50 koht 20
Jüri Talveti tähtsus eesti kirjandusloos on vaieldamatu. Tõlkijana on Talvet vahendanud hispaania-, portugali-, katalaani- ja ingliskeelset luulet. Poeedi ja võrdleva kirjandusteadlasena on ta üks eesti luule tutvustajaid väljaspool kodumaad ning selle paigutajaid maailmakirjandusse. Talveti luulekäsitlustes on nii laia mõõdet kui ka sügavust. Seega on austus ja teatav aukartus Talveti luule ees loomulik. Tema luule ligitõmbavalt lihtne vorm kätkeb tihedat intertekstilist sisu. Tõsi, lugemiselamuseni on või
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Itaalia laskesuusatäht Dorothea Wierer on kinnitanud, et jätkab oma karjääri kuni Milano-Cortina taliolümpiani järgmisel talvel. Juba varem on 35-aastane neljakordne maailmameister saanud süüdistusi, et ta polevat piisavalt itaallane. Need süüdistused teevad kolm olümpiapronksi võitnud laskesuusatajale haiget. Vaata lähemalt ›
1,772 värske
Teisipäeval käis taristuminister Kuldar Keis Riigikogus rääkimas riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest kuid tema jutt EKRE fraktsiooni ei veennud, nagu kinnitas saadik Anti Poolamets. Anti Poolamets: “Kahjuks ei ole põhjust ministri optimismi jagada. Hull olukord on Rail Balticuga, mille kohta on tõendid laual. Läti Rail Balticu uurimiskomisjoni juht on käinud mitu korda Eesti komisjoni ... Vaata lähemalt ›
1,746 värske
Saksa ajaleht Bild teatas mai lõpus, et Saksa mereväe fregatti Bayern jälitas mitu päeva Vene hävitusfregatt Viitseadmiral Kulakov, mis alustas Bayerni jälitamist Norra merelt ja sõitis saksa aluse kannul kuni Rostocki mereväebaasini. Intsident leidis aset vahetult pärast NATO suuroperatsiooni Dynamic Mongoose, mis on Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika vahelisi mereteid kaitsev allveelaevavastane õppus GIUK (Gröönimaa-Islandi-Suurbritannia) lõigus. Vaata lähemalt ›
999
Moskva valmistub tõsiseks vastulöögiks Ukrainale pärast selle ulatuslikku droonirünnakut Venemaa õhuväebaasidele, kirjutas päevaleht The New York Times viitega USA ametnikele. Vaata lähemalt ›
928
Teismelised vandaalitsesid teletornis näituse kallal, lõhuti kardinaid ja postreid Vaata lähemalt ›
841
Reformierakonna võimutsemise viimastel aastatel on meediasse ilmunud omajagu kirjutisi, milles ettevõtjate-tööandjate esindusliidud kritiseerivad valitsuse majanduspoliitikat, kuid sõnadeks need ongi jäänud. Üha enam selgub, et ärimehed virisevad ennast tõesti vaeseks ja valitsus aitab hea meelega kaasa. Ometigi on ettevõtjatel riigivõimule suur mõju. Võib arvata, et isegi kui nad pooldavalt positsioonilt neutraalsele suunduvad ehk ei toeta valitsust ... Vaata lähemalt ›
721
Proovipäev nädal enne suurt Viljandimaa laulu- ja tantsupidu lõppes paljudele osalejatele trahvikviitungiga haljasalale pargitud auto kojamehe vahel. Peo korraldaja palus linnajuhtidel need trahvid tühistada, linnajuhid selle mõttega ei nõustunud. Vaata lähemalt ›
614
Suurimate tulusaajate seas domineerivad Eesti 200 poliitikud. Laiemas pildis on aga võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt kasvanud riigikogu liikmete ja ministrite rahalised kohustused. Vaata lähemalt ›
610
«See, missugusesse seisu on Tallinna linna haljastus lastud, on lihtsalt rohkem kui piinlik,» räägib pealinnas elav Kadri linnapildist, mis talle iga päev vastu vaatab. «Linnaisad räägivad, et tegu on elurikkusega, aga tegelikult tundub, et haljastuse rahad liiguvad ilmselt lihtsalt kuskile mujale ja linn kasvab maltsa elurikkuse sildi all!»Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere probleemi ei näe, aga, pealinna haljastust hooldatakse siiski läbimõeldult. Vaata lähemalt ›
601
Kogu kaitseväe ja kaitseliidu n-ö võitlusdoktriin tuleb ümber kirjutada. Kui see on tehtud, siis tuleb kogu vägi ümber korraldada vastavalt eesmärkidele ja halastamatult hüljata igasugune nostalgia aegunud sõjapidamise taktikate, tehnikate ja varustuse järele, kirjutab Rene Toomse. Vaata lähemalt ›
523
31. mail tähistati Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis filmimehe ja -õppejõu Jüri Sillarti auks nime saanud Püha Jüri päeva. Tänavuse Püha Jüri preemia pälvis helirežissöör Gert Svetlanov. Vaata lähemalt ›
487
Ungari kultuuriministeeriumi perekonnaküsimuste eest vastutav riigisekretär Zsófia Koncz sõnas, et Ungari 2026. Vaata lähemalt ›
383
Eesti meeste korvpallikoondis kohtub enne suve lõpus algavat Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri kontrollkohtumises ka Leeduga. Vaata lähemalt ›
375 värske
EKRE esimees Martin Helme ütleb sageli, et sotside kiun on muusika tema kõrvadele. Kui vasakpoolne Eesti Päevaleht kirjutab oma juhtkirjas “Poola valimistulemus ei olnud Eestile ning Euroopale hea”, siis rahvuskonservatiivid arvavad just vastupidi: Jumal tänatud, et Poola sai konservatiivist presidendi! Vasakliberaalne meediakanal Delfi ahastab: “”Poola ennekõike, poolakad ennekõike.“ Uus president tüürib riigi lähemale kirikule ja ... Vaata lähemalt ›
359
Mis romaan see selline on, mis ütleb, et tegelased ja sündmused on välja mõeldud, ent põnevikus kirjeldatud sündmuste ja isikutega võime avalikele allikatele tuginedes suhteliselt hõlpsasti paralleele tõmmata, küsivad Markus Järvi ja Sven Sildnik saates "Fookuses". Vaata lähemalt ›
350
Juunist pani politsei mobiilsed kiiruskaamerad tööle mõlemas suunas, nii saab kaamera fikseerida ka kaugeneva sõiduki kiirust. Vaata lähemalt ›
349
Nüüd on küll suvi käes ja mõned meist liiklevad hea meelega ka jalgrattaga. Ja ei, alati ei ole võimalik kergliiklusteel sõita, isegi kui see on olemas. Lisaks on jalgratturil täpselt sama palju õigus liigelda sõiduteel kui autol. Loe "Oluline teada! Mida ütleb liiklusseadus autojuhi ja jalgratturi kohtumise kohta maanteel?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius. Vaata lähemalt ›
342
Eesti Televisioonis kirjakunstniku ametit pidanud Peeter Urtson rääkis "Terevisioonis", et tele algusaegadel maaliti kõik saate algustiitrid käsitsi ning igale saatele kujundasid kunstnikud saate sisule vastava kirjastiili. 1980. aastatel tulid aga arvutid ja televisiooni kirjakunstnike amet läks ajalukku. Vaata lähemalt ›
340
Millal on pisiperet oodata? Ott Lepland kergitas saladuseloori eraelulistelt plaanidelt Vaata lähemalt ›
336
Sirp
Minuealised vahest mäletavad, kui 1990ndatel, piiride avamisele järgnevatel aastatel hakkasid Eestit külastama vastsiginenud sõpruskoolide sõprusklassid ja kõiksugu muud delegatsioonid. Eriti just Põhjamaadelt. Alati imestasime, kui palju oli neil seal allergikuid. Kes ei saanud süüa jahutooteid, kes piimatooteid; mäletan, et keegi oli allergiline karusmarjade suhtes. See oli midagi täiesti uut. Ei mäleta, et keegi koolikaaslastest oleks olnud allergik. Nüüdseks oleme Põhjamaadele järele jõudnud – enam-vähe Vaata lähemalt ›
176
Jälgides viimastel kuudel meedias keskkonnateemasid tekib tunne, et kirjutatakse mingist teisest maailmast. Arvamusliidrid ja poliitikud väidavad, et keskkonnapiiranguid tuleb bürokraatia vähendamiseks tühistada, et rohepööre on läbi kukkunud, et metsatööstus, fosforiidi kaevandamine, põlevkivi kasutamine ja tuumaenergeetika arendamine viivad rahvusliku rikkuseni.1 Jääb mulje, et autorid on avastanud uue planeedi, kus keskkonnaressursse on piiramatult. Ometi ei ole see nii. Sel aastal on 1. augustil hinn Vaata lähemalt ›
162
24. mai õhtul kõlas Arvo Pärdi keskuses kontsert „Ehapunas“, kus esinesid sopran Katrin Targo, tema õde Mari Targo viiulil ning pianist Ralf Taal. Kavas olid Richard Straussi ja Alfred Karindi laulud ning üks Karindi instrumentaalpala. Esmapilgul võiks tunduda, et Straussi ja Karindi muusika on kultuuriliselt, ajalooliselt ja esteetiliselt teineteisest üsna kaugel, ent kahe helilooja teosed moodustasid kauni harmoonilise ja emotsionaalse terviku. Peab tunnistama, et olin isegi mõneti üllatunud, kui hästi... Vaata lähemalt ›
131
Loodan, et ei pannud (teatrikriitikuna) raamatuarvustusele kogu selle teoloogilist ja esteetilist rikkust retsenseerida püüdes kuidagi autorit madaldavat või tema käsitlusareaali ahendavat pealkirja. Kuid ometi, kui tahta mõista õigeusu traditsiooni ning ka ikooniteoloogiat, pole võrdlus – isegi vastandus – teatrisõnavaraga kuidagi kohatu ning seda on tehtud ka enne ja pärast Florenskit. Kas ikonostaas õigeusu kirikus ja neljas sein teatris liidab või lahutab koguduse, võimaldab või takistab kirgastumist? S Vaata lähemalt ›
39
Kontserdiõhtu „Vaikusele. Mõtisklusi taoismist“ keskne teema oli vaikus ja tühjus kui puhas piiritu potentsiaal, millest kõik sünnib. Närvilise ja kaootilisena näivas maailmas on vaikus muutunud hinnaliseks loodusvaraks. Märt-Matis Lille uus teos „Prelüüdid vaikusele“ ning vestlusring taoismist võimaldasid kogeda sügavat kohalolu helides, vaikuses, sõnades ja sõnadetaguses ruumis. Arvo Pärdi keskus oma muusikale, palvele ja vaikusele keskendunud atmosfääriga võimaldas sellele sündmusele ideaalse avaldumisr Vaata lähemalt ›
39
Oleme sõpradega viimasel ajal rääkinud romaanižanrist. Polegi kindel, mida see tänapäeval tähendab. Ja kas on üldse kohane romaanist rääkida. On maid ja on kirjandust, kus autori loodud maailmas tegutsevad hästi välja voolitud tegelased, esimeses või kolmandas isikus jutustuses on dialoogi, pinget, pinge lahtumist ja enamasti üpris ootuspärane lõpp. See meenutab hilisantiigist alguse saanud klassikalist romaani (Eustathiose „Hysmine ja Hysminias“, hiljem Cervantese „Don Quijote“, Laurence Sterne’i „Tristram Vaata lähemalt ›
21
„Piiratud ressurssidega planeedil on lõputu majanduskasv võimatu. Kes arvab teisiti, on kas idioot või majandusteadlane,“ ütles Sir David Attenborough 2013. aastal. Sel aastal 99. sünnipäeva tähistanud Sir Attenborough sõnades ei ole põhjust kahelda. Peame olema valmis kasvujärgseks maailmaks, kus majanduskasvule orienteeritud erahuvi asemel on kesksel kohal avalik huvi. Ometi on praegu Eestis ühishüved ehk haridus, tervishoid, puhas looduskeskkond ja õiglus suurkapitali, usinasti poliitikat mõjutavate inve Vaata lähemalt ›
18
Viiulid mängivad. Viiuldajad viipavad viirastuslikult. Nootide sipelgad siplevad mõtete siiliogadel. Siilid ronivad rippsildadele. Vihisedes viskuvad nad tipult tipule. Nad on kohutavalt kõrgel ja alt vaadates näivad tibatillukesina. Elu on eelkõige laul. Vormiimede ja värvinimede suur sümfoonia.1 Vaevukuuldavad viiulid. Aeglaselt hoogu võttev crescendo. Habras ohe. Ma ei tunne religioosse maailmaga eriti ühendust, see tähendab ma pole ise sellega seotud. Võiks öelda, et mina elan ühel pool jõge ja usk tei Vaata lähemalt ›
17
Mind tervitab muretus. Maast laeni valged kardinad hõljuvad kerges ventilaatorituules. Ilmselt pidi lääne hingus 1980. aasta suvel tunduma täpselt samasugune. Hingus, mis korraks virvendas. „Suvi tundus paljudele mõneti kui viiv vabadust, ent raudne eesriie sulgus veel mitmeks aastaks,“ nenditakse näituse kaastekstis. See viiv on siin. 1980. aasta Moskva olümpiamängude ehk XXII suveolümpia purjeregatt on omamoodi müütiline üritus. Kes olid mängude toimumise ajal noored, hakkavad tasahilju pensionile minema. Vaata lähemalt ›
14
Nädal enne Eino Tambergi 95. sünniaastapäeva oli EMTA suures saalis helilooja loomingule pühendatud kontsert. Õhtu andis läbilõike Tambergi kammermuusikast, mida esitasid interpreetide liidu liikmed, ja mõtetest, mille oli intervjuude ja raamatute põhjal kokku pannud Eva Koff ja mille kandsid ette lavakunstikooli tudengid Mattias Nurga ja Joonas Koff. Muusika ja tekst olidki kontserdil võrdsed: need kõlasid pidevalt vaheldumisi teineteist toetades, kas siis kirjeldades eri loomeperioode või konkreetset teos Vaata lähemalt ›
8
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 5 |
ERR
|
14% 5 |
Uued uudised
|
12% 2 |
Õhtuleht
|
7% 1 |
Delfi
|
5% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.06.2025 19:01
Viimane uuendus: 19:00.
Uudiste reiting uuendatud: 19:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
