282 koht 0
Elavate seast on lahkunud Igor Černov, kes sündis 18. märtsil 1943 Gorki oblastis Oktjabrski külas ja suri 21. märtsil 2025 Joensuus. Černov kujundas kuni 1990. aastate teise pooleni väga olulisel määral Eesti semiootikat ja oli selle liikumapanev jõud. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai 1992. aastal suuresti Igor Černovi kaasabil Tartu ülikoolis teoks semiootika osakonna loomine. Professor Černov oli kuni 1997. aastani semiootika osakonna esimene juhataja. Igor Černovi elutöö ja tähelend ei piirdunud semio
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Valitsus teatas nüüd ametlikult, et muudab ära käibemaksuseaduse. Juulis kehtima hakkav 24-protsendine käibemaksumäär, mis pidi olema ajutine, muutub nüüd alatiseks. Vaata lähemalt ›
1,464
Aasta eurooplasest Narva muuseumi direktor_ Jaanilinn on Putleri plakatist häiritud ja ärritunud Vaata lähemalt ›
733
Narva jõe vastaskaldal toimub täna Venemaal tähistatava võidupühaga seoses kontsert, mida saadavad nii suured ekraanid kui ka plakatid pealkirjaga «Aitäh!». Vaata lähemalt ›
650
Kui rahvas mõistab, et neid on veetud nagu lambaid tapamajja, on veel võimalus teha teine valik. Vaata lähemalt ›
595
Rahvusvahelisse meediasse jõudnud fotode ja videote kohaselt jälgis USA märulinäitleja Steven Seagal 9. mail Moskvas toimunud Venemaa võidupüha paraadi. Vaata lähemalt ›
524
Sõda ei ole kunagi juhus. See on otsus. Ja kui sa kuuled taas ülemistelt korrustelt juttu “meie julgeolekust”, “ühisest võitlusest vabaduse nimel” ja “eksistentsiaalsest ohust idast”, siis kuula mitte sõnu, vaid vaikust nende taga. Sest just seal, vaikusereas, käib planeerimine. Külm, kalkuleeritud, räpane mäng rahva elude ja saatustega. Eestis on laual Marshalli plaan — mitte ... Vaata lähemalt ›
513
Vali sõjamuusika, Vene lipud, Georgi lindid ja avalik urineerimine. Politseil on Venemaa võidupühal käed-jalad tööd täis Vaata lähemalt ›
504
„Mängida niimoodi inimeste eludega - see on solvav!“ Andres Puusepp kavatseb teha haigla suhtes ametliku kaebuse Vaata lähemalt ›
343
KLÕPS | Pärast pikka pausi taas laval! Raske aasta üle elanud Gameboy Tetris esines Narvas koos nubluga Vaata lähemalt ›
316
Katri Raik_ laske meil olla. Välismeedia tuleb vaatama narvalasi justkui ahve puuris Vaata lähemalt ›
315
EESTI TRUMP! | Mirjam Kruus_ Eesti trump on häälekad noored. Meie kärbime äärmuslaste kandepinda Vaata lähemalt ›
304
Aasta eurooplase aunimetuse pälvis tänavu Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova, kes on oma töö ja tegevusega seisnud euroopalike väärtuste eest Narvas ja Ida-Virumaal ning rääkinud aktiivselt kaasa ühiskondlikult olulistel teemadel. Vaata lähemalt ›
285
Eestist lahkub üha rohkem inimesi, müües maha oma kodu ja vara. Kui varem peeti välismaale kolimist pigem erandlikuks, siis nüüd on sellest saanud igapäevane nähtus – eriti väiksemates linnades ja maa ... Vaata lähemalt ›
276
Neljapäeval, viis päeva enne Eurovisionil lavale astumist, avas muidu privaatset joont hoidev Tommy Cash ERR-ile oma elu telgitaguseid. Erisaates rääkis Tommy Cash ehk Tomas Tammemets üleskasvamisest Koplis, ning sõna sai sekka öelda ka tema vanaema. Vaata lähemalt ›
258
KOGU TÕDE MÄNGUST | Kvaliteet loeb. Rapla kindlalt üle mänginud Kalev/Cramo on finaali eel heas seisus Vaata lähemalt ›
247
Kaitseväe kalmistul asuv pronkssõdur punetab reede hommikul nelkidest. Vaata lähemalt ›
243
Hiiumaa ajalooline kunstsiiditehas saab uue hingamise. Sügisel algab Viscosa Kultuuritehase ehitus Vaata lähemalt ›
228
Analüütikute hinnangul võis Venemaa esimese kvartali sisemajanduse kogutoodang (SKT) langeda esimest korda pärast 2022. aastat. Vaata lähemalt ›
226
Sirp
Ukraina kunsti festival UKUfest 2025 toob Eestisse 30 Ukraina kunstniku seninägemata tööd 9. maist kuni 30. juunini toimuv UKUfest 2025 on Eesti esimene Ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival, mis toob publiku ette mitmekesise spektri Ukraina kunstnikest – sealhulgas dokumentaalfotograafidest, tänavakunstnikest, illustraatoritest ja esituskunstnikest. Eesti tunnustatud galeriid ArtDepoo, Fotografiska, Galerii Truus, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus ning Temnikova & Kasela panevad seljad kokku, et tuua. Vaata lähemalt ›
0
Järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse luuletaja, lastekirjanik ja prosaist Viivi Luik, kes keskendub oma loengukursusel ajastuomaste inimtüüpide kujutamisele kirjanduses. 13. mail annab talle TÜ muuseumi valges saalis ameti üle senine professor Kadri Voorand. Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, lastekirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Tema sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendam Vaata lähemalt ›
0
Kuni 31. maini on A-Galerii seifis kunstnik Tamara Sergijenko isikunäitus “Emaili jälg ajas”, mis tähistab tema loomingu 50. aastapäeva. Näitusel on akenemaili tehnikas loodud ehteid, disainiprojekte ning suureformaadilisi fotosid. Email on klaasjas materjal, millega on kaunistatud metallesemeid ja -kunstiteoseid läbi aegade. Juba antiiksed kreeklased oskasid metalli töödelda emailiga ning aja jooksul on meistrid välja arendanud mitmesuguseid emailimistehnikaid, millest üks hinnatumaid ja keerukamaid on pli Vaata lähemalt ›
0
Ruum näitab, kas inimesest hoolitakse. Andrei Liimets vestleb Tõnis Arjusega Tõnis Arjus: „Üle riigi on palju ägedaid ideid, aga asjaosalised ei saa sageli omavahel kokku. Riigiarhitekti institutsioon saab olla lõimija rollis.“ Värskelt riigiarhitektina välja hüütud Tõnis Arjus räägib ruumiga seotud väljakutsetest ja vastuoludest, Rail Balticust ja tuuleparkidest, kärbetest ning eesmärkidest. SANDRA HAUGAS: Kõrghariduse rahastamise aruteludes tuleb kuulata üliõpilasi Viimasel poolaastal on avaliku arute Vaata lähemalt ›
0
Avatud on konkurss „Naised teaduses“ stipendiumitele, mida annavad välja Balti riikide teaduste akadeemiad ja UNESCO rahvuslikud komisjonid koostöös haridus- ja teadusministeeriumitega. Eestis on kandideerimine on avatud 16. juunini 2025. Kolmele 7000 euro suurusele stipendiumile on oodatud kandideerima naisteadlased, kes on doktorantuuris mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses või on doktorikraadi omandanud mitte enam kui seitse aastat tagasi ja töötavad mõnes Eesti ülikoolis või teadusasutuses. Välja an Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 1 |
Delfi
|
13% 7 |
ERR
|
9% 5 |
Uued uudised
|
8% 5 |
Kroonika
|
7% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.05.2025 03:10
Viimane uuendus: 02:52.
Uudiste reiting uuendatud: 03:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
