63 koht 84
Islandi kaasaegse kunsti superstaar Ragnar Kjartansson on mõnusalt kummaline kuju: suheldes on ta väga vahetu, karismaatiline, mänglev ja eneseirooniline, aga midagi on tema jutus ka põiklevat, vastuokslikku. Tema uue näituse kuraator Anders Härm on islandi kunstnikku iseloomustanud kui feministlikku kantrimeest. Oma teostes võtab Kjartansson vaatluse alla helid ja muusika, korduvuse, mehelikkuse absurdsuse, ilu ja melanhoolia. Ise on ta öelnud, et teda huvitavad eeskätt just mängud identiteediga, kõikvõima
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
65-aastaselt lahkus meie seast pärast rasket haigust Eesti popmuusika arengusse hindamatu panuse jätnud muusik, helilooja ja produtsent Mikk Targo (18.12.1959–15.06.2025). Vaata lähemalt ›
856
65-aastaselt lahkus meie seast pärast rasket haigust Eesti popmuusika arengusse hindamatu panuse jätnud muusik, helilooja ja produtsent Mikk Targo (18.12.1959–15.06.2025), kirjutab ERR. Vaata lähemalt ›
487
Itaalias Genuas jätkuvad vehklemise Euroopa meistrivõistlused naiste epee individuaalvõistlusega, kus Katrina Lehis on jõudnud poolfinaali ehk kindlustanud vähemalt pronksi. Postimees vahendab sündmusi otseblogis. Vaata lähemalt ›
435
Padjapüür pähe ja käeraudadega voodi külge. Vahipataljonis piinasid ajateenijad kaaslast Vaata lähemalt ›
405
Presidendi teenetemärgiga tunnustatud psühholoog Karmen Maikalu tundis Mikk Targot lähedalt veerandsada aastat. Ta meenutab Mikku kui sooja südame ja terava huumorimeelega inimest, kes ei väsinud kunagi loovusest, elurõõmust ega mängulisusest. Sõbrad olid Targole plaanimas üllatuspidu, kuid paraku sai Miku jaks paar päeva enne seda lõplikult otsa. Vaata lähemalt ›
375
„Vanaema nuttis öö läbi, kui Vene vägi sisse marssis.“ Täna 85 aastat tagasi hävitati Eesti iseseisvus Vaata lähemalt ›
339
Itaalias Genuas jätkuvad vehklemise Euroopa meistrivõistlused naiste epee individuaalvõistlusega, kus Katrina Lehis on jõudis finaali! Postimees vahendab sündmusi otseblogis. Vaata lähemalt ›
332
Täna Pärnu lasteaedade toitlustuskriisi puudutanud pressikonverentsil palusid linnajuhid vanematelt küll vabandust, kuid leidsid, et õigem on edasi minna mudilastele suurköögis toidu valmistamisega. Samal ajal ootavad lapsevanemad olukorrale teistsugust lahendust. Vaata lähemalt ›
261
VIDEO | „Oleme pidevas valmisolekus.“ Eesti õhuruumi turvavad esimest korda Portugali hävitajad Vaata lähemalt ›
260
[caption id="attachment_451004" align="alignnone" width="1920"] Katrina Lehis sai poolfinaalis võidu itaallase üle. Foto: BizziTeam[/caption] Haapsalust pärit vehkleja Katrina Lehis tuli Itaalias Genovas peetavatel vehklemise Euroopa meistrivõistlustel naiste epee arvestuses teisele kohale. Finaalis oli Lehise vastaseks lipuriigita vehkleja, venelane Aizanat Murtazaeva. Suurema aja finaalist oli Lehis kaotusseisus, kuid matš lõppes 8:8 viigiga ja läks lisaajale, kus otsustava torke tegi vastane ja Lehis tul Vaata lähemalt ›
253
Üks ennasttäis naisminister võttis endale õiguse sõlmida Rootsiga vanglarendi leping. Tuua Eestisse – Tartu vanglasse – 600 välismaist mõrtsukat ja lapsevägistajat? Ja ta õigustab seda hullumeelsust mitmesuguste demagoogiliste valedega. Kuidas saab poliitik olla täiesti kindel, et tema valik või otsus on õige, kui nii paljud arukad inimesed ometi seda rängasti hukka mõistavad? Briti matemaatik ja ... Vaata lähemalt ›
251
Moskva uus vaherahu eeltingimus_ kõik läänelt saadud relvad tuleb hävitada Vaata lähemalt ›
235
Eesti laulja ja Tallinna elanik Sergei Maasin osales Venemaa telekanali «Rossija 1» muusikasaates, mida juhib Andrei Malahhov. Telekanal «Rossija 1» on alates 24. juunist 2024 Euroopa Liidu sanktsioonide all. Vaata lähemalt ›
235
Marju Länik, kellele Mikk Targo oli nii hea kolleeg Vitamiini aegadest kui ka tema lugematute hittide meloodia autor ja produtsent, on mehe surmast šokeeritud. „Olen mitu peatäit nutnud. See on kohutav uudis,“ tunnistab ta. Vaata lähemalt ›
234
Sel nädalal saime taas kogeda, kuidas olematu toetusega ja ilma mandaadita valitsus lihtsalt tuimalt teeb, mis tahab. Veel mõned aastad tagasi oli elementaarne, et kui ministritest keegi on avalikult valetanud, astub ta tagasi. Isegi kogemata eksimine nõuniku töölevõtmise kuupäeva väljaütlemisega Riigikogu puldist viis vabandamise ja tagasiastumiseni. Aga see kõik on nüüdseks ajalugu. Parlamentaarne kultuuritus ja ... Vaata lähemalt ›
233
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon vaagis esmaspäeval taas põhjuseid, miks ikkagi ei ole võimalik lubada eelseisvatel kohalike omavalitsuste valimisel m-hääletust. Vaata lähemalt ›
225
VIDEO | „Maailm teeb näo, et kõik on korras.“ Venemaa panustab oma Ida-Ukraina pealetungil keemiarelvale Vaata lähemalt ›
221
Sirp
Minu suhe raamaturiiulitega on alati vastuokslik. Klassikalised riiulid, mitmekorruselised nagu Lasnamäe majad on küll väga kasulikud, aga millegipärast suhtun neisse alati kerge skepsisega. Asi on nimelt selles, et kui ma sinna mõne raamatu asetan, läheb peaaegu alati nii, et ma unustan selle kohe ära. Värskelt ostetud raamatuid ei pane ma kunagi raamaturiiulisse, vaid jätan kuhugi käeulatusse. Loen enamasti diivanikesel lesides ja mul on seal kõrval mõned pisemad riiulid, aga isegi... Vaata lähemalt ›
97
Nõme olukord: ma pole sel aastal leidnud ühtegi viie õielehega sireliõit, küll aga kaks kolme kroonlehega. Ja ühe kaheksaga. Kolmestest hoidsin targu eemale, kuid kaheksatipulist proovisin süüa. Äkki saab õnne eriti palju? Hoopiski halb hakkas. Kukkusin öökima. Peaaegu oksendasin. Jevgeni Zolotkol oli samuti sirelitega seoses nõme olukord. „Kokkuvõttes pidi koos minu sekkumisega välja tulema mitmesuunaline ja -mõtteline, tingimata soosiv, lähemal vaatlusel isegi kaunis inimese kujutis. Aga tuli midagi muud. Vaata lähemalt ›
42
Aastaid pole koolitatud maastikuarhitekte piisavalt ja hoonekesksuse tõttu ruumiloomes on olnud maastikuarhitektuuri valdkond pikka aega marginaliseeritud. Nii ongi väliruum, eriti arhitektuurivõistlustega loodav, jäänud suures osas arhitektide pärusmaaks. Võistluste tulemustes lokkab aga loominguline konservatiivsus ning puudub värske maastikuarhitektuurimõte. Jõhvi keskväljaku hiljutise arhitektuurivõistlusega lõppes Eesti ruumiloomes oluline peatükk, sest tegu oli kümme aastat väldanud programmi „EV 100. Vaata lähemalt ›
42
Eesti Pagulasabi programmidest võtab igal aastal osa tuhandeid pagulastaustaga inimesi, kelle kogemusi ja vajadusi seirab pagulasabi regulaarselt nõustamisliinil, kohanemist toetavatel koolitustel ja kogukonnaüritustel. Allolevas artiklis vaatlen, mis oli 2025. aasta esimeses kvartalis põgenikele tähtis. 2025. aasta märtsi seisuga elab Eestis ca 40 000 ukrainlast, kellel on elamisluba ajutise või rahvusvahelise kaitse alusel. Lisaks viibib riigis veel kümneid tuhandeid ukrainlasi, kes elavad siin muudel alu Vaata lähemalt ›
35
Kirjutan neid ridu menstruatsiooni ajal: istun tooli peal, tipin sõrmedega klaviatuuril ning samal ajal voolab jalge vahelt sidemesse vaikselt verd. See on tõesti üks veider lause, millega üht arvustust alustada, eks? Miks peaks lugeja üldse teadma niisuguseid asju? Kas see muudab kuidagi selle kirjutise kulgu? Pealegi, viisakas seltskonnas ju niisugustest asjadest ei räägita ning Sirp on ometigi üks viisakate inimeste koht. Viisakate inimeste ajaleht. Noh, üldiselt. Eks siin ole igasugused... Vaata lähemalt ›
18
Inimene pole vorst ega kohuke, mida võib osta-müüa. Või ehk siiski on? Nimelt on 18. juunil plaanis sõlmida Rootsiga viieks aastaks leping, et siia tuua ligi 600 vangi. Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta meelest kindlustab see Lõuna-Eesti turvalisust, Eesti vanglateenistujate professionaalset hõivatust ja ametialaste oskuste täienemist. Üldiselt on leitud, et on tore, kui Tartu tühjenenud vangla leiab rohkem kasutust, ning riigile on leping rahaliselt kasulik. Meedias on hukka mõistetud, et... Vaata lähemalt ›
9
В гибельном фолианте Нету соблазна для Женщины. – Ars Amandi Женщине – вся земля. [—] Ах, далеко до неба! Губы – близки во мгле… – Бог, не суди! – Ты не был Женщиной на земле!1 Marina Tsvetajeva Kas feministlik luule on omaette kirjandusžanr või lihtsalt üks praeguste diskussioonide pingepunktidest, mis puudutab paratamatult ka luulet? Tänapäeval seostatakse naiste naisena kogetust kirjutatud luuletusi paratamatult feministliku agendaga. Naisluule ei ole muidugi eilne leiutis.... Vaata lähemalt ›
3
Tartu kui Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programm pälvis nii kiitust kui ka karmimat kriitikat, ent üsna ühehäälselt hästi võeti vastu mullu juunis esimest korda toimunud lühifilmifestival „Valga Hot Shorts“ ehk VHS. Festival on tänavu tagasi ning toob 18. kuni 20. juulini piirilinna Eesti ja ülejäänud maailma lühifilmide paremiku. Lühifilmifestivali korraldajad Gert Põrk ja Johannes Lõhmus räägivad ääremaa kultuurikaardile toomisest. Kuidas langes otsus teha festival Valgas? Gert Põrk: Sattusime si Vaata lähemalt ›
2
Reedel, 13.06 kl 18 avavad A-Galerii akendel näitused Bianca Triinu Toots (EST) ja Lynn Batchelder (US). Bianca Triinu Toots “Helist leitud” Bianca Triinu Tootsi kõrvaehted ja kaelakeed toovad esile kuulamise kogemuse. Heliuuringutest inspireeritud ehted on valmistatud filigraantehnikas puhtast hõbedast. Bianca Triinu Toots: “Helilained kui väljaütlemata mõtted. Nad leiavad meid üles köögist, terrassilt, mere äärest, kõrvaltoast. Sammud vanal puitpõrandal. Nad ilmuvad tegevustes ja vaikusehetkedes. Helid is Vaata lähemalt ›
0
MIHHAIL TRUNIN: Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel Luulekogus „Tsükkel“ on feministlik probleemipüstitus seotud põhjalikult läbi mõeldud poeetilise vormiga. Tulemus on meisterlik. SVETA GRIGORJEVA: Kas sul on päevad vä? Ehk on aeg see kurikuulus misogüünne küsimus tagasi kaaperdada ning teha menstruatsioonist normaalne jututeema mujalgi kui kodus ja naiste tualettruumis? Johanna Roos, Tsükkel. Toimetanud Carolina Pihelgas. Kujundanud Anna-Liisa Sääsk. Kastani Tänava Kirjastus, 2025. 60 lk. LAURI Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 0 |
ERR
|
15% 3 |
Kroonika
|
13% 12 |
Õhtuleht
|
11% 3 |
Delfi
|
7% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2025 04:59
Viimane uuendus: 04:11.
Uudiste reiting uuendatud: 04:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
