601 koht 0
Täna, 25. aprillil tähistab ajakiri Looming oma 102. aastapäeva. Pidulikul koosviibimisel antakse üle aastaauhinnad parimate mullu ilmunud kaastööde eest. Joonas Veelmaa – luuletused (Looming nr 10) Riste Sofie Käär – luuletused (Looming nr 8) Brigitta Davidjants – novellid „Vaikusesse“ (Looming nr 1) ja „Tsavt tanem“ (Looming nr 7) Heili Sepp – artiklid „Kirjanduslikud kohtud (III). Aastad 1927–1940“ (Looming nr 2) ja „Kirjanduslikud kohtud (IV). Ühiskond kohtupeeglis 1927–1940“ (Looming nr 12) Heli Allik.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Kõik see, mida poliitprojekt Eesti 200 esitles oma laupäevasel poliitsabatil nende eduna, on seda vaid vasakliberaalse woke-rahva jaoks. Esimene küsimus Kristina Kallasele olekski: kui te olete väidetavalt nii palju head teinud, siis miks on teist saanud paari-protsendi-partei? “Oleme valitsuserakonnana ellu viinud ühtse Eesti kooli, kehtestanud abieluvõrdsuse, algatanud haridusreformid, taastanud jätkusuutliku pensionisüsteemi, loonud majanduskasvu plaani aastani ... Vaata lähemalt ›
1,768
„Vallalise kaunitari“ saatest tuntuks saanud massöör Kaspar Rooni on nüüd igas mõttes võetud mees. Ta abiellus reedel oma elu armastuse Pillega, kellega tal on ka tütar. „Kõige olulisem on see, et saime abiellutud, aga tee selleni oli ehe näide klassikalisest pulmaeelsest hullusest - beebi nuttis, koer ajas pruuti taga ning närv oli ikka sees,“ muljetab Kaspar. Vaata lähemalt ›
1,675
Järjest ärevamaid sõnumeid kostab meie ja Soome piiri tagant, kus Venemaa tegeleb sõjalise võimekuse taastamisega. Mida panna tähele ja kuidas arenguid tõlgendada, kirjutab Postimehe ja sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort. Vaata lähemalt ›
1,120
ARVUSTUS | „Süü“. Päriselt põnev Eesti krimka, kus puuduvad pikad tühjad kaadrid ja kõrva kriipiv dialoog Vaata lähemalt ›
950
Mere kaldalt taevasse punast värvi rakette lasknud seltskond käivitas laupäeval Läänemaal merepäästeoperatsiooni, vahendab Nõva päästekomando oma sotsiaalmeedia lehel. Vaata lähemalt ›
760 värske
Nagu tavaks saanud, tähistatakse 29. juunil Raekoja platsil Tartu linna päeva suurejoonelise galakontserdiga. Tänavu on kontsert pühendatud eesti raamatu aastale ning viib kuulajad muusikalisele retkele läbi Tartuga seotud kirjanduslike tähtsündmuste. Vaata lähemalt ›
728 värske
VIDEO | Sardiinias kindla võidu suunas liikunud Emil Lindholm tegi dramaatilise avarii Vaata lähemalt ›
707 värske
Autoralli MM-sarja kuues etapp kihutatakse sel nädalavahetusel Sardiinia kruusateedel. Kas eelmisel etapil Portugalis suurepärast kiirust näidanud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai) suudavad Sardiinias samal kombel jätkata? Õhtulehe ralliblogi hoiab sündmuste käigul operatiivselt silma peal! Vaata lähemalt ›
626
Tuline seik aprillist. Rahandusminister Bessentiga kaklust alustanud Elon Musk visati Valgest Majast välja Vaata lähemalt ›
600
Lätis toimusid eile laupäeval, 7. juunil kohalikud valimised ja pealinnas Riias võitis valimised kohalik parempoolne ja rahvuslik partei „Läti kõigepealt” (Latvija pirmajā vietā). See on tähelepanuväärne, kuna Läti rahvuslikke huve ja Venemaaga paremat läbisaamist toetaval erakonnal pole parlamendis üldse esindatust, rääkimata valitsusest. Erakond kogus valimistel Riias 18,25 protsenti häältest. Teiseks tuli 16,56 protsendiga erakond Progressiivsed, ... Vaata lähemalt ›
592 värske
Oleme jõudnud ajastusse, kus päris töö tundub ajaraisk. Töö on madal. Tööd tehakse siis, kui pole „paremat ideed“. Aga kui me kõik saame rikkaks, kes siis töötab? Vaata lähemalt ›
545
Mallukas skandaale ei kahetse_ mulle tuleb iga päev kümneid vihjeid. Räägin neist, kelle kohta tean, et see on tõsi Vaata lähemalt ›
531
Vikerraadio saatesari "Päevatee" tähistas 36. sünnipäeva koos Toomas Lunge ja Jaan Elgulaga, kes rääkisid oma pikast sõprusest ja sellega kaasnevast võimest laval üksteise mõtteid lugeda. Vaata lähemalt ›
528 värske
OTSEBLOGI | Sardiinia ralli_ Ogier kasvatas pühapäeva esimesel katsel Tänaku ees edu Vaata lähemalt ›
499
Eile õhtul kell 18.10 said päästjad väljakutse Järva valda Metsla külla, kus teataja sõnul põles saun. Vaata lähemalt ›
436
Maailma teine reket Coco Gauff alistas Prantsusmaa lahtiste finaalis valgevenelanna Arina Sabalenka 6:7 (5), 6:2, 6:4. Vaata lähemalt ›
398
Washingtoni osariigis juhtus 30. mail veoautoavarii, mille tulemusel pääses valla umbes 14 miljonit autos puidust tehtud mesilaspesades olnud mesilast. Mitu mesinikku tuli appi, et võimalikult palju mesilasi uuesti pesadesse koguda ning nad nii päästa. Vaata lähemalt ›
327
Vaatamata vihmale ja äikesele on mõnes Eesti paigas võimalik ka suveilma nautida. Mona Lii Konnapere. Maalehe veebitoimetaja. Kirikakrad. FOTO: Anni Õnneleid \| Delfi Meedia ... Vaata lähemalt ›
308
Eesti korvpallikoondislane Matthias Tass krooniti laupäeval Oostende Filou ridades kahekordseks Belgia meistriks. Vaata lähemalt ›
294
Sirp
Sõnaveebi järgi tähendab kolonialism muu hulgas teiste riikide või piirkondade hõivamist riikide poolt ning nende sihipärast oma huvides ümberkujundamist.1 Ehkki kolonialistlik mõtte- ja tegutsemisviis näib esmapilgul kuuluvat kuhugi XIX sajandisse, elab see kõigele vaatamata siiski edasi ja mitte üksnes riigi tasandil. Esmapilgul ootamatu kolonialismi avaldusvorm näib olevat ka igapäevaelu see osa, mis haakub ühel või teisel viisil moesõnaga „kogukond“. Kogukond on inimrühm, kes on omavahel seotud nt ühise Vaata lähemalt ›
562
Riste Sofie Käär on Hiiumaalt pärit kirjanik, muusik ja kriitik. Ta on õppinud teoloogiat ja graafilist disaini. Kääri loomingut on ilmunud väljaannetes Värske Rõhk, Müürileht, Vikerkaar, Looming, Edasi jm. Ta on avaldanud luulekogud „Elektrikujulised asjad“ (2022) ja „post post traat traat elekter!“ (2023) ning kasseti-plaadi „Supipäev“ (2023). Riste Sofie Käär lööb kaasa ansamblis Avemaria ning on tegev ka teatri vallas: sel kevadel tuli Von Krahli teatris lavale tema ja Elo... Vaata lähemalt ›
230
Professor Tauno Otto on Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tootmistehnika professor tenuuris ja inseneriteaduskonna arendusjuht. Ta töötab mehaanika ja tööstustehnika instituudis ning juhib integreeritud tehnoloogiate programmi. Lisaks juhib ta Eesti teaduse teekaardi objekti „Nutika tootmise tuumiktaristu“. Tauno Otto peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad tööstuse digitaliseerimist, sealhulgas tarka tootmist, tööstus 4.0/5.0 lahendusi ja digitaalseid kaksikuid. Täheldatud on korrelatsiooni elatustaseme tõusu ja. Vaata lähemalt ›
113
Näituse „Piirideta aineväljadel“ saatetekst lubab hübriidset ja transainelist – nagu nüüd ikka kombeks –, ent muuseuminäitusele valitud tööd sosistavad mulle kõige valjemini kunstniku ja materjali suhtest. Tarbekunsti erialadele omaselt aimub lisaks selgepiirilisele lõpptulemusele ka intiimsemaid kihistusi – teekonda koos materjaliga. Kunstniku ego kohtumas materjali egoga. Oma ERKI/EKA õpingute ajal 1990ndate teisel poolel sattusin murranguliste materjaliuuenduste pöörisesse. Professor Kadri Mälgu tarmuka. Vaata lähemalt ›
108
Mõeldes innovatsioonile, tulevad sageli esimese asjana silme ette laborikitlites teadlased, moodsad tehnoloogiaettevõtted, tänavatel liikuvad isejuhitavad autod või pakirobotid. Innovatsioonist rääkides keskendutakse sageli sellele, mis see on: uued tehnoloogiad, tooted ja teaduslikud läbimurded. Kuid liiga tihti unustatakse, kuidas ja miks – kuidas uued ja murrangulised ideed tekivad ning miks need õnnestuvad või ebaõnnestuvad. Innovatsioon ei ole ainult originaalse insenerimõtte ja tipptasemel laboritöö t Vaata lähemalt ›
106
Paavli kultuurivabriku tuttavasse, sedapuhku reedeõhtusesse hoovi jõudes ei saanud jätta märkamata, et taas on saabunud see kaunis aastaaeg, mil kõik õitseb: maapind on kaetud viljapuudelt pudenenud kroonlehtede ja tagasihoidlikumate puuõiepeprede segust vaibaga, sirelid lõhnavad tugevalt ja ka armastusega hooldatud peenardes, mida külaliste ringi sagivad tossud, ketsid ja tanksaapad vältida üritavad, võib näha mitmesuguseid värve. Kevadise aiaga harmoneerub ka festivali rõõmsameelne punaste nelgi- või roo Vaata lähemalt ›
75
Kuna raamatuaastal pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu just paberraamatutele ja nende omamoodi vastas- (või kõrval?)seisule e-raamatutega, jäin raamatuaastale muusikakultuuri perspektiivist mõeldes pidama samalaadsele vastasseisule. Ehkki ma pole päris kindel, kas füüsiline helikandja – olgu CD, vinüül, kassett või veel miski muu – ja pilvest ehk voogedastusplatvormidelt leitav muusika on raamatu eri vormide veenev analoog (liiatigi need ju ka ei välista üksteist), on selle üle raamatuaasta tuules pasli Vaata lähemalt ›
42
Maikuu kontserdielu oli ootuspäraselt tihe: hooaja lõppkontserdid, sekka veidi ärevamat laadi kontserteksamid, kolme hilisõhtut hõlmav Eurovisioni lauluvõistlus ja nagu kevadist õietolmu hakkas lendlema ka potentsiaalseid suvehitte. Muusikaelu ülevaateks valmistudes tuleb esmalt lahti saada suurest ahastusest, sest kolm või neli kontserti ühe õhtu jooksul on vähemasti maikuus täiesti tavapärane – raske südamega tehtud valik piirdub siinkohal vaid pealinnas toimunuga. Ja veel – ehkki toidupoe iseteenindusk Vaata lähemalt ›
29
Parimat osa sõjapidamisest nimetatakse sõjakunstiks ja ikka asja pärast. Olgugi argipäev lahinguväljal jõle ja verine tihutöö, kui sinna saabub kunstnik, sünnib midagi ilusat, meeldejäävat ja originaalset. Just sellise järjekordse teose kinkisid Ukraina sõjakunstnikud maailmale vaatamiseks ja arutamiseks läinud nädalavahetusel, kui korraldasid efektse rünnaku Venemaa sügavuses paiknevatele sõjalennuväljadele. Publik ahhetas ja kriitikud-analüütikud on tõotanud selle loo kirjutada kõigisse õpikutesse ja ajal Vaata lähemalt ›
21
Veel kaua aega enne seda, kui igaüks sai olla siin hiphopimaailmas kes tahes, valitses scene’is tugev tõsipeade kultuur. See tähendas seda, et uued tegijad võeti mängu ainult kindlate reeglite järgi ning igaüks isegi ei sobinud räppariks. Praegu … on aga lood teisiti. Elame maailmas, kus igaüks võib teha, mida tahab, ja olla, kes tahes – mis pole tingimata halb. See näitab, et maailm on muutunud avatumaks ja võimalusi on rohkem.... Vaata lähemalt ›
21
Populaarsemad allikad
Postimees
|
25% 0 |
Õhtuleht
|
13% 1 |
Delfi
|
9% 6 |
Delfi Sport
|
8% 5 |
ERR
|
7% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
08.06.2025 12:23
Viimane uuendus: 12:18.
Uudiste reiting uuendatud: 12:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
