9 koht 6
Rahandusminister Jürgen Ligi andis juba enne tuleva aasta riigieelarve arutelu algust kätte minoorse helistiku, kui ütles ERRile: „Ma nende palgatõusu-unistuste suhtes soovitaks olla hästi vaoshoitud, pettumus võib olla väga suur. Aga me loomulikult teeme oma parima.“ See pole üksnes avaliku sektori töötajatele ja nende ametiliitudele edastatud sõnum, et neil ei ole mõtet mingite taotluste ja ihadega lagedale tulla, läbirääkimisi soovida või koguni meeleavaldust korraldada. See on ka sõnum kolleegidele vali
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Kanadas Frederictonis jätkuval kurlingu segapaarismängu MMil alistasid Marie Kaldvee ja Harri Lill seitsmendas voorus USA paari Cory Thiesse – Korey Dropkin 7:6, said viienda võidu ja jätkavad medalikonkurentsis. Vaata lähemalt ›
1,367
Laulja ja näitleja Ellen Kilgas avaldas sotsiaalmeedias, et suri tema baleriinist ja koreograafist ema Tatjana Järvi. Juunis oleks Tatjana tähistanud oma 65. sünnipäeva. Vaata lähemalt ›
1,279
Maailma üks suurimaid transpordilennukeid, ukrainlaste Antonov An-124 tõi eile Eestisse USAs Lockheed Martini tehases valmistatud kuus HIMARS mitmikraketiheitjat. Vaata lähemalt ›
799
Eesti juhtpoliitikud Kaja Kallasest, Martin Heremist ja president Alar Karisest kuni praeguse peaministri Kristen Michali ja välisminister Margus Tsahknani ei saa aru, et sõjaga ei mängita, isegi mitte siis, kui liitlased on selja taga ja ollakse abiks agressiooni ohvrile. Kaks kolmapäevast uudist näitavad, et poisikesed on saanud tikud kätte ja mängivad tulega. BNS: “Peaminister Kristen ... Vaata lähemalt ›
756
Peaminister Kristen Michali sõnul on Eesti valmis panustama Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa juhitava Ukrainale julgeolekugarantiisid pakkuva tahtekoalitsiooni heidutusväkke. Vaata lähemalt ›
661
Ei, ei ja veelkord EI! Mitte ühtegi sõdurit ei tohi Eesti Ukrainasse saata! Esiteks, meil on piir Venemaaga. Meie ei või endale lubada ainsagi sõduri, ainsagi relvasüsteemi, ainsagi laskemoona koguse ära andmist. Meil on kõike seda niigi vähe, kõik tuleb kokku koguda ja kokku hoida. Las suured riigid, kel piiri Venemaaga pole, arutavad oma võimalusi. ... Vaata lähemalt ›
547
DELFI KANADAS | Kaldvee ja Lill MM-il saadud tähtsast võidust: panime vastased nõiaringi Vaata lähemalt ›
520
Bussijuht eksis Lasnamäe majade vahele ära. TLT_ juht proovis leida lühemat teed Vaata lähemalt ›
500
DELFI KANADAS | Kaldvee - Lill tegid MM-il suure sammu edasipääsu ja olümpiamängude poole Vaata lähemalt ›
489
Baleriini ja koreograaf Tatjana Järvi tütar Ellen andis teada, et tema ema on lahkunud taevastele tantsulavadele. Juunis oleks Tatjana tähistanud oma 65. sünnipäeva. Vaata lähemalt ›
433
Vabariigi Riigipea abikaasa Sirje Karis ja Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska avasid Žõtomõris uue peremaja, millest sai kodu Venemaa sõja tagajärjel kannatanud ja selle eest põgenenud 9-lapselisele hooldusperele. Vaata lähemalt ›
378
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme toob ühismeedias välja kolm põhjust, miks Eesti ei tohi sõdureid Ukrainasse saata. Vaata lähemalt ›
373
Välisminister Margus Tsahkna ja kogu viimased kolm aastat võimul olnud poliitseltskond on alati olnud president Trumpi suhtes vaenulikud ja on seda siiani, ometigi üritavad nad näidata, nagu sujuks koostöö Ameerika uute administratsiooniga tõrgeteta. Samas on teada, et Tsahknal oli tegu USA välisministri Marco Rubio jutule pääsemisega, Trump ei pea vähimatki lugu “kõrgest euroametnikust” Kaja Kallasest ... Vaata lähemalt ›
345
Nii soovitab üks kommentaator sotsiaalmeedias uudise all “Peaminister Michal: Eesti on valmis panustama Ukraina heidutusväkke”. BNS vahendab: ” Peaminister Kristen Michali sõnul on Eesti valmis panustama Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa juhitava Ukrainale julgeolekugarantiisid pakkuva tahtekoalitsiooni heidutusväkke. Peaministri sõnul on tahtekoalitsiooni planeerimine poole peal, aga Eesti on valmis panustama kuni kompanii suuruse maaväe lahingüksuse, väljaõppe instruktorite ja staabiohvitseridega.” ... Vaata lähemalt ›
322
VIDEOD ja FOTOD | HIMARS-id jõudsid Eestisse. Pevkur_ oleme juba suutelised neid ise kasutama Vaata lähemalt ›
314
Üliõpilaste käsutuses olnud Tartus kulmineerus volbriöö Kaarsilla juures Merlyn Uusküla ja 5miinuse käima tõmmatud kontserdiga. Esinejaid tervitasid esialgu küll tagasihoidlikud kaasaelajad ja vihmasabin, kuid üha hoogsamate lugudega pidu sai tulesõu järel viimaks taevagi kuivaks. Vaata lähemalt ›
308
Pensionite väljamaksmine ripub juuksekarva otsas. Möödunud aastal oli tõrkeid 11 kuul 12-st Vaata lähemalt ›
295
USA majandus kahanes aasta alguses esimest korda alates 2022. aastast. President süüdistab languses eelkäija Joe Bideni «pärandit» ja soovitab «olla kannatlik». Vaata lähemalt ›
236
Meta Platforms avaldas kolmapäeva õhtul esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute ootusi nii käibe kui kasumi osas. Ettevõtte jõulised investeeringud tehisintellekti ja stabiilne reklaamitulu tõstsid investorite meeleolu. Vaata lähemalt ›
228
Sirp
Suurel reedel tulid dirigent Kaspar Männi juhatusel ettekandele Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, Benjamin Britteni „Sinfonia da requiem“ ja Andrew Lloyd Webberi reekviem. Kõigi kolme teose loomist on mõjutanud valu lähedase kaotuse pärast, olgu see siis hingesugulane nagu Pärdi puhul või lihane sugulane – ema Brittenil ja isa Lloyd Webberil. Kontserdimulje võib kokku võtta ühe sõnaga: „suurepärane“. Fantastilist Britteni tõlgendust nautides käis mul äkki peast läbi mõte, kuivõrd hea... Vaata lähemalt ›
175
Linnades elab juba praegu 70% Eesti elanikkonnast, ÜRO prognooside järgi saavutab muu maailm sama linnastumise taseme aastaks 2050. Kasvujärgses elus – elus, milles väärtustame kohalolu ja elurikkust rohkem kui efektiivsust ja kasumit – muutub linnades toidu kasvatamine mitte üksnes toimetulekumehhanismiks või poetoidu alternatiiviks, vaid kultuuripraktikaks, millega kaasneb epistemoloogiline ja esteetiline nihe – uutmoodi teadmine ja olemine. Linnaaiandus on selle uutmoodi teadmise ja olemise praktiseerimi Vaata lähemalt ›
108
Samm-sammult ekvaatori poole liikudes hakkavad interjöörides sagedamini silma kahhelplaadid. Need imbuvad salamisi peldikutest esikutesse, sealt edasi elutuppa-magamiskambritesse, tungivad ustest-akendest välja ja ronivad mööda seinu maja fassaadidele. Kellel on olnud Portugali asja, pole jätnud ahhetamast kirevate maalingutega seinte üle. Neid fajansitehnikas plaate nimetatakse azulejo’deks ja need on kaunistanud sealseid interjööre viimased viis sajandit. XIX sajandil hakkasid need dikteerima juba Portuga Vaata lähemalt ›
103
Institutsionaalset: kahe nädala eest valis kirjanike liit uue eestseisuse. See sai eelmisest noorem, ehkki mitte senistest üks nooremaid. Näiteks on nüüdse eestseisuse noorim liige märksa vanem kui oli Jan Kaus liidu esimeheks saades. Ent arvestades, et meie eestseisuse keskmine vanus on 49 ja EKLi liikme keskmine vanus 60,6 aastat, on tegu ikkagi vaat et noortevalitsusega. Suures maailmas on asjad teisiti: maakera elaniku mediaanvanus on Worldometeri andmetel 30,9, aga riigijuhtide keskmine... Vaata lähemalt ›
69
Viimaste põlvkondade puhul öeldakse mõnikord, et telefonikaamerate ja ühismeedia tõttu on nad veetnud terve oma elu avalikkuse ees. Nüüdseks hilisteismeline Roosi on olnud üle poole oma elust sõna otseses mõttes kaamera ees ja kinolinal: esmalt dokumentaalfilmis „Südamering“1 ja nüüd selle mõttelises jätkus, portreefilmis „Siit ta tuleb, Roosi“. Mõlema autor Margit Lillak on isegi dokumentalistiameti juurde kuuluvat muljetavaldavat järjepidevust arvestades panustanud oma tegelaste vaatlemisse jahmatavalt pi Vaata lähemalt ›
39
Tahate katkestada kõik sidemed oma minevikuga ja jäljetult kaduda? Jaapanis on see täiesti võimalik. Alustuseks piisab ühest telefonikõnest. Teile tullakse appi ja tehakse teist jōhatsu –haihtunud inimene. Oma auhinnatud filmis „Jōhatsu – nagu vits vette”, mis jõuab ekraanile Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas, käsitlevad selle fenomenaalse nähtuse eri aspekte Andreas Hartmann ja Arata Mori. Film jälgib seda kõigist kolmest – kadujate, nende abistajate ja endisesse ellu mahajäävate omaksete – Vaata lähemalt ›
32
Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades ajakohane hoida. Millised on siis üldse võimalused sellistel keeltel, mille kõnelejaid napilt mõnikümmend ja huvilisi mõnisada, nagu näiteks eesti keele lähedasel sugulaskeelel – liivi... Vaata lähemalt ›
29
Omaenda piiride või piiratuse tajumine võib olla keeruline, kuna piiritõmme on üürikesem, kui esmapilgul näib. Piir kui selline on laialivalguv, sattumuslik, ent ka turvaline, s.t turvatunnet kehtestav. Igasugune muutumine ja moondumine toimub aga paljuski just piiride vahealal, piire ületades, ning seda võib olla ootamatult raske, isegi ebameeldiv täheldada. Kõik meie ümber on pidevas muutumises (ja kadumises) nagu ka inimesed ise, ehkki seestpoolt vaadates oleme justkui kogu aeg samad – vähemasti... Vaata lähemalt ›
26
Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda peetud liivi pärandi päevana esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, seda võrdse innuga mõlemas liivi rannas ehk peale Kuramaa ka ajaloolisel Liivimaal. Nii heisati selgi aastal liivi lipud mitmel pool muistse Metsapoole aladel Lätis ja Eestis. Riigipiiril Iklas tõsteti ajaloolisel rannateel lehvima liivi lipud laulude saatel, mida esitasid lauljad mõlemalt maalt. Pärast... Vaata lähemalt ›
5
Visuaalselt on Ivar Veermäe näitus päikeseloojangu toonis. See häälestab konfliktivabale ja rahulikule kohalolekule. Samal ajal tähendab päikeseloojang, et läheb järjest hämaramaks, Päikese mõju taandub. Hommikul on Päike muidugi tagasi, aga mis siis, kui hämardumine tuleb geoinseneride plaani rakendumisest ega olegi enam hommikuga tagasi pööratav? Selles vaates ei paista Veermäe sissevaade valgushulga piiramise tehnoloogiatesse enam kuigi muretu. Tehnoloogilised meetodid looduse mõjutamiseks võivad olla k Vaata lähemalt ›
5
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 9 |
Uued uudised
|
15% 5 |
ERR
|
11% 4 |
Objektiiv
|
8% 5 |
Delfi
|
8% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.05.2025 03:48
Viimane uuendus: 03:02.
Uudiste reiting uuendatud: 03:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne