460 koht 0
Kultuuriminister Heidy Purga otsustas konkursikomisjoni ettepanekul sõlmida Eesti Rahva muuseumi direktori töölepingu Laura Kipperiga, kes seni on töötanud muuseumi arendusdirektorina ning hetkel direktori kohusetäitjana. Kipper alustab muuseumi juhina tööd 5. mail ning tema ametiaeg kestab viis aastat. „Laura Kipper on end muuseumiväljal tõestanud tugeva liidrina erinevates rollides. Tal on selge nägemus Eesti Rahva Muuseumi tulevikust ning oskused ja teadmised, mida muuseum praegu vajab. Usume, et tema ju
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Valitsus teatas nüüd ametlikult, et muudab ära käibemaksuseaduse. Juulis kehtima hakkav 24-protsendine käibemaksumäär, mis pidi olema ajutine, muutub nüüd alatiseks. Vaata lähemalt ›
1,207
Pilt on illustreeriv. Foto: Paide linnavalitsus Täna, 10. mail saavad kõik klassikaliste autode huvilised võimaluse osa võtta ainulaadsest ühissõidust, mis viib osalejad mööda Eesti teid Tallinnast Paidesse. Üritusele on oodatud kõik vähemalt 25 aasta vanused sõidukid – olgu selleks nostalgiline Zaporožets või väärikas Ferrari. Sõit algab Tallinnas, Olerex/restoran Sõlm tagumises parklas (Lagedi tee 1), kus kogunetakse ajavahemikus kell 11:30–12:00. Sealt asutakse teele põnevat marsruuti mööda ning Pa Vaata lähemalt ›
1,003 värske
Iluuisutaja Niina Petrõkina üllatas lõppenud hooajal mitte ainult sportliku arengu ja tulemustega, vaid ka tippvõistlustele järgnenud galaetendustel. Ta esitas ägeda sõu, mida pileti ostnud publik vaatama tulebki. Vaata lähemalt ›
338 värske
Aasta eurooplasest Narva muuseumi direktor_ Jaanilinn on Putleri plakatist häiritud ja ärritunud Vaata lähemalt ›
299
Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola liidrid teevad laupäeval seninägematu ühisvisiidi Kiievisse, kus peavad kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ning kutsuvad Venemaad üles nõustuma relvarahuga. Vaata lähemalt ›
296 värske
Narva jõe vastaskaldal toimub täna Venemaal tähistatava võidupühaga seoses kontsert, mida saadavad nii suured ekraanid kui ka plakatid pealkirjaga «Aitäh!». Vaata lähemalt ›
294
Kui rahvas mõistab, et neid on veetud nagu lambaid tapamajja, on veel võimalus teha teine valik. Vaata lähemalt ›
273
Sõda ei ole kunagi juhus. See on otsus. Ja kui sa kuuled taas ülemistelt korrustelt juttu “meie julgeolekust”, “ühisest võitlusest vabaduse nimel” ja “eksistentsiaalsest ohust idast”, siis kuula mitte sõnu, vaid vaikust nende taga. Sest just seal, vaikusereas, käib planeerimine. Külm, kalkuleeritud, räpane mäng rahva elude ja saatustega. Eestis on laual Marshalli plaan — mitte ... Vaata lähemalt ›
260
Rahvusvahelisse meediasse jõudnud fotode ja videote kohaselt jälgis USA märulinäitleja Steven Seagal 9. mail Moskvas toimunud Venemaa võidupüha paraadi. Vaata lähemalt ›
215
Vali sõjamuusika, Vene lipud, Georgi lindid ja avalik urineerimine. Politseil on Venemaa võidupühal käed-jalad tööd täis Vaata lähemalt ›
192
„Mängida niimoodi inimeste eludega - see on solvav!“ Andres Puusepp kavatseb teha haigla suhtes ametliku kaebuse Vaata lähemalt ›
169
Katri Raik_ laske meil olla. Välismeedia tuleb vaatama narvalasi justkui ahve puuris Vaata lähemalt ›
137
KLÕPS | Pärast pikka pausi taas laval! Raske aasta üle elanud Gameboy Tetris esines Narvas koos nubluga Vaata lähemalt ›
132
Suuresti Pärnumaale jääval Kikepera looduskaitselal tahetakse RMK, Eestimaa looduse fondi ja Tartu Ülikooli eestvedamisel hakata ligi 4000 hektaril metsa soostama. Kohalikud plaani mõistlikuks ei pea, kartes puude hukkumist ja üleujutusi. Vaata lähemalt ›
123
Aasta eurooplase aunimetuse pälvis tänavu Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova, kes on oma töö ja tegevusega seisnud euroopalike väärtuste eest Narvas ja Ida-Virumaal ning rääkinud aktiivselt kaasa ühiskondlikult olulistel teemadel. Vaata lähemalt ›
122
Eestist lahkub üha rohkem inimesi, müües maha oma kodu ja vara. Kui varem peeti välismaale kolimist pigem erandlikuks, siis nüüd on sellest saanud igapäevane nähtus – eriti väiksemates linnades ja maa ... Vaata lähemalt ›
117
Sildarude kohtuistungil läks tuliseks. „See on selline protsess, mille pärast ma ei taha enam kohtunik olla“ Vaata lähemalt ›
113
Kuigi poes käies või arveid makstes ütleb tunne sageli midagi muud, on Eesti majanduses hoolimata pikalt kestnud langusest näha paranemismärke. Viimane majandusprognoos kinnitab, et majandus on tasapisi pöördunud kasvule – sel aastal ootame 1,7protsendilist kasvu, 2026. aastaks ennustatakse juba 2,5protsendilist tõusu. Tunda rõõmu selle üle, et inimestel ja ettevõtjatel hakkab paremini minema, ei ole patt. Vastupidi – see on lootus, mida Eesti inimesed peale pikalt kestnud langust vajavad ja väärivad. Vaata lähemalt ›
108
Sirp
On teatud liik raamatuid, mida ma mitte kunagi ei osta iseenda riiulisse ega ka mitte kellelegi kingiks. Nimelt kui raamatukaas on kujundatud ilmselgelt tehisaruga, ei ole seda raamatut minu silmis olemas. Jätan need trükised tähelepanuta samamoodi nagu internetis uudisvoogu kerides paavstirõivastes Donald Trumpi pildid või kontoris töötavate kobraste video. Tegu ei ole kunsti, vaid AI-prügiga. Ometi on niisuguseid raamatuid Eesti raamatupoodides müügil sadu. Kui kunagi äratas pahameelt areng, et raamatupo Vaata lähemalt ›
293
Täna algab Tallinnas esimene ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival „Ukufest“, mille puhuks on ühendanud jõud mitmed kunstiinstitutsioonid: kunsti näitavad näitustel korraga Fotografiska, Juhan Kuusi dokfoto keskus, Temnikova ja Kasela galerii, galeriid Truus ja ArtDepoo. Festivalil saab muu hulgas näha nii dokumentaalfotograafiat, tänavakunsti, illustratsioone kui ka performance-kunsti. Mitmed tööd on loodud spetsiaalselt ürituse tarvis. Festivali tagamaid tutvustab korraldaja Alice Järvet. Kelle Vaata lähemalt ›
141
Varikatus Mürsulõhkudest varikatuse all magame täna. Me janudel ei ole enam midagi otsida. Aja ja koha kammitsates valime ikka jälle üksteise, sel pimedaimal süda- ööl. Üllatume, oleme tänulikud, kui hommik koputab laugeile. Ärkame, ilma et meil oleks kuhugi minna, ärkame jälle, justkui harjutamaks, kuidas veel tõusta. Tagasiteel Tartust uskusin … otsekui suve viimane keel, aimates oma katkemist. Jaan Kaplinski, „Vili on lõigatud“ Rongisõidul Tartust tagasi uskusin, et suudan taas õppida... Vaata lähemalt ›
104
Värskelt riigiarhitektina välja hüütud Tõnis Arjus räägib ruumiga seotud väljakutsetest ja vastuoludest, Rail Balticust ja tuuleparkidest, kärbetest ning eesmärkidest. Ütlesid „Ringvaates“, et sinu ülesanne on tegeleda kogu ruumiga. See määratlus on väga laialivalguv. Palun selgita, mis asi on ruum ja kas on mingeid üle Eesti kehtivaid põhimõtteid, mis on hea ruum. Alustasin taskuhäälinguga „Ruumilood“ osaliselt just põhjusel, et selle mõiste mahtu selgitada. Inglise keeleruumis näiteks polegi sama mõistet Vaata lähemalt ›
82
Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi visuaalse osaluskommunikatsiooni dotsent Kerli Kirch Schneider ning BFMi osaluskultuuri professor ja juhendaja Katrin Tiidenberg viisid aastatel 2021–2023 läbi uurimuse, kuidas kujutatakse Eesti popmuusikas naiselikkust. Kirch Schneider intervjueeris 13 popartisti, kolme produtsenti/mänedžeri ja kolme muusikaeksperti, kellest enamik olid naised. Hiljem uuris ta ka edetabelite mängitumaid muusikavideoid, laulusõnu ja muusikute sotsiaalmeediapost Vaata lähemalt ›
48
Kuna aprilli jäid lihavõttepühad, kõlas kontserdisaalides tavapärasest enam vaimulikke suurteoseid: Johann Valentin Mederi „Matteuse passioon“, James MacMillani „Stabat Mater“ ja Andrew Lloyd Webberi reekviem. Kaks esimesena mainitut kanti Eestis ette esimest korda, Lloyd Webberi suurvormi on siinmail kuuldud korra, 1994. aastal. Eesti muusikaloo vaatenurgast pakkus suurimat huvi aastatel 1674–1680 Tallinna kantori Mederi „Matteuse passioon“, mille esitasid Mustpeade majas Collegium Musicale ja Tallinna Bar Vaata lähemalt ›
47
Surnud interneti teooria on küll veel vandenõuteooriate sekka liigitatud, aga ilmselt mitte enam kauaks, sest gangreen on juba väga selgelt paista. Teooria kohaselt domineerib internetis masinmõistus, sisu toodavad robotid, seda organiseerivad algoritmid ja inimsuhtlus marginaliseeritakse teadlikult kui kontrollimatu nähtus. Meie oleme inimestena seal juba külalised. Juhul kui meil õnnestub edukalt CAPTCHA-le tõestada, et me pole robotid. Äkki ongi CAPTCHA funktsioon hoopis vastupidine sellele, mis meie arv Vaata lähemalt ›
39
Loengusari „Residentuu:r“ leidis tänavu aset üheksandat korda ja selles on praeguseks peale koostöö heliloojatega käsitletud teemasid, nagu tehisintellekt, muusikasalvestus ja muusikakriitika. Seekord keskenduti teemale „Pärimus ja inimpsüühika“, mida uuriti Liisa Hõbepapli muinasjutulist sümboolikat tõlgendava uue kammerooperi valmimisprotsessi kaudu. Teose valmimisega rööbiti peeti neli kohtumist, kus helilooja, esitajad ning kutsutud külalised tutvustasid teose teemasid. Kammerooperi aines on pärit eesti Vaata lähemalt ›
33
Lõppenud Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil linastus Iiri režissööri Aislinn Clarke’i teine täispikk mängufilm „Fréwaka“1, mis võitis ka festivali publikupreemia. Film esindab parimas mõttes uue kooli Iiri õudusfilmi: Clarke tuhnib oma linaloos ühelt poolt ringi iiri rahvapärandis, aga kasutab ka nutikalt ära žanrifilmi tüüpmotiive. Värske filmiga jõudis ta Eestisse esmakordselt, nentides, et ilm pole Haapsalus just kõige parem, aga see pole see ka Iirimaal enamasti kiita. Kuidas teist sai ülds Vaata lähemalt ›
33
Kliimamuutuste vastu võitlemisel on energiasektori süsinikuheitme vähendamine üks peamisi ülesandeid. Fossiilkütustest loobumine ja üleminek taastuvenergiale pole pelgalt tehnoloogiline ja majanduslik ümberkorraldus, see on ka sotsiaal-poliitiline protsess. Suuremaid takistusi sellel teel on sooline ebavõrdsus, mis avaldub nii tööjõuturul, poliitikakujunduses kui ka energia kättesaadavuses. Naised ja ebavõrdsus energia kättesaadavuses Naistel on energiaüleminekul otsustav tähtsus, kuid nad seisavad silmits Vaata lähemalt ›
21
Populaarsemad allikad
Postimees
|
17% 1 |
Uued uudised
|
10% 1 |
Delfi
|
10% 1 |
ERR
|
9% 4 |
Õhtuleht
|
8% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.05.2025 08:28
Viimane uuendus: 08:24.
Uudiste reiting uuendatud: 08:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
