509 koht 0
Kuidas lepitada hunte ja inimesi? Selle üle juurdleb hundiuurija Luca Rossi Šveitsi dokumentalisti Samer Angelone filmis „Lupi nostri. Hirmu ja armastuse vahel”, mis jõuab ekraanile Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas. Ta üritab pääseda huntidele nii lähedale kui võimalik, et mõista nende käitumismustreid, kuid tema avastused põrkuvad valusa tegelikkusega – viha huntide vastu üha kasvab. Põhja-Itaalias filmitud linateos avab inimese ja hundi suhet eri vaatenurkadest ega paku lihtsaid vastuseid
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Ärimees Sten-Erik Jantsonile (pildil) kuulunud firma HeavyCruiser pankrotiasjas, kus on peetud võlausaldajate koosolek, on nõuded kasvanud ja halduri kinnitusel puuduvad vahendid menetluse läbiviimiseks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti Premium liigast jalgpalli MM-ile! Promise Davidi imeline ja Dominique Simoni ootamatu teekond Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Donald Trump kolis Chongqingi? Oleme ausad, Hiina võiks olla viimane koht, kus Donald Trumpi jäljendajat kohata, aga tuleb välja, et ta on selle linna üks kuulsamaid sisuloojaid. Vähemalt lääne vaataja jaoks. Vaata lähemalt ›
0 värske
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1577. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis.2026/ukraina-kalender Vaata lähemalt ›
0 värske
NATO peasekretär Mark Rutte ütles neljapäeval, et Venemaa kulutab praegu kaitsele 48 protsenti riigieelarvest ehk 75 protsenti maksudest ja sellistesse kulutustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõhutas, et Ukraina relvajõud ei jää Venemaa armeele alla ja on tegelikult NATO teine armee, mida tunnistavad ka riigijuhid, edastas uudisteagentuur Unian. Vaata lähemalt ›
0
Viimastel aastatel on Eestis märgata demokraatiale ebasobivat suundumust: samal ajal kui riik tahab kodanikke aina rohkem läbi valgustada, keerab riik end kodanikele aina enam lukku. Ainus rohi inimeste jaoks on vastuhakk. Vaata lähemalt ›
0
Poola peaminister Donald Tusk ütles neljapäeval, et Varssavi on saanud Washingtonilt positiivse signaali USA alalise sõjaväebaasi võimaliku rajamise kohta Poola territooriumile. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Slovakkia peaminister Robert Fico arutasid Ukraina Euroopa integratsiooni, energiakoostööd ja ühiseid jõupingutusi rahu saavutamiseks, edastas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0
Tarmo Lehiste MM-i kommentaar_ telepildis on näha arengut, kuid kohtunikukaamerat võiks põnevamalt kasutada Vaata lähemalt ›
0
Viljandi Jaani kogudus soovib Kondase keskuse kasutuses olevate ruumide eest linnalt edaspidi 60 protsenti kõrgemat renditasu põhjendusega, et poolteist aastat tagasi kokkulepitud hind pole enam majanduslikult mõistlik. Kondase keskuse juht ei näe tõsiseltvõetavat võimalust, et Eestis ainulaadset kunstimuuseumi saaks linnas mõnda teise majja kolida. Vaata lähemalt ›
0
Linnavalitsuse arhitektuuriamet on välja pakkunud idee laiendada Viljandi miljööväärtuslikke alasid ning sõnastada varasemast selgemalt reeglid, mida ja kuidas tohib seal teha. Vaata lähemalt ›
0
Kuresoo rabas helilooja Mart Saare majamuuseumi lähedal kulgevat Hüpassaare matkarada on juba teist aastat põhjalikult uuendatud. Vaata lähemalt ›
0
USAs, Kanadas ja Mehhikos peetavatel jalgpalli maailmameistrivõistlustel tegid neljapäeval Tšehhi ja Lõuna-Aafrika Vabariik 1 : 1 viigi ning Šveits alistas Bosnia ja Hertsegoviina 4 : 1. Eesti aja järgi öösel peavad teise alagrupivooru esimese kohtumise Kanada ja Katar ning Mehhiko ja Lõuna-Korea. Vaata lähemalt ›
0
Tuulikud toodavad elektrit, kuid koos sellega sünnib ka heli, mille kõiki mõjusid ei pruugi me veel täielikult mõista. Uppsala ülikooli teadlane Ken Mattson väidab, et suurte tuulikute puhul võib osa tuuliku «püütud» energiast hajuda väga madalatel sagedustel, mida tavapärased mõõtmised ei pruugi piisavalt täpselt tabada. Samal ajal räägivad paljud tuulikute läheduses elavad inimesed tervise- ja heaoluprobleemidest, mille põhjused jäävad sageli ebaselgeks. Kas nende kogemuste taga on seni uurimata füüsikali Vaata lähemalt ›
0
Aastate jooksul on Postimees vestelnud paljude kuld- ja hõbemedaliga lõpetanud noortega. Otsisime nad nüüd uuesti üles, et uurida, kuhu elu on neid viinud ja milliseid sihte seavad nad tulevikuks. Vaata lähemalt ›
0
TEATERUduvere villavabrikuskl 19 aleviteatri Rändtirtsud suvelavastus «Pühapäev on tore päev». Vaata lähemalt ›
0
Sirp
Möödunud laupäeval sai Viljandis uhkusekuud tähistada Eesti Filharmoonia Kammerkoori roosa-sinisel kontserdil – vihjan kavalehe triviaalsele värvikasutusele –, mis pakkus loodetavasti vikerkaarekanga lahtirullimisest kohkunutele hingelist tasakaalu. Raskemal juhul tegid muidugi ka hansapäevad oma töö. Siiski tahan uskuda, et aida saali tõi täis sõna otseses mõttes suur muusika, mitte vaid juunilõõma esimene näoleand. Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutamisest möödub tänavu 45 aastat ning sel puhul tähistata Vaata lähemalt ›
0
28. detsembril 1895 avasid vennad Auguste ja Louis Lumière Pariisis Kaputsiinide bulvaril esimese avaliku kinosalongi. Seal näidati nende cinématographe’iga kümmet umbes 40sekundist filmi. Lumière’ide peamine saavutus ei seisnenud aga filmide loomises, vaid nende kvaliteetses suurele ekraanile projitseerimises, mistõttu sai neid vaadata korraga palju inimesi. Tegelikult ei olnud ka piltide projitseerimine XIX sajandil midagi enneolematut. Optilised õhtud ehk slaidiprogrammid kuulusid tollal populaarse meele Vaata lähemalt ›
0
Äsja ilmus Tallinna ülikooli kirjastuses saksa sotsioloogi Hartmut Rosa raamat „Maailma kontrollimatus“. Autor ise käis Tallinnas 2023. aasta juunis, kui ta oli üks peaesinejaid Tallinnas toimunud Euroopa kirikute konverentsil. Rosa andis siis ka intervjuu, kus ta tutvustas oma sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid ja filosoofilisi ideid. Vestlus jäi vahetult pärast toimumist trükki toimetamata. Hartmut Rosa äsja ilmunud tõlkeraamatu puhul avaldame tookordse vestluse lühendatud kujul. Alustame modernsuse mõi Vaata lähemalt ›
0
Putukaväil ei olnud alguses park, vaid taristu. Väil kujunes endise raudteetammi ja kõrgepingeliinide koridori alla. See oli ala, mis jäi pikaks ajaks linna tavapärasest arendusloogikast välja. Piirangud, ligipääsu katkestused ja ehituskeelud hoidsid siin alles selle, mis tihendatavas linnas enamasti esimesena kaob: katkematu, poolmetsik, omaette elama hakanud ruum. Aja jooksul arenes tehnilisest jääkmaast ökoloogiline väärtus. Putukad, niidutaimed, isetekkelised kooslused ja rohealade katkendid olid kohal. Vaata lähemalt ›
0
„Suur Michael, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks õrnalt pead.“ Michael Jacksoni uus eluloofilm tahab vaatajat veenda paljus, ja nii häiriv, kui see ka polnud, ei suutnud ma kinosaalist väljudes vaigistada oma peas tosinat häält, kes kordasid pioneeri tublidusega seda kõigile teada tuntud luuletuse parafraasi. Olenemata sellest, et Jackson teda saatnud laste väärkohtlemise skandaalides kohtulikult õigeks mõisteti, mõjub „Michael“ katsena staari... Vaata lähemalt ›
0
Mirjam Mõttus (ERR 27. V) tõrgub kenasti selle vastu, et lapsesaamist vaadeldakse üha kulu- jm kalkulatsioone mängu tuues. Mõttuse meelest on „lapsesaamine või mittesaamine küll sügavalt isiklik otsus, mida keegi ei pea põhjendama“. Siiski arvab ta, et „ehk oleme end natuke üle optimeerinud – elu peab olema põhjendatud, kontrollitud ja valmis veel enne, kui see võib alata“. Mõttus lõpetab imeliselt: „Ei oska oma lastele küll hinnasilti külge panna ega mõista... Vaata lähemalt ›
0
Andmeid inimese religioossete veendumuste ja kuuluvuse kohta Eesti riik kohustuslikus korras ei kogu. Ka viimasel rahvaloendusel liigitus usk enesehinnanguliste näitajate hulka, mille kohta koguti andmeid valikuuringuga ja küsimustele vastamine oli vabatahtlik. Ametlik tulemus aastast 2021: „Võrreldes teiste Eestis elavate suuremate rahvusgruppidega on religioosseid inimesi eestlaste seas kõige vähem: mõnd usku peab omaks kõigest 17% eestlastest, seevastu usku mitte omaks pidajaid on 71%. [—] Suurem mõnd u Vaata lähemalt ›
0
Kui tõsisemad ajaloo- ja antropoloogiahuvilised kõrvale jätta, ei seostu enamikule eestlastest sõna „hutsuulid“ ilmselt just paljuga. Ega ka Bukoviina piirkonna ajalugu. Tuues pilti mõned esimesed vihjed – ukraina etniline rühm Karpaatides Tšernivtsi ja Ivano-Frankivski oblasti mägedes –, tekivad meie kultuuriruumi ja elulaadi taustal pigem eksootilised assotsiatsioonid. Seda hämmastavam on, et Maria Matiose mälestustest kantud Bukoviina hutsuulide külaühiskonna atmosfäär mõjub siiski nii tuttavalt. Olen ve Vaata lähemalt ›
0
Klassikaline raamatuarvustus on valdavalt ühehäälne. Arvustaja lähtub kas kirjaniku püstitatud eesmärgist, kirjandusloolisest ja teoreetilisest kontekstist või siis võimaliku lugejaskonna ootustest, aga kindlasti ka omaenda lugemiskogemustest. Olgugi et sündiv tekst peegeldab kriitiku dialoogi raamatuga, on see ainult üks võimalik vaade. Kui tahes mahukas ja mitmekihiline arvustus on ikkagi üksainus käsitlus. Järgnev arvustus on kahekõne, aga mitte traditsioonilises sokraatilises mõttes, kus üks vestluskaas Vaata lähemalt ›
0
Hoidsin seda raamatut esmakordselt käes rohkem kui aasta tagasi kirjandusfestivalil „Prima vista“, kui Tartusse oli tulnud esinema üks autoritest, kunstnik Lina Itagaki. Teose leedukeelne eksemplar käis kuulajate vahel sirvimiseks käest kätte ja teadsin kohe, et tahan seda kindlasti lugeda, kui see eesti keeles ilmub. „Tüdruk püssiga. Lugu väikesest metsavennast“ on pildikeeles jutustatud lugu vastupanust Teise maailmasõja järgses venelaste okupeeritud Leedus lapse silmade läbi. Raamatus kirjeldatud ajajärg Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
GoodNews
|
0% |
|
Sirp
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 05:43
Viimane uuendus: 05:40.
Uudiste reiting uuendatud: 05:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
