483 koht 0
Teadusloolased seostavad Raimo Pullati nime erakordselt väärtusliku Tallinna linna arhiivi Eestisse tagasitoomisega. Laiem avalikkus teab Pullatit nähtavasti piirituse salakaubanduse uurijana. Ajaloohuvilised saavad oma töös toetuda Pullati arvukaile linna- ja sotsiaalajaloo käsitlustele, rahvusliku intelligentsi kujunemist käsitlevaile uuringuile. Arvukaist allikapublikatsioonidest tõuseb esile Johann Christoph Brotze pärandi väljaandmine. Ülimalt tegusal, erakordselt avara suhtlusringiga jõudsal teadusorg
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Võru linnavalitsus määras linna sihtasutuste nõukogude esimeeste tasud. Sihtasutuste nõukogude esimeeste tasud: Sihtasutus Võru Spordikeskus nõukogu esimehele makstakse tasu 350 eurot kuus alates 1. aprillist 2026 sihtasutuse vahenditest. Sihtasutus Võru Kannel nõukogu esimehele makstakse tasu 350 eurot kuus alates 1. aprillist 2026 sihtasutuse vahenditest. Sihtasutus Võru Pensionäride Päevakeskus nõukogu esimehele makstakse tasu 205 eurot kuus ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
ASi Eesti Raudtee tarkvararikke tõttu seisab täna varahommikust saati kogu läänesuuna rongiliiklus. Taristuomanik tegeleb rikke kõrvaldamisega. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Psühholoog Aleksander Pulver rääkis saates "Psühho", et töö on tänaste noorte arvates pandud kannatuste kategooriasse ja ajakirjanik Vilja Kiisleri sõnul oleme ise töö mõiste ära lagastanud. Rahandusminister Jürgen Ligi tõi välja, et tema ennast mingil juhul noortele eeskujuks ei pea ja tõdes, et isana on ta alahinnanud vanemliku kontrolli vajadust. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kolmapäevasel Riigikogu istungil võttis EKRE fraktsiooni saadik Siim Pohlak teravalt sõna toiduainete käibemaksu langetamise teemal, kritiseerides valitsust majanduskriisi ajal inimeste vastu suunatud poliitika eest. Ta rõhutas, et toiduainete hinna tõus oleks olnud välditav, kui Eesti oleks järginud enamiku Euroopa riikide eeskuju ja langetanud käibemaksu, mida EKRE on korduvalt eelnõuna esitanud. Siim Pohlak nimetas viimaseid aastaid ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kolmapäeval, 18. märtsil toimusid Kaitseväe Akadeemias lahtised malevõistlused, mille eesmärk oli välja selgitada erinevate jõustruktuuride parimad malemängijad ning komplekteerida kaitseväe koondvõistkond osalemaks erinevatel sise- ja välisriiklikel võistlustel. Turniirist võttis osa 45 maletajat kaitseväest ja Kaitseliidust. Individuaalarvestuses osutus parimaks malemängijaks kolonel (reservis) Mati Tikerpuu Kaitseliidust, teise koha sai reamees Raimond Rivis 2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljonist ning Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vist ei leia enam turult tootjat, kes lisaks nutitelefonidele ja -kelladele ka oma kõrvaklappe ei pakuks. Ühelt poolt auasi, teisalt aga ka võimalus ökosüsteemi laiendada. Samamoodi on toimetanud ka Samsung, kes värskelt kaks paari uusi kõrvaklappe koos oma uusimate nutitelefonidega turule on toonud. Kui Buds4 Pro on klassikaliste silikoonotsikutega, siis veidi soodsam Buds4 mudel tuleb […] Loe "Samsung Galaxy Buds4 kõrvaklapid: väga palju häid omadusi, aga ühe suure veaga" täispikka... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Sel aastal võõrustavad Jazzkaare kodukontserte tuttavad Eesti muusikud. Hubases keskkonnas kohtuvad värske looming ja vahetu kohalolu, mis loovad meeldejääva elamuse nii esinejatele kui ka kuulajatele. Kolmel erilisel Põhja-Tallinnas toimuval kontserdil astuvad üles Marianne Leibur ja Janno Trump, Rahel Talts ja Marek Talts ning Marten Kuningas. „Kodukontserdid on Jazzkaare programmis alati väga oodatud, sest pakuvad mõnusat ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Hind on teatavasti info: signaal, mis võimaldab turul toimida nõudluse ja pakkumise tasakaalupunktis. Kiirete muutuste keskel võib esineda hetki, kui ostjate ja müüjate vahel ei jaotu info ühtlaselt ning hind ei väljenda infot kauba kohta täiuslikult või on turul tõrked või välised sekkumised, mis annavad sama tulemuse. Pikas vaates ning enamiku ostjate ja müüjate jaoks […] Loe "Anvar Samost: Ma ei osta seda autot" täispikka artiklit portaalist Autogeenius. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
19. märtsil toimub üle Eesti põllumajandussektori aktsioon „Põllumajandus ristteel“, mille raames kogunevad põllumajandustootjad traktoritega suuremate linnade ringteedele. Maaleht peab sündmusest ka ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õhtulehe veebis ilmuvad Eesti ristsõnade lipulaeva Ristiku meeskonna loodud digitaalsed mõistatused – iga päev saab lahendada ühe ristsõna ja sudoku. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti Tšernobõli ühing tahab tuumaavarii 40. aastapäeva puhul saata kõigile Eestis elavatele veteranidele mälestuspostkaardi. Plaan võib aga jääda katki, sest ühingul pole raha, mida siseministeerium küsib veteranide nimekirja kontrollimise eest. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Šoti seadusandjad hääletasid teisipäeval abistatud enesetapu legaliseerimise vastu. Sarnased ettepanekud näivad läbi kukkuvat ka Inglismaal ja Walesis. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti rahvastikukriisi ei lahenda manitsused, vaid kindlustunne. Kuni noortel puudub turvaline kodu ja stabiilne töö, jäävad ka soovitud lapsed sündimata. Küsimus pole tahtes, vaid võimaluses oma elu päriselt alustada, kirjutab erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid poliitik Marika Laurik. Vaata lähemalt ›
0 värske
NATO käivitas Lätis Sēlija polügoonil oma esimese laiaulatusliku droonitõrjesüsteemide katsetuste keskuse, mille eesmärk on leida parimad lahendused järjest kasvavale drooniohule ja tugevdada alliansi õhukaitsevalmidust. Ajaloolisele õppusele on kaasatud kaitsetööstuse tippettevõtted nii NATO riikidest kui ka sõjakogemusega Ukrainast. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuressaare peatänava äärde ajalise parkimise tsooni unustatud autot ei suuda sealt eemaldada ei politsei ega kohalik omavalitsus. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti ettevõtted pole enamasti valmis küberrünnaku kahjude kiireks likvideerimiseks, kuigi just aeg on siis kõige olulisem tegur. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti põllumajandus vajab investeeringuid ja võrdseid konkurentsitingimusi, et püsida elujõulisena, ütleb Artiston Grupi põllumajandusvaldkonna juht Margo Klaasmägi. Täna toimuva aktsiooniga „Põllumajandus ristteel“ juhib sektor tähelepanu just nendele kitsaskohtadele. Vaata lähemalt ›
0 värske
Moskva elanikud ostavad ulatuslike internetikatkestuste tõttu massiliselt paberkaarte, raadiosaatjaid ja piipareid. Näiteks kasvas ainuüksi 6.–10. märtsini raadiosaatjate müük veebruari samade kuupäevadega võrreldes peaaegu kolmandiku võrra. Vaata lähemalt ›
0 värske
Täna, 19. märtsil toimuv põllumajandussektori aktsioon „Põllumajandus ristteel“ toob traktorid Eesti linnadesse, et juhtida tähelepanu sektori kitsaskohtadele. Hummuli Agro loomakasvatusjuht Maarja Paomees ütleb, et tegemist ei ole vastandumisega, vaid ühise sõnumiga, millega põllumehed soovivad kaasa rääkida oma tulevikku puudutavates otsustes. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti põllumajandussektor seisab silmitsi süveneva ebakindluse, investeeringute seiskumise ja ebavõrdsete konkurentsitingimustega Euroopa Liidus. Täna toimuva aktsiooniga juhivad tootjad tähelepanu sellele, et kui põllumajandusele mõeldud raha ei jõua sihtotstarbeliselt sektorisse ning tingimusi ei võrdsustata, võib löögi alla sattuda kogu kodumaine tootmine. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Veneetsia biennaal on üks olulisemaid rahvusvahelisi kunstiinstitutsioone, ent mingil põhjusel lubati seal tänavu osaleda ka Venemaal. Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, ei kavatse sellise asjaga leppida. Kultuuriminister Heidy Purga selgitab, milliseid samme on astutud, et Venemaa biennaalilt taas kõrvale jätta. Kuidas kommenteerite seda, et Venemaa osaleb tänavu Veneetsia biennaalil? See on küüniline ja lubamatu ning vastuolus põhimõtetega, milles riigid on kokku leppinud pärast Venemaa täiemahulise sõja a Vaata lähemalt ›
0
Kangastuvad sada aastat Põhja-Saksamaa ajaloolises Altmarki piirkonnas. See on ala, mis märkis Teises maailmasõjas Vene vägede edasitungi piiri. Siin on nelja järjestikuse põlvkonna esindajad Alma (Hanna Heckt) 1910ndatest, Erika (Lea Drinda) 1940ndatest, Angelika (Lena Urzendowsky) 1980ndatest, Lenka (Laeni Geiseler) 2020ndatest ja teised naiseikka sirgumas ühes ja samas talumajapidamises. Tegelaste läbielamised on vajutanud jälje tulevaste põlvede olemusse, laiendades üha valust pitsitatud hingede ringi.. Vaata lähemalt ›
0
Pillion ehk mootorratta tagumine iste viitab selle filmi kangelase Colini (Harry Melling) teekonnale kiirel ja ettearvamatute kurvidega maanteel nimetusega armastuseotsing. Filmi vältel võib vaataja korduvalt küsida, millist lugu talle õigupoolest jutustatakse: kas armastuslugu, midagi pealiskaudsemat või hoopis midagi märksa sügavamat? „Pillionis“ uuritakse geimehe püüdu end leida, enda eest seista ja jõuda lähemale sellele, mida ta tegelikult vajab. Film põhineb Adam Mars-Jonesi romaanil „Box Hill. Madala Vaata lähemalt ›
0
Eesti antropoloogias on vähe nii pühendunult ja tulemuslikult tegutsevaid teadlasi kui Leiu Heapost, kes tähistab sel aastal oma 90. sünnipäeva. Muhumaalt pärit Leiu on sündinud 13. märtsil 1936 Mihkli talus Rootsivere külas. Loodus ja inimene köitsid Leiut juba lapsepõlvest alates. Pärast Piiri algkooli ja Orissaare keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tartu ülikooli, kus ta 1958–1963 omandas bioloogiahariduse antropoloogia erialal professor Juhan Auli juhendamisel. Akadeemiline teekond jätkus Tallinnas aja Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri väikeses saalis esietendub 13. märtsil ilukirjanduslikku ja dokumentaalset põimiv lavastus „Lõputu suvi“, mille autor ja lavastaja on Priit Põldma. Kamp noori, kes on kunagi uljalt ja lootusrikkalt võidelnud kliimamuutuste vastu, saab kümmekond aastat hiljem taas kokku. Nad vaatavad otsa üksteisele ja iseendale. Mis on muutunud, mis on jäänud samaks? Lavastuse kunstnik on Joel Väli, helikujundaja Kirill Havanski, valguskujundaja Laura Maria Mäits, mängivad Loviise Kapper, Anneli Rahkema, Rai Vaata lähemalt ›
0
Suhteline vaesus tähendab, et inimesed ei pruugi elada otseses puuduses, kuid nad ei saa lubada endale elatustaset, mida võiks ühiskonnas tavapäraseks pidada.1 Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% elanikkonnast. Absoluutses vaesuses elas 3,3% Eesti elanikkonnast, kusjuures see osakaal on viimastel aastatel suurenenud.2 2022. aastal kukkus reaalpalk ligi 9% ning kuigi viimasel paaril aastal on keskmine palgakasv olnud kiirem ja statistiliselt ostujõud taastub, ei ole kindlustu Vaata lähemalt ›
0
Kui kirjanikult küsitakse, millest ta mõtleb, siis ilmselt ei vasta ta peaaegu kunagi päris ausalt, vaid pigem nii, millest on viisakas, kohane või võimalik kirjutada. Mõtted ise on tavaliselt veidi teistsugused. Ma ei usu, et see on silmakirjalikkus ehk vassimine, pigem on see osa kirjutamise loomusest. Mõte, mis inimese peas liigub, on sageli liiga toores, liiga isiklik või liiga segane, et seda otse avaldada. Mõte ei pruugi ka sobida keskkonda,... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta kujunes tähendusrikkaks – ning mitte üksnes kirjanikele, lugejatele ja raamatutega tegelevatele institutsioonidele, vaid tõi kaasa ka kaua oodatud võimaluse jätkata lugejaskonna sotsioloogilisi uuringuid, mis olid kodumaise rahastuse lõppedes 2014. aastast oma järge oodanud. Eelmise aasta märtsis leidiski kultuuriministeerium raamatuaasta puhul võimaluse üle-eestilise lugemisuuringu rahastamiseks. Selle läbiviimise eest pandi vastutus rahvusraamatukogule, kes kaasas küsimustiku tegemisse ning. Vaata lähemalt ›
0
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tõtt-öelda kõhklesin, kas ikka võtta vastu ettepanek arvustada soome noorteromaani „Rambo“. Teos on küll saanud prestiižseid auhindu (Finlandia 2015, tõlke eest Paabeli Torn 2025), kuid noortekirjandus on minule jäänud pigem kaugeks, „Rambo“ lihtsavõitu lühitutvustus kõlab klišeelikult ja raamatu kaanekujundus ei kutsu lugema. Aga juba esimene peatükk pani meelt muutma: „Rambo“ on üks neid haruldasi raamatuid, kus juba esimesed laused tõmbavad kaasa, tõotades asjalikku ja... Vaata lähemalt ›
0
Mind on alati häirinud see, kui mänguväli lahutatakse reaalsusest ning öeldakse, et mäng käib „mängult“. Otsekui oleks mäng midagi vähemat kui tegelikkus, midagi muud ja kuskil mujal. On siiski üks vald, kus seda lahutust teha ei saa. Selleks on keelevald, kus tegelikkus ja kujutlus jagavad ühist pinda ning lähevad nii sujuvalt üksteiseks üle, et neid ei saa enam kenasti piiritleda. Seetõttu ongi keel kõige võimsam mänguvahend. Keel mängib tegelikult juba... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Pere ja Kodu
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Külauudised
|
0% |
DigiPRO
|
0% |
Diplomaatia
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.03.2026 09:20
Viimane uuendus: 09:20.
Uudiste reiting uuendatud: 09:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)