisada ei ole. Ei saagi olla, sest The Telegraphis ... Vaata lähemalt ›
378
Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak prognoosib, millist ilma on oodata järgnevatel päevadel. Vaata lähemalt ›
378
Pühapäeva õhtul oli muidu vaikne Paide kesklinn tavapärasest rohkem elevil. Üks paidelanna kuulas Nublu eelmise suve hitti „Push It“, ent tantsimise asemel hakkas ta ettejuhtuvaid autosid paberinoaga kratsima. Vaata lähemalt ›
360
„Temaga sai rääkida igasugustel teemadel – olgu need isiklikud asjad või teatri probleemid. Teda sai usaldada. Nüüd on hinges selline tühimik, et kellele ma nüüd helistan ja nõu küsin,“ lausub kurbusega näitleja Piret Kalda, kes kasvas lahkunud Ene Järvisega kokku Linnateatri katuse all. Naised mängisid koos erinevates lavastustes ning said teineteisele kurta muresid ja rõõme. Lähedased olid nad Ene elupäevade lõpuni. Näitleja Katrin Karisma meenutab aega, mil näitles Enega lastelavastuses... Vaata lähemalt ›
357
Sirp
Jaanipäeval saab läbi Eesti Kunstnike Liidu (EKL) presidenditooli üleandmisperiood. Lõplikult lahkub ametist Elin Kard, kes oli juhatuses kokku tosin aastat: esmalt kuus aastat Vano Allsalu kõrval asepresidendina ja seejärel ise Eesti suurima loomeliidu juhina. Sellesse aega on langenud nii kunstivälja üha kasvav professionaliseerumine kui ka põhjapanevad diskussioonid vabakutseliste ja nende tehtava töö teemadel. Meie vestlus leidis aset vahetult enne aprillis toimunud valimisi, mille tulemusena jätkavad n Vaata lähemalt ›
98
Mais tähistas 90. sünnipäeva Eero Loone. Kui ma eelmise sajandi üheksakümnendate aastate esimeses pooles filosoofiasse jõudsin, oli Loone parasjagu osakonnajuhataja marksu majas, mille krigiseva põrandaga kitsas koridoris võis kohata Ülo Matjust, Leonid Stolovitšit, Rein Vihalemma, Tõnu Luike jt erisuguseid filosoofilisi figuure. Erisugused olime meiegi, kes me Loone ajaloo- ja poliitikafilosoofia loenguid kuulasime. Oli filosoofe, ajaloolasi, oli semiootikuid ning mina tulin üleüldse kehakultuurist. Mäleta Vaata lähemalt ›
66
Tuleb alustada sellest, et mõned aastad tagasi ilmus Mihkel Mutt järsku Tartusse: sõitis koloniaalriietuses jalgrattaga ringi, peatus vahel kuskil kõrtsi juures ja kiikas huvi pärast sisse, esines raamatukogus pensionäridele (soovitas neile võrdlemisi ebaharilikke ja ohtlikke võõrkeelseid teoseid) ning tema wikmanlikku kuju võis lõpuks kohata isegi kuskil linnapea vastuvõtul keset kohalikke karvaseid ja sulelisi. Võib arvata, et mitmedki nüüdse Tartu olukorrad ja tegelased olid Mutile alguses tundmatud. Mäl Vaata lähemalt ›
62
Kus on Tartus org? Ei öelda ju „läksin orgu“, öeldakse „läksin jõe äärde“, „läksin mäest alla“. Toomeorg, Kassitoome on, aga Kassitoomel pole metafüüsilist potentsiaali. On „all“ ja on „ülal“, aga orgu ei ole, org peab olema kuskil mujal. „Org vahtis lahtistest seintest sisse. Tumedus ja kõik see, mis oli juba olnud, tuli tagasi.“ Nii ütleb kas füüsik või psühhiaater romaanis „Endspiel. Laskumine orgu“ (ei tsiteeri, nii on meelde jäänud). Ja... Vaata lähemalt ›
54
Pärast jaanipäeva maksab Autorihüvitusfond (AHF) autoritele välja laenutustasud 2024. aastal rahvaraamatukogudes tehtud laenutuste eest. Laenutustasu on autoritele seadusega ette nähtud hüvitis: kui raamatukogul on õigus autori teost tema nõusolekuta lugejatele koju laenutada, siis on autoril omakorda õigus saada selle eest tasu. Sisuliselt on see hüvitis laenutuste tõttu müümata jäävate raamatute eest. Statistikat. Arvesse lähevad rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused. AHFi juhi Ai Vaata lähemalt ›
44
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kohe tahaks ju täpsustada, et milline teadlane, kas sotsiaal- või humanitaarteadlane või hoopis loodusteadlane? Ja kas minul on õigust sellisele küsimusele ülepea vastata … Olles nüüdseks juba üle 20 aasta töötanud nii ülikoolides kui teadusasutustes, nii teadlase kui ka teadusalal nõustaja ja korraldajana ning olles vaadanud teadussüsteemi sisse mitmest vaatenurgast, saan ehk üldistada ja vaadata asjadele veidi teise, n-ö helikopteri pilgug Vaata lähemalt ›
42
Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad Binaarne temporaalsus David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. On... Vaata lähemalt ›
35
Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest. Hakatuseks solvati ära keelehooldajad – eesti keele õpetajad ja keeletoimetajad, kelle ülesanne seni kehtinud k Vaata lähemalt ›
32
Ruum, mille ma oma maise kehaga täitsin, oli tegelikult määratud teistele. Olin võõras, kutsumata võõras. Artikli motona kasutatud sõnad on ritta seadnud kirjanik Karl Ristikivi. Kahe lausega on ta tabanud pagulase olukorra tuuma: kogemuse, mis kätkeb endas raskust kohaneda; tunde, nagu elaksid vales ajas ja kohas; tunde, et oled ja jääd „kutsumata võõraks“. Tsitaat pärineb romaanist „Hingede öö“ (1953), mille peategelane eksleb Surnud Mehe majas. Sinna võib sattuda ka Eesti... Vaata lähemalt ›
32
Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides. Seetõttu nõuab kohapärimuse roll keskkonnaaruteludes senisest kriitilisemat käsitlust. Kohalikud konfliktid keskkonnaküsimustes ei rauge, vaid nende arv kasvab järjekindlalt, näiteks on keskkonnakonfliktide andmete kogumise ja uurimisega teg Vaata lähemalt ›
24
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 1 |
Kroonika
|
19% 11 |
Õhtuleht
|
18% 6 |
ERR
|
14% 8 |
Uued uudised
|
8% 14 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.06.2025 21:39
Viimane uuendus: 21:32.
Uudiste reiting uuendatud: 21:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
