157 koht 26
Omaenda piiride või piiratuse tajumine võib olla keeruline, kuna piiritõmme on üürikesem, kui esmapilgul näib. Piir kui selline on laialivalguv, sattumuslik, ent ka turvaline, s.t turvatunnet kehtestav. Igasugune muutumine ja moondumine toimub aga paljuski just piiride vahealal, piire ületades, ning seda võib olla ootamatult raske, isegi ebameeldiv täheldada. Kõik meie ümber on pidevas muutumises (ja kadumises) nagu ka inimesed ise, ehkki seestpoolt vaadates oleme justkui kogu aeg samad – vähemasti minapilt
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Meie hulgast on 81-aastasena lahkunud muusik, muusikapedagoog ja ansambli Rock Hotel asutajaliige ja kunstiline juht Heigo Mirka. Vaata lähemalt ›
1,440
Saimre Agro üks omanikest, aastakümneid seakasvatusega tegelnud Mati Tuvi rääkis neljapäeval Sakalale, et kui nõndanimetatud seakaitsjaid ei oleks olnud, oleks Nurme farm praeguseks sigadest tühi. "Ilmselt paljudele inimestele selles seltskonnas ei olnud see üldse mitte mingisugune loomade kaitsmine, vaid poliitiline aktsioon. Nii-öelda häältekogumine ja mis kõik sellega kaasneb. Poliitilise profiidi kogumine," nentis ta. Vaata lähemalt ›
859
Isegi kui Nurme farmis ei ilmne sigadel kunagi haigustunnuseid, ei tunnista riik ehk Põllumajandus- ja Toiduamet neid enam terveks ning peale hädatapu ei ole sigala töö jätkumiseks ühtegi võimalust. Vaata lähemalt ›
855
Muusik Heigo Mirka on meie seast lahkunud. Mirka oli legendaarse ansambli Rock Hotel asutajaliige ja kunstiline juht. Ta oli 81-aastane. Vaata lähemalt ›
854
81aastaselt suri muusik, muusikapedagoog ja ansambli Rock Hotel asutajaliige ja kunstiline juht Heigo Mirka (20.4.1944–14.8.2025). Vaata lähemalt ›
554
Kliimaministeeriumi veidrikud annavad teada, et Rail Baltic on muteerunud haledaks käkiks. Pole seda, pole teist: pool raha on puudu, raudtee ehitatakse kogu Eesti lõigu ulatuses üheteelisena, Muuga-Soodevahe lõigus hakkavad liikuma ainult kaubaveod, liiklusjuhtimine ehitatakse välja 80 protsenti ning raudtee elektrifitseerimine 70 protsenti kavandatud mahust ja ehitamata jääb kuni 13 viadukti, milleks otse minna, kui ringi ... Vaata lähemalt ›
473
Viljandimaal Võhmas hukkus neljapäeva õhtul teelt välja paiskunud mootorrattur. Vaata lähemalt ›
442
Mitte meie ametnik, politseinik, keskmine poliitik mistahes erakonnast või ka kogu rahvas pole haige, vaid kapis on loll kollektiivne koll, kelle rahamaitse suus läbi viidud silmamoonduste all kannatame me kõik koos terve rahvana, kirjutab Peeter Espak. Vaata lähemalt ›
410
Politsei pidas kinni 55-aastase mehe, kes ähvardas kirvega Kanepi vallas Kuula sigala juures Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) töötajat. Vaata lähemalt ›
410
Kell 18.29 sai häirekeskus teate raskeks liiklusõnnetusest Võhma linnas Tallinna tänaval. Hetkel teadaolevalt sõitis 29aastane mees mootorrattaga teelt välja ning sai raskelt viga. Vaata lähemalt ›
383
Seakatku pärast taheti hukata Viljandimaal Kärstnas asuvas Nurme farmis kõik 4500 siga. Meeleavaldajad kogunesid selle vastu protestima. Kuigi põllumajandus- ja toiduamet lükkas sigade hukkamise neljapäeval edasi, ei kavatse viimased protestijad niipea lahkuda. Miks nii? Vaata lähemalt ›
358
Sigade Aafrika katku leviku tõttu on surmale määratud juba 26 000 kodusiga, leviku piiramiseks suurendatakse drastiliselt metssigade küttimist ning pakutakse lisatoetust hügieeninõuetesse investeerimiseks farmides. Vaata lähemalt ›
293
Hiljuti tuli uudis, et poissminister Erkki Keldo eestvedamisel on väljatöötamisel järjekordne repressiooniseadus, mille jõustumisel hakatakse samasoolisi ühiskonna eest kaitsma tšekaa karmuse ja gestaapo vahenditega – kes vaatab “praidi” viltuse pilguga, saab kumminuiaga ja rootsi kardinad. Kas homodel läheb sellest kergemaks? Kui nad tahavad heteroühiskonnale senise kapisoleku eest kätte maksta, siis küll. Kui nad aga tahavad olukorda ... Vaata lähemalt ›
272
Tallinna kesklinnas juhtus täna õhtul raske liiklusõnnetus, milles said joobes juhi süül viga kaks jalakäijat ja ka juht ise. Õnnetuse hetkel viibis sõidukis ka väike laps. Vaata lähemalt ›
264
„Ei meenu küll, et oleksin olnud kunagi tööalaselt keerulisemas olukorras,“ tunnistab põllumajandus- ja toiduameti peadirektor Raimo Heinam viidates laupäevale, kui pidi seisma silmitsi sadade meeleav ... Vaata lähemalt ›
262
Meedia vahendab iga päev mõnuga teateid maastikupõlengutest Vahemeremaades ja mujal “kuumades kohtades” üle maailma ning need kannavad alati endas kaudset või otsest sõnumit: näete, mida inimtekkelised kliimamuutused kaasa toovad! Inimtekkelised on paraku just põlengud ehk sageli on tegu süütamistega, kuum aga on ilm Vahemeremaades alati olnud – ega muidu poleks neil siestat, vaikusetunde pärastlõunast kuni ... Vaata lähemalt ›
259
Rahvajutt räägib sellest, kuidas karjapoiss külarahvast lollitas: karjus, et hundid on karja kallal ja kui inimesed kohale ilmusid, naeris laginal, sest polnud mingeid hunte. Kui inimesed olid kolmel korral lolliks tehtud, nad enam välja ei tulnud, kuid neljandal korral olidki soed platsis ja harvendasid karja, kuid karjapoisi paanilist kisa enam keegi tõsiselt ei võtnud. Kuidagi ... Vaata lähemalt ›
232
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) uurimine jõudis järeldusele, et tänavu kevadel Harjumaal Viimsis autoga põgenenud poisi kinnipidamisel ennast teenistusrelvast jalga tulistanud politseinik pani ise püstolit kabuuri asetades hoolimatult sõrme relva päästikule, mis põhjustas lasu. Vaata lähemalt ›
210
Sirp
Muinasjuttudest pärit väljend, et kui nad surnud ei ole, siis elavad edasi, sobib iseloomustama Haapsalu Suveteatri Seltsi uut lavastust „Viimane vaba suvi“. Näidendi autor on Andra Teede ja lavastaja Eero Spriit, lavastuse produtseerimise eest vastutas Aarne Valmis Vana Baskini teatrist. Näidend on kirjutatud Haapsalu raudteejaamale koostöös sealsamas tegutseva muuseumiga. Haapsalu raudteejaama suvine ootepaviljon on hea kontserdipaik, aga sobib hästi ka teatrile. Tingimused on küll keerulised, sest lavana Vaata lähemalt ›
127
Muusikavaldkonna rollide üle on arutletud aastaid nii Tallinn Music Week’il kui ka Eesti muusikaturu fookuspäeval ning on näha, et vaikselt saab selgemaks, mis laadi inimesed muusikatööstuses toimetavad või võiksid seda teha. Kuna Eesti muusikatööstus on alles väike ja arenemisjärgus, siis pole piirid alati selged ja üks inimene võib võtta endale mitu rolli. Kui rääkida artisti mänedžerist, lähevad tööjaotuse ootused tihti mitmesse ilmakaarde laiali. Paistab, et ootusi ja tööd on palju,... Vaata lähemalt ›
92
Linnagaleriis mängivad kunstnikud Sandra Ernits ja Tõnis Jürgens kuraator Siim Preimani taktikepi rütmis mingit laulumängu, mille ainsad nii-öelda tõelised instrumendid, hulk kellukesi, häält ei tee. Tomatitaimed, katusekonstruktsioonid, IKEA või Jyski aiapaviljon, mitut masti projektorid, konnakudukorsetid, botaanilised antennid – orkestri teised liikmed on samuti tummad. „Tuuleviit“ tekitab näitusena ulmalise olmekorra, toimub metafoorne tagasitulek tähtede juurest, kõik on nagu sama, kõik on nagu uus. Si Vaata lähemalt ›
90
Ma töötan raamatukogus. Raamatud on seal maa all ja maa peal, on sõbrad ja vaenlased, need on nagu mingi ktooniline – maa-alune ja iidne – jõud, mis alati on nähtav vaid osaliselt, aga mille ulatus, mille arv, mille lehtede hulk, tähtede ääretus, sisendab kosmilist õudu nagu pilvitul ööl tähistaevasse vaatamine, kui pea hakkab ringi käima ja sa tajud kõige muu väiksust selle mõõtmatuse kõrval. Kui ma kõnnin fondiruumides siis plõksavad... Vaata lähemalt ›
86
Aastal 2025 on Lätis ja Eestis põhjust tähistada ühist aastapäeva: esimese läti ja eesti keeles trükitud raamatu ilmumisest on saanud 500 aastat. Nii lätlaste kui ka eestlaste kirja- ja trükisõna ning raamatukultuur on pannud aluse tugeva keelevaimu, eneseteadvuse ja riikluse kujunemisele. Läti rahvusraamatukogu on koostanud mahuka programmi „Läti raamat 500“ ning viib seda ellu juba alates aastast 2021. Seejuures on tehtud koostööd ka partneritega, Eesti kolleegidega, kes tähistavad oma raamatukultuuri... Vaata lähemalt ›
50
Robert Wilsoni (1941–2025) rikkaliku pärandi mõistmiseks on tähtis näha kaugemale laval toimuvast, vaadata lava taha, ette ja kõrvale. Arvukate teatrilavastuste kõrval annab selleks väärt võimaluse tähelepanu pööramine tema asutatud Watermilli keskusele, etenduskunstide laboratooriumile, mida kunstnik pidas oma tõeliseks koduks ning kus ta ka nädala eest, 31. juulil, siit ilmast lahkus. Robert Wilsonist – või Bobist, nagu teda kutsuti – ja tema loomingust saaks kirjutada väga paljudest vaatepunktidest. Sün Vaata lähemalt ›
48
Kes väikese lapsega linnas jalutanud, on kindlasti märganud, kui mänguliselt ja erinevalt täiskasvanutest mudilased linna kasutavad ja kogevad. Mänguvahendiks võib saada äärekivi, trepiaste, poriloik, liiklusmärgipost jne. Täiskasvanuna kipume nii avara maailma kogemise viisi minetama. 13. – 17. augustini Tartus toimuv linnafestival „Uit“ aitab mängimist ja mängulisust meelde tuletada. Sel aastal on tegevused koondatud pealkirja „Mängu linn“ alla. Muu hulgas püstitatakse linna kaheksa mängule kutsuvat inst Vaata lähemalt ›
26
Tänavu on eesti raamatu aasta. Nagu korduvalt on rõhutatud, ei ole see mitte ainult meie eesti raamatu aasta, vaid ka lätlaste oma, sest 1525. aastal ühest Lüübeki kõrtsist leitud vaatides olid „missad liivimaa, läti ja eesti rahvakeeles“. Sealt kõrtsist saabki meie ühine piduaasta alguse ja selle mõneti juhusliku sündmuse sümboolse tähenduse üle tuleb ainult rõõmustada. Põhimõtteliselt on meie ühine kultuuri- ja ajalugu muidugi pikka aega teada olnud, aga alles viimasel... Vaata lähemalt ›
26
Ukraina kunsti festivali raames saab Juhan Kuusi dokfotokeskuses näha Ukraina kaasaja kunsti maastikul legendi mõõtkavasse pürgiva Pavlo Mazai teoseid. Tallinnasse jõudnud näitusetervik kannab pealkirja „Esseed“ ja on kokku pandud erinevatest fotoseeriatest. Esmase valiku töödest tegid autor ja tema ukraina kuraator Tetjana Dorošenko, lõplik näitusepilt kujunes Tallinnas kohapeal, ruumide ja kujunduse (Toomas Järvet ja Kristel Laur) koostoimes. Autor ise kujundamises ei osalenud, näituse installeerimise aeg Vaata lähemalt ›
17
Mis toimub soome-ugri põlisrahvastega praegu Venemaal ja kuidas nendega suhelda? See on tähelepanuväärne küsimus soome-ugri uurimistööd tegevale teadlasele. Välitöid me nende rahvaste juures enam ei korralda, aga mingid suhtlemise ja teadmiste vahetamise viisid on veel olemas. Kauge maa tagant on lävimine keerukas ja millestki arusaamine veel raskem. Sellises olukorras on abiks ka kõik võimalikud vahendid, olgugi nende kaudu kogutavad teadmised killustatud ja kogemus piiratud. Venemaa soome-ugri põliselanik Vaata lähemalt ›
11
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 2 |
ERR
|
14% 3 |
Õhtuleht
|
13% 2 |
Uued uudised
|
8% 2 |
Delfi
|
7% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.08.2025 03:45
Viimane uuendus: 02:52.
Uudiste reiting uuendatud: 03:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
