485 koht 0
Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista toimub 2025. aastal 5.–10. maini. Festivali teemaks on sedapuhku “Raamat kui paik, paik kui raamat” ning patrooniks kirjanik KaiAareleid. Tartu kirjandusfestival jätkab traditsiooniks saanud väljasõite teistesse Eestimaa linnadesse, mis saavad festivali partnerlinnana nõnda kirjanduspeost osa. Sel aastal on partnerilinnaks Valga ning 29. aprillil oodatakse kõiki Valga Kultuurikeskusesse, kus päeva alustavad lasteprogrammiga kell 10 Mika Keränen ja Contra, a
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Alates 25. eluaastast on kõikidel mõistlik üle vaadata, millal ja mille vastu nad on vaktsineeritud ning milliste haiguste vastu tuleks vaktsiinisüsti korrata. Loe "Meelespea: milliste haiguste vastu peaks täiskasvanuna uuesti vaktsineerima?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
4,007 värske
Eesti odaviskaja Gedly Tugi tegi pühapäeval kaasa Poolas Domažlices toimunud võistlusel ja teenis kenade sooritustega esikoha. Vaata lähemalt ›
1,551 värske
Reformierakond tõestab üha enam, et tema sihiks on diktatuur, olukord, kus pealtnäha demokraatia raames surutakse läbi seadused, mis on vastukarva tervele ühiskonnale. Postimees kirjutab sellest, et kurikuulus kliimaseadust, mida vorbitakse kliimaministeeriumi tagatubades ametnike ja poliitikute osavõtul kiiresti ja salaja, tahetakse seaduseks läbi suruda kujul, mis lõpuks kellelegi ei sobi. Kliimaseadus senisel kujul ei meeldinud kellelegi, ettevõtjatest ... Vaata lähemalt ›
1,515 värske
Kelen McBreen | Infowars President Donald Trump nimetas laupäeva „suurepäraseks päevaks Venemaa ja Ukraina jaoks“, kuna tema sõnul liigub sõda lõpule lähemale. Ta viitas sellele, et Venemaa president Vladimir Putin kutsus üles otsestele läbirääkimistele Ukraina nukupresidendi Volodõmõr Zelenskõiga. USA president ütles, et sõja lõpetamine tähistaks “täiesti uut ja palju paremat MAAILMA”. Ta lisas, et “jätkab [...] Vaata lähemalt ›
1,168 värske
Kõik räägivad sõjast. Mõni räägib sellest nagu võimalusest, teine nagu paratamatusest, kolmas vaikides hirmu all. Enamik räägib sellest, kuidas jääda ellu, aga liiga vähesed küsivad endalt: mille nimel? Miks peab inimene üldse kogema sõda? Miks peab ta minema läbi vägivalla, läbi hävingu, läbi kõige madalama, et meenutada endale, et elu on püha? Kas poleks juba ... Vaata lähemalt ›
881 värske
Iga uus hooaeg algab plaanide tegemisega, et mida sel aastal ette võtta, mis pakuks tantsijatele motivatsiooni, rõõmu ja ootusärevust. Sel korral sai peale kaalutlusi ja lapsevanematega nõupidamist lisaks vabariiklikel ja maakondlikel sündmustel osalemisele välja valitud kaks välisfestivali, kuhu stuudio rühmad sõita võiks. Vaata lähemalt ›
687 värske
Ameerika kommentaatori Brandon Smithi hinnangul on Euroopa üle valitsev eliit tänaseks loobunud demokraatia etendamisest ning asunud süstemaatiliselt likvideerima kõikides riikides ainsaid opositsioonijõude, mis seisavad kontinendi vaesumise ning sõtta kiskumise programmi vastas. Vaata lähemalt ›
665
Colombias Bogotas toimuval epeevehklejate hooaja viimasel GP-etapil jõudis Katrina Lehis kaheksa parema hulka. Nelli Differt jäi pidama teise ringi. Vaata lähemalt ›
659
Katrina Lehis võitis Colombia pealinnas Bogotas peetud hooaja viimasel epeevehklemise GP-etapil pronksmedali. Vaata lähemalt ›
654 värske
Üldhariduskoolid saavad eestikeelseks õppeks vajaliku õppevara soetamiseks toetust kokku 707 000 eurot. Vaata lähemalt ›
504 värske
Siuh-säuh, kabjatangid, raspel ja kabjaviil aina välguvad. Ka kõige tõrksam 600kilone olevus muutub õblukese Laura Lemmingu käe all kuulekaks. Ehkki mõni on ka vastu vahtimist virutanud. Vaata lähemalt ›
436 värske
Aastal 2022 kasutas nii maailmas kui ka Euroopas keskmiselt 18 inimest tuhandest iga päev mõnd antibiootikumi, Eestis aga 13 inimest tuhandest. Loe "WHO raport: Eestis kasutatakse antibiootikume keskmisest vähem" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
410 värske
Kui kommunikatsiooniekspert ja endise siseministri Lauri Läänemetsa nõunik Vootele Päi avalikus ruumis liigub, on tal rõõmustavalt sageli kaasas rebasekarva Diego. Koer, kes oskab anda käppa riigijuhtidele, pakub peremehele lohutust ja tuge ning on innustanud tegema akadeemilisi valikuid. Hellitavalt meelerahunõunikuks kutsutud loom on küll laitmatult puhas ja korda armastav, ent kui seiklus kutsub, ei pelga temagi sõnnikusse viskuda või omi asju ajama minna. Vaata lähemalt ›
409
Esmaspäeval tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva, et pöörata õdedele suuremat tähelepanu ja märgata nende tänuväärset panust meie ühiskonnas. Õdede töö eesmärk on inimese terviseseisundi, elukvaliteedi ja toimetuleku säilitamine, parandamine ning stabiilses seisundis patsiendi ravi toetamine. Vaata lähemalt ›
408
Kui kuu alguses nägid mitmed elanikud Nõmmel liikumas karu, siis 10. ja 11. mail märkasid Narva-Jõesuus tähelepanelikumad liiklejad samuti mõmmikut, kes tänavatel ja majade vahel ringi patseeris. Vaata lähemalt ›
396 värske
Pühapäeval suri Aivar Trallmann, kes oli viimase kolme aastakümne jooksul korraldanud Viljandis sadu kontserte ja kümneid festivale. Vaata lähemalt ›
391 värske
Pärast seda, kui Moskvas toimus järjekordne idiootne poliitpropaganda šõu: „võime korrata võidupüha“, leidis Ukraina pealinnas Kiievis aset sündmus, mis annab tunnistust põhjapanevast muutusest Euroopa julgeolekusüsteemis. Vaata lähemalt ›
341
Eesti kavandatav kliimaseadus tekitab ettevõtjates taas paksu verd. Kliimaministeeriumi soov, uued seadusemõtted salajas hoida, tekitab hirmu, et ametnikud-poliitikud püüavad kiiresti ja salaja seaduse läbi suruda kujul, mis lõpuks kellelegi ei sobi. Vaata lähemalt ›
336
On teatud liik raamatuid, mida ma mitte kunagi ei osta iseenda riiulisse ega ka mitte kellelegi kingiks. Nimelt kui raamatukaas on kujundatud ilmselgelt tehisaruga, ei ole seda raamatut minu silmis olemas. Jätan need trükised tähelepanuta samamoodi nagu internetis uudisvoogu kerides paavstirõivastes Donald Trumpi pildid või kontoris töötavate kobraste video. Tegu ei ole kunsti, vaid AI-prügiga. Ometi on niisuguseid raamatuid Eesti raamatupoodides müügil sadu. Kui kunagi äratas pahameelt areng, et raamatupo Vaata lähemalt ›
293
Täna algab Tallinnas esimene ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival „Ukufest“, mille puhuks on ühendanud jõud mitmed kunstiinstitutsioonid: kunsti näitavad näitustel korraga Fotografiska, Juhan Kuusi dokfoto keskus, Temnikova ja Kasela galerii, galeriid Truus ja ArtDepoo. Festivalil saab muu hulgas näha nii dokumentaalfotograafiat, tänavakunsti, illustratsioone kui ka performance-kunsti. Mitmed tööd on loodud spetsiaalselt ürituse tarvis. Festivali tagamaid tutvustab korraldaja Alice Järvet. Kelle Vaata lähemalt ›
141
Varikatus Mürsulõhkudest varikatuse all magame täna. Me janudel ei ole enam midagi otsida. Aja ja koha kammitsates valime ikka jälle üksteise, sel pimedaimal süda- ööl. Üllatume, oleme tänulikud, kui hommik koputab laugeile. Ärkame, ilma et meil oleks kuhugi minna, ärkame jälle, justkui harjutamaks, kuidas veel tõusta. Tagasiteel Tartust uskusin … otsekui suve viimane keel, aimates oma katkemist. Jaan Kaplinski, „Vili on lõigatud“ Rongisõidul Tartust tagasi uskusin, et suudan taas õppida... Vaata lähemalt ›
104
Värskelt riigiarhitektina välja hüütud Tõnis Arjus räägib ruumiga seotud väljakutsetest ja vastuoludest, Rail Balticust ja tuuleparkidest, kärbetest ning eesmärkidest. Ütlesid „Ringvaates“, et sinu ülesanne on tegeleda kogu ruumiga. See määratlus on väga laialivalguv. Palun selgita, mis asi on ruum ja kas on mingeid üle Eesti kehtivaid põhimõtteid, mis on hea ruum. Alustasin taskuhäälinguga „Ruumilood“ osaliselt just põhjusel, et selle mõiste mahtu selgitada. Inglise keeleruumis näiteks polegi sama mõistet Vaata lähemalt ›
82
Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi visuaalse osaluskommunikatsiooni dotsent Kerli Kirch Schneider ning BFMi osaluskultuuri professor ja juhendaja Katrin Tiidenberg viisid aastatel 2021–2023 läbi uurimuse, kuidas kujutatakse Eesti popmuusikas naiselikkust. Kirch Schneider intervjueeris 13 popartisti, kolme produtsenti/mänedžeri ja kolme muusikaeksperti, kellest enamik olid naised. Hiljem uuris ta ka edetabelite mängitumaid muusikavideoid, laulusõnu ja muusikute sotsiaalmeediapost Vaata lähemalt ›
48
Kuna aprilli jäid lihavõttepühad, kõlas kontserdisaalides tavapärasest enam vaimulikke suurteoseid: Johann Valentin Mederi „Matteuse passioon“, James MacMillani „Stabat Mater“ ja Andrew Lloyd Webberi reekviem. Kaks esimesena mainitut kanti Eestis ette esimest korda, Lloyd Webberi suurvormi on siinmail kuuldud korra, 1994. aastal. Eesti muusikaloo vaatenurgast pakkus suurimat huvi aastatel 1674–1680 Tallinna kantori Mederi „Matteuse passioon“, mille esitasid Mustpeade majas Collegium Musicale ja Tallinna Bar Vaata lähemalt ›
47
Surnud interneti teooria on küll veel vandenõuteooriate sekka liigitatud, aga ilmselt mitte enam kauaks, sest gangreen on juba väga selgelt paista. Teooria kohaselt domineerib internetis masinmõistus, sisu toodavad robotid, seda organiseerivad algoritmid ja inimsuhtlus marginaliseeritakse teadlikult kui kontrollimatu nähtus. Meie oleme inimestena seal juba külalised. Juhul kui meil õnnestub edukalt CAPTCHA-le tõestada, et me pole robotid. Äkki ongi CAPTCHA funktsioon hoopis vastupidine sellele, mis meie arv Vaata lähemalt ›
39
Loengusari „Residentuu:r“ leidis tänavu aset üheksandat korda ja selles on praeguseks peale koostöö heliloojatega käsitletud teemasid, nagu tehisintellekt, muusikasalvestus ja muusikakriitika. Seekord keskenduti teemale „Pärimus ja inimpsüühika“, mida uuriti Liisa Hõbepapli muinasjutulist sümboolikat tõlgendava uue kammerooperi valmimisprotsessi kaudu. Teose valmimisega rööbiti peeti neli kohtumist, kus helilooja, esitajad ning kutsutud külalised tutvustasid teose teemasid. Kammerooperi aines on pärit eesti Vaata lähemalt ›
33
Lõppenud Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil linastus Iiri režissööri Aislinn Clarke’i teine täispikk mängufilm „Fréwaka“1, mis võitis ka festivali publikupreemia. Film esindab parimas mõttes uue kooli Iiri õudusfilmi: Clarke tuhnib oma linaloos ühelt poolt ringi iiri rahvapärandis, aga kasutab ka nutikalt ära žanrifilmi tüüpmotiive. Värske filmiga jõudis ta Eestisse esmakordselt, nentides, et ilm pole Haapsalus just kõige parem, aga see pole see ka Iirimaal enamasti kiita. Kuidas teist sai ülds Vaata lähemalt ›
33
Kliimamuutuste vastu võitlemisel on energiasektori süsinikuheitme vähendamine üks peamisi ülesandeid. Fossiilkütustest loobumine ja üleminek taastuvenergiale pole pelgalt tehnoloogiline ja majanduslik ümberkorraldus, see on ka sotsiaal-poliitiline protsess. Suuremaid takistusi sellel teel on sooline ebavõrdsus, mis avaldub nii tööjõuturul, poliitikakujunduses kui ka energia kättesaadavuses. Naised ja ebavõrdsus energia kättesaadavuses Naistel on energiaüleminekul otsustav tähtsus, kuid nad seisavad silmits Vaata lähemalt ›
21
Populaarsemad allikad
![]() |
37% 15 |
![]() |
17% 9 |
![]() |
9% 3 |
![]() |
7% 18 |
![]() |
6% 1 |
Vaata allikaid » |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
12.05.2025 10:42
Viimane uuendus: 10:40.
Uudiste reiting uuendatud: 10:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)