467 koht 0
Hingedeajal 500 aastat tagasi konfiskeeris Lübecki raad võõrastemajas Kuldsarve Juures ühe raamatutega tünni, mis oli teel Riiga. 8. novembril 1525 on Lübecki toomdekaan Johannes Brandes kirjutanud päevaraamatus, et tünnis oli lisaks luterlikele raamatutele ka tekste Liivimaa rahvakeeltes – läti ja eesti keeles. Vahetult järgnenud uurimise tulemusena luterlikud raamatud hävitati. Mis sai ülejäänutest, üheselt selge ei ole, kadunud nad igal juhul on. See napp informatsioon on andnud eestlastele ja lätlastele
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Maasikahooaeg on täies hoos ning ostjad ei lase end kõrgetest hindadest heidutada. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Euroopa Discgolfi Festivali individuaalvõistlused said neljapäeval alguse Tallinna lauluväljakul. Võistlusel võistlevad ligi 150 maailma ja Euroopa tipptasemel kettagolfarit. Vaata lähemalt ›
0 värske
Madis Mihkels sai täna Prantsusmaal alanud La Route d’Occatanie – CIC velotuuri 171 kilomeetri pikkusel avaetapil teise koha. Vaata lähemalt ›
0 värske
MM-finaalturniiri B-alagrupi teise vooru teises kohtumises lähevad Eesti aja järgi reede hommikul kell 1 vastamisi Kanada ja Katar. Kohtumise kulgu saab jälgida käesolevas uudises. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Robi Saarma MM-i kommentaar_ Tšehhi vajab kaitses kindlust, Lõuna-Aafrika tugevus on energia Vaata lähemalt ›
0 värske
MM-finaalturniir A-alagrupi teise vooru teises kohtumises lähevad Eesti aja järgi reede hommikul kell 4 vastamisi Mehhiko ja Lõuna-Korea. Kohtumise kulgu saab jälgida käesolevas uudises. Vaata lähemalt ›
0 värske
Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com Politsei- ja Piirivalveametil on hea meel on teada anda, et Egoni lähedased andsid teada, et mees on leitud ja temaga on kõik korras. Suur tänu, et aitasite teadet jagada. Vaata lähemalt ›
0 värske
Karl Killing elas hiljuti üle kahe lähedase äkksurma. „See raputas mind nii tugevalt“ Vaata lähemalt ›
0 värske
Teisipäeval Prantsusmaal Antonys alanud vehklemise Euroopa meistrivõistlustel jõudis täna järg naiste individuaalse epeeturniirini. Postimees kajastab võistluse käiku jooksvalt käesolevas uudises. Vaata lähemalt ›
0 värske
Epeevehkleja Katrina Lehis jõudis Prantsusmaal Antonys peetaval EMil finaali! Vaata lähemalt ›
0 värske
Kas oled tundnud, et sa ei kuulu täielikult end ümbritsevasse ühiskonda ja tsivilisatsiooni ning hing mäletab hoopis targemat maailma? Kas tunned huvi teadmiste vastu, mida tänapäevane teadus ei suuda seletada? Asteroid Atlantise asetus sünnikaardis võib seletada nii mõndagi. Vaata lähemalt ›
0 värske
Maailmakuulus teleajakirjanik Richard Quest (64) veetis mais nädala Eestis, mille jooksul läks Paksu Margareeta katuselt otse-eetrisse saatega „Quest Means Business“, kuid tegi ka oma reisisaadet. Nüüd ongi Eestile pühendatud osa eetriküps. Vaata lähemalt ›
0 värske
Neljapäeval avati Valgamaal Taagepera lossi juures pidulikult Alice’i miljoni õie võlupark, mis tänavu lubab külalisi meelitada mullusest veelgi suurejoonelisemate atraktsioonidega. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Neljapäeval avati Valgamaal Taagepera lossi juures pidulikult Alice’i miljoni õie võlupark, mis tänavu lubab külalisi meelitada mullusest veelgi suurejoonelisemate atraktsioonidega. Vaata lähemalt ›
0 värske
Anthropicu värske kriisikohtumine Donald Trumpi administratsiooniga on tõstnud ohumärgid kogu tehnoloogiasektori kohale. Ekspertide hinnangul ähvardab Anthropicu uutele mudelitele kehtestatud ekspordikeeld luua ahelreaktsiooni, mis võib sarnaste piirangute alla tõmmata ka rivaalid nagu OpenAI ja Google. Vaata lähemalt ›
0 värske
Hommikul aknast välja vaadates ootas paljusid Moskva kandi inimesi üsna ehmatav vaatepilt: autod olid nagu õliga üle valatud ja õhus hõljus põlenud kütuse lõhn. Sotsiaalmeedias hakati kiiresti rääkima «mustast vihmast» ja isegi «naftavihmast». Kas tõesti võib taevas alla sadada midagi, mis meenutab rohkem tööstusõnnetust kui tavalist suvevihma? Nii veider, kui see ka ei kõla, on nähtusel täiesti reaalne seletus. Kuid selle juured ulatuvad sündmusteni, mis muutsid pealinna kohal oleva taeva... Vaata lähemalt ›
0 värske
Saksamaa legendaarne väravavaht Manuel Neuer lõpetab pärast käimasolevaid maailmameistrivõistlusi taas koondisekarjääri. 40-aastane puurilukk naasis koondisesse vaid MM-i jaoks ning kinnitas nüüd, et see jääb tema viimaseks turniiriks. Vaata lähemalt ›
0 värske
Politsei sai täna kella 20.06 ajal teate kahe sõiduauto kokkupõrkest Järvamaal Nurmsi külas Tallinn-Tartu maanteel. Vaata lähemalt ›
0 värske
Paari kuu eest välja kuulutatud uus muusikafestival jääb ära. „Kõigile mõnekümnele piletiostjale tagastatakse raha“ Vaata lähemalt ›
0 värske
Möödunud laupäeval sai Viljandis uhkusekuud tähistada Eesti Filharmoonia Kammerkoori roosa-sinisel kontserdil – vihjan kavalehe triviaalsele värvikasutusele –, mis pakkus loodetavasti vikerkaarekanga lahtirullimisest kohkunutele hingelist tasakaalu. Raskemal juhul tegid muidugi ka hansapäevad oma töö. Siiski tahan uskuda, et aida saali tõi täis sõna otseses mõttes suur muusika, mitte vaid juunilõõma esimene näoleand. Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutamisest möödub tänavu 45 aastat ning sel puhul tähistata Vaata lähemalt ›
0
28. detsembril 1895 avasid vennad Auguste ja Louis Lumière Pariisis Kaputsiinide bulvaril esimese avaliku kinosalongi. Seal näidati nende cinématographe’iga kümmet umbes 40sekundist filmi. Lumière’ide peamine saavutus ei seisnenud aga filmide loomises, vaid nende kvaliteetses suurele ekraanile projitseerimises, mistõttu sai neid vaadata korraga palju inimesi. Tegelikult ei olnud ka piltide projitseerimine XIX sajandil midagi enneolematut. Optilised õhtud ehk slaidiprogrammid kuulusid tollal populaarse meele Vaata lähemalt ›
0
Äsja ilmus Tallinna ülikooli kirjastuses saksa sotsioloogi Hartmut Rosa raamat „Maailma kontrollimatus“. Autor ise käis Tallinnas 2023. aasta juunis, kui ta oli üks peaesinejaid Tallinnas toimunud Euroopa kirikute konverentsil. Rosa andis siis ka intervjuu, kus ta tutvustas oma sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid ja filosoofilisi ideid. Vestlus jäi vahetult pärast toimumist trükki toimetamata. Hartmut Rosa äsja ilmunud tõlkeraamatu puhul avaldame tookordse vestluse lühendatud kujul. Alustame modernsuse mõi Vaata lähemalt ›
0
Putukaväil ei olnud alguses park, vaid taristu. Väil kujunes endise raudteetammi ja kõrgepingeliinide koridori alla. See oli ala, mis jäi pikaks ajaks linna tavapärasest arendusloogikast välja. Piirangud, ligipääsu katkestused ja ehituskeelud hoidsid siin alles selle, mis tihendatavas linnas enamasti esimesena kaob: katkematu, poolmetsik, omaette elama hakanud ruum. Aja jooksul arenes tehnilisest jääkmaast ökoloogiline väärtus. Putukad, niidutaimed, isetekkelised kooslused ja rohealade katkendid olid kohal. Vaata lähemalt ›
0
„Suur Michael, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks õrnalt pead.“ Michael Jacksoni uus eluloofilm tahab vaatajat veenda paljus, ja nii häiriv, kui see ka polnud, ei suutnud ma kinosaalist väljudes vaigistada oma peas tosinat häält, kes kordasid pioneeri tublidusega seda kõigile teada tuntud luuletuse parafraasi. Olenemata sellest, et Jackson teda saatnud laste väärkohtlemise skandaalides kohtulikult õigeks mõisteti, mõjub „Michael“ katsena staari... Vaata lähemalt ›
0
Mirjam Mõttus (ERR 27. V) tõrgub kenasti selle vastu, et lapsesaamist vaadeldakse üha kulu- jm kalkulatsioone mängu tuues. Mõttuse meelest on „lapsesaamine või mittesaamine küll sügavalt isiklik otsus, mida keegi ei pea põhjendama“. Siiski arvab ta, et „ehk oleme end natuke üle optimeerinud – elu peab olema põhjendatud, kontrollitud ja valmis veel enne, kui see võib alata“. Mõttus lõpetab imeliselt: „Ei oska oma lastele küll hinnasilti külge panna ega mõista... Vaata lähemalt ›
0
Andmeid inimese religioossete veendumuste ja kuuluvuse kohta Eesti riik kohustuslikus korras ei kogu. Ka viimasel rahvaloendusel liigitus usk enesehinnanguliste näitajate hulka, mille kohta koguti andmeid valikuuringuga ja küsimustele vastamine oli vabatahtlik. Ametlik tulemus aastast 2021: „Võrreldes teiste Eestis elavate suuremate rahvusgruppidega on religioosseid inimesi eestlaste seas kõige vähem: mõnd usku peab omaks kõigest 17% eestlastest, seevastu usku mitte omaks pidajaid on 71%. [—] Suurem mõnd u Vaata lähemalt ›
0
Kui tõsisemad ajaloo- ja antropoloogiahuvilised kõrvale jätta, ei seostu enamikule eestlastest sõna „hutsuulid“ ilmselt just paljuga. Ega ka Bukoviina piirkonna ajalugu. Tuues pilti mõned esimesed vihjed – ukraina etniline rühm Karpaatides Tšernivtsi ja Ivano-Frankivski oblasti mägedes –, tekivad meie kultuuriruumi ja elulaadi taustal pigem eksootilised assotsiatsioonid. Seda hämmastavam on, et Maria Matiose mälestustest kantud Bukoviina hutsuulide külaühiskonna atmosfäär mõjub siiski nii tuttavalt. Olen ve Vaata lähemalt ›
0
Klassikaline raamatuarvustus on valdavalt ühehäälne. Arvustaja lähtub kas kirjaniku püstitatud eesmärgist, kirjandusloolisest ja teoreetilisest kontekstist või siis võimaliku lugejaskonna ootustest, aga kindlasti ka omaenda lugemiskogemustest. Olgugi et sündiv tekst peegeldab kriitiku dialoogi raamatuga, on see ainult üks võimalik vaade. Kui tahes mahukas ja mitmekihiline arvustus on ikkagi üksainus käsitlus. Järgnev arvustus on kahekõne, aga mitte traditsioonilises sokraatilises mõttes, kus üks vestluskaas Vaata lähemalt ›
0
Hoidsin seda raamatut esmakordselt käes rohkem kui aasta tagasi kirjandusfestivalil „Prima vista“, kui Tartusse oli tulnud esinema üks autoritest, kunstnik Lina Itagaki. Teose leedukeelne eksemplar käis kuulajate vahel sirvimiseks käest kätte ja teadsin kohe, et tahan seda kindlasti lugeda, kui see eesti keeles ilmub. „Tüdruk püssiga. Lugu väikesest metsavennast“ on pildikeeles jutustatud lugu vastupanust Teise maailmasõja järgses venelaste okupeeritud Leedus lapse silmade läbi. Raamatus kirjeldatud ajajärg Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 22:58
Viimane uuendus: 22:52.
Uudiste reiting uuendatud: 22:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)