282 koht 0
Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2026. aasta programmile seifis ja akendel. Ootame kandideerima nii ehtekunstnikke kui ka ehte- ning sepakunsti teiste kunstivaldkondadega kombineerivaid ja julgelt katsetavaid näituseprojekte. Konkurss kestab kuni 01.06.2025. Konkursil osalemiseks palume esitada tööjärgus või valmis: – Projekti nimi– projekti ja teoste kirjeldus (2000-2500 tm)– projektiga seotud visuaalne materjal (kavandid, fotod ja/või joo
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Eesti muusikamaailmas end pea legendi staatusesse töötanud Raul-Stig Rästa (Eesti 200) alustas hiljuti tööd riigikogu asendusliikmena. Enda sõnul on tema südameteemaks poliitikuna saamas sotsiaalmeedia mõju noortele. Vaata lähemalt ›
3,707
Ukraina president nõustus 15. maiks määratud kõnelusteks Türgis, kuid tingimusel, et ta isiklikult kohtub Istanbulis Vladimir Putiniga. Vaata lähemalt ›
2,591
Lauljatar Lenna Kuurmaa (39) annab sotsiaalmeedias teada, et tema pere on täienenud – lauljatar tõi ilmale neljanda lapse. Vaata lähemalt ›
1,214
Küsige Saksamaa ja Suurbritannia peredelt, mis juhtub siis, kui riiklikku energiavõrku lisandub üha rohkem väidetavalt odavat päikese- ja tuuleenergiat, ning nad oskavad teile öelda: nende elektriarved lähevad palju kallimaks. See on vastuolus kõigega, mida meile räägitakse. Roheline energia peaks olema uskumatult odav. Aga meile ei räägita kogu tõde, kirjutab Bjorn Lomborg, mõttekoja Copenhagen Consensus president. Vaata lähemalt ›
1,158
KOKKUVÕTE | Pingeline saade lõppes triumfiga! „Ma näen su hääle“ saates valisid arvajad lõpuduetti esitama laulja Vaata lähemalt ›
1,139 värske
Kümnenda lennu aastapäevalised Pärnu-Jaagupi põhikooli trepil. Foto: Anne Räppo Aldo Kals, koos 10. lennuga Meie kooli iga viie aasta järel toimuva seekordse kokkutuleku kavast oli lugeda, et laupäeval, 10. mail kell 19 algava meelelahutuskava sisustab Nedsaja küla bänd. Kohanimede raamat ütleb, et tegu on Petserimaa kunagise Järvesuu valla külaga. Igal juhul tere tulemast! Kus juba midagi on, … Loe edasi: PÄRNU-JAAGUPI KOOL 345 JA PETSERIMAA KÜLALISED Vaata lähemalt ›
1,075 värske
Padelimängija Merit saate «Ma näen su häält» nõunikke ja arvajaid esmamulje põhjal veenda ei suutnud, seega pidi ta saatest esimesena lahkuma. Sellest hoolimata oskab ta laulda ning õpetab seda ka teistele. Vaata lähemalt ›
770
Pühapäev, 11. mai. Ukrainas on käimas Venemaa põhjustatud täiemahulise sõja 1173. päev. Vladimir Putin tegi ettepaneku pidada 15. mail Istanbulis Ukrainaga otsekõnelusi. Vaata lähemalt ›
740
Kui võimule tulid Kaja Kallas ja Reformierakond, oli nende esimene asi kärpepoliitika korras suurperedelt toetused ära korjata. Laste- ja peredevaenulikkus on saatnud viimase enam kui kolme aasta valitsusi järjekindlalt ja muutunud riiklikuks poliitikaks. Selle kaasosaline on ka poliitoravate võimupartner Eesti 200. Koroonapiirangutest poliitikasse kolinud Irja Lutsar hõikab oma poliitkolumnis: “Lõpetame juba sündimuse suurendamise survestamise! Võiksime hoopis rohkem eakaid rakendada. ... Vaata lähemalt ›
678
Põnevas Eesti korvpallimeistrivõistluste poolfinaalis Tartu Ülikooli ja TalTechi vahel andis pealinna meeskond pühapäeval käest 19-punktilise eduseisu, aga võitis ikkagi 87:82 ja viis seeria otsustavasse mängu. Vaata lähemalt ›
633 värske
KROONIKA BASELIS | Tommy Cash on enne poolfinaali lootusrikas_ viimane proov läks väga hästi, esinesime nii nagu Eesti Laulul Vaata lähemalt ›
611
📌 Eesti väike rahvaarv, suur kuluEesti rahvaarv on vaid 1,3 miljonit inimest, kuid riigieelarve kulud 2025. aastal ulatuvad 18,2 miljardi euroni. See tähendab, et iga Eesti elanik “kannab” aastas keskmiselt 13 124 euro eest riiklikke kulusid.Võrdluseks: Leedus on see näitaja ainult 9000 eurot inimese kohta.➡ Kui Eesti suudaks kulutada sama tõhusalt kui Leedu, säästaksime aastas ... Vaata lähemalt ›
573
Teise maailmasõja keerises juhtus Eestimaal palju koledaid asju, kuid mõnes mõttes jätkus elu ka vanaviisi – ikka armuti, ikka leiti teineteist ja teinekord lõppesid suhted ootamatult traagiliselt. 21-aastane Karl Kamarik ei osanud ilmselt uneski ette näha, et temast saab esimene inimene Eestis, kellele määrab surmanuhtluse Saksa kohus. Ja seda armudraama tõttu. Vaata lähemalt ›
533
Politsei palub abi Tartus kadunud 27aastase Viktoria leidmisel, kellega lähedastel oli viimane kontakt laupäeva õhtul. Vaata lähemalt ›
532
Eestis on uuringud saanud lausa tööstusharuks, kuhu maetakse palju raha, aga kasu on vähe, sest tulemused on ideoloogiliselt kallutatud. Paljud inimesed arvavad, et näiteks erakondade reitinguid võltsitakse. Jah, aga see ei käi nii, et erakond sai 20% toetus, kuid kirjutatakse 15% – tegelikult kujundatakse hoopis küsimused nii, et saab soovitud tulemuse, või siis vastajate väljavalimise ... Vaata lähemalt ›
531
Sirp
On teatud liik raamatuid, mida ma mitte kunagi ei osta iseenda riiulisse ega ka mitte kellelegi kingiks. Nimelt kui raamatukaas on kujundatud ilmselgelt tehisaruga, ei ole seda raamatut minu silmis olemas. Jätan need trükised tähelepanuta samamoodi nagu internetis uudisvoogu kerides paavstirõivastes Donald Trumpi pildid või kontoris töötavate kobraste video. Tegu ei ole kunsti, vaid AI-prügiga. Ometi on niisuguseid raamatuid Eesti raamatupoodides müügil sadu. Kui kunagi äratas pahameelt areng, et raamatupo Vaata lähemalt ›
293
Täna algab Tallinnas esimene ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival „Ukufest“, mille puhuks on ühendanud jõud mitmed kunstiinstitutsioonid: kunsti näitavad näitustel korraga Fotografiska, Juhan Kuusi dokfoto keskus, Temnikova ja Kasela galerii, galeriid Truus ja ArtDepoo. Festivalil saab muu hulgas näha nii dokumentaalfotograafiat, tänavakunsti, illustratsioone kui ka performance-kunsti. Mitmed tööd on loodud spetsiaalselt ürituse tarvis. Festivali tagamaid tutvustab korraldaja Alice Järvet. Kelle Vaata lähemalt ›
141
Varikatus Mürsulõhkudest varikatuse all magame täna. Me janudel ei ole enam midagi otsida. Aja ja koha kammitsates valime ikka jälle üksteise, sel pimedaimal süda- ööl. Üllatume, oleme tänulikud, kui hommik koputab laugeile. Ärkame, ilma et meil oleks kuhugi minna, ärkame jälle, justkui harjutamaks, kuidas veel tõusta. Tagasiteel Tartust uskusin … otsekui suve viimane keel, aimates oma katkemist. Jaan Kaplinski, „Vili on lõigatud“ Rongisõidul Tartust tagasi uskusin, et suudan taas õppida... Vaata lähemalt ›
104
Värskelt riigiarhitektina välja hüütud Tõnis Arjus räägib ruumiga seotud väljakutsetest ja vastuoludest, Rail Balticust ja tuuleparkidest, kärbetest ning eesmärkidest. Ütlesid „Ringvaates“, et sinu ülesanne on tegeleda kogu ruumiga. See määratlus on väga laialivalguv. Palun selgita, mis asi on ruum ja kas on mingeid üle Eesti kehtivaid põhimõtteid, mis on hea ruum. Alustasin taskuhäälinguga „Ruumilood“ osaliselt just põhjusel, et selle mõiste mahtu selgitada. Inglise keeleruumis näiteks polegi sama mõistet Vaata lähemalt ›
82
Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi visuaalse osaluskommunikatsiooni dotsent Kerli Kirch Schneider ning BFMi osaluskultuuri professor ja juhendaja Katrin Tiidenberg viisid aastatel 2021–2023 läbi uurimuse, kuidas kujutatakse Eesti popmuusikas naiselikkust. Kirch Schneider intervjueeris 13 popartisti, kolme produtsenti/mänedžeri ja kolme muusikaeksperti, kellest enamik olid naised. Hiljem uuris ta ka edetabelite mängitumaid muusikavideoid, laulusõnu ja muusikute sotsiaalmeediapost Vaata lähemalt ›
48
Kuna aprilli jäid lihavõttepühad, kõlas kontserdisaalides tavapärasest enam vaimulikke suurteoseid: Johann Valentin Mederi „Matteuse passioon“, James MacMillani „Stabat Mater“ ja Andrew Lloyd Webberi reekviem. Kaks esimesena mainitut kanti Eestis ette esimest korda, Lloyd Webberi suurvormi on siinmail kuuldud korra, 1994. aastal. Eesti muusikaloo vaatenurgast pakkus suurimat huvi aastatel 1674–1680 Tallinna kantori Mederi „Matteuse passioon“, mille esitasid Mustpeade majas Collegium Musicale ja Tallinna Bar Vaata lähemalt ›
47
Surnud interneti teooria on küll veel vandenõuteooriate sekka liigitatud, aga ilmselt mitte enam kauaks, sest gangreen on juba väga selgelt paista. Teooria kohaselt domineerib internetis masinmõistus, sisu toodavad robotid, seda organiseerivad algoritmid ja inimsuhtlus marginaliseeritakse teadlikult kui kontrollimatu nähtus. Meie oleme inimestena seal juba külalised. Juhul kui meil õnnestub edukalt CAPTCHA-le tõestada, et me pole robotid. Äkki ongi CAPTCHA funktsioon hoopis vastupidine sellele, mis meie arv Vaata lähemalt ›
39
Loengusari „Residentuu:r“ leidis tänavu aset üheksandat korda ja selles on praeguseks peale koostöö heliloojatega käsitletud teemasid, nagu tehisintellekt, muusikasalvestus ja muusikakriitika. Seekord keskenduti teemale „Pärimus ja inimpsüühika“, mida uuriti Liisa Hõbepapli muinasjutulist sümboolikat tõlgendava uue kammerooperi valmimisprotsessi kaudu. Teose valmimisega rööbiti peeti neli kohtumist, kus helilooja, esitajad ning kutsutud külalised tutvustasid teose teemasid. Kammerooperi aines on pärit eesti Vaata lähemalt ›
33
Lõppenud Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil linastus Iiri režissööri Aislinn Clarke’i teine täispikk mängufilm „Fréwaka“1, mis võitis ka festivali publikupreemia. Film esindab parimas mõttes uue kooli Iiri õudusfilmi: Clarke tuhnib oma linaloos ühelt poolt ringi iiri rahvapärandis, aga kasutab ka nutikalt ära žanrifilmi tüüpmotiive. Värske filmiga jõudis ta Eestisse esmakordselt, nentides, et ilm pole Haapsalus just kõige parem, aga see pole see ka Iirimaal enamasti kiita. Kuidas teist sai ülds Vaata lähemalt ›
33
Kliimamuutuste vastu võitlemisel on energiasektori süsinikuheitme vähendamine üks peamisi ülesandeid. Fossiilkütustest loobumine ja üleminek taastuvenergiale pole pelgalt tehnoloogiline ja majanduslik ümberkorraldus, see on ka sotsiaal-poliitiline protsess. Suuremaid takistusi sellel teel on sooline ebavõrdsus, mis avaldub nii tööjõuturul, poliitikakujunduses kui ka energia kättesaadavuses. Naised ja ebavõrdsus energia kättesaadavuses Naistel on energiaüleminekul otsustav tähtsus, kuid nad seisavad silmits Vaata lähemalt ›
21
Populaarsemad allikad
Postimees
|
32% 5 |
Kroonika
|
16% 13 |
Uued uudised
|
12% 9 |
Õhtuleht
|
9% 3 |
ERR
|
6% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
12.05.2025 00:02
Viimane uuendus: 23:58.
Uudiste reiting uuendatud: 00:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
