425 koht 0
Rahvusvaheline pakiveoettevõte Venipak vaatab põhjalikult üle oma jätkusuutlikuse strateegia, et saavutada käegakatsutav ja mõõdetav muutus.
“Oleme juba elektriliste mikrobussidega algust teinud, katsetasime neid esmalt Lätis,” ütleb Venipaki tegevjuht Andrius Ladauskas. “Meie esimesed elektribussid on hetkel sõidus ja testime hetkel sõidukite vastupidavust, et võtta need kasutusele kogu Baltikumis.” Ettevõtte eesmärk on, et 2029. aastaks on kogu nende autopargist 10% elektriajamiga sõidukid.
Ühtlasi.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart kõrvutas Rannarootsi sarkastilist lihareklaami dehumaniseerimise ja natside poolt toimepandud massikuritegudega. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ilmataat Arvo Saidla sõnul jätkub viimaste aastate ilmaskeem – kevad venib suvesse ja suvi sügisesse. Maarahvale tähendab see seda, et seni üsna lahja rannasuvi hakkab alles hoogu koguma. Vaata lähemalt ›
0 värske
USA sõjavägi teatas reede varahommikul, et lõpetas kolmeteistkümnenda rünnakuöö Iraani vastu. Vaata lähemalt ›
0 värske
Veel mõni aastakümme tagasi oli Hiina autotööstuses pigem jälgija rollis. Täna toodab riik rohkem elektriautosid kui keegi teine maailmas ning Hiina kaubamärgid suruvad end jõuliselt Euroopa, Aasia ja Austraalia turgudele. Selle läbimurde taga pole ainult riigi raha, vaid aastatepikkune innovatsioon ja ka halastamatu konkurents, milles enamik alustanud ettevõtteid läbi kukkus. Vaata lähemalt ›
0 värske
Jõega ristisuunas kulgenud kaldakindlustus maasse rammitud palkidest Siuru kultuurikeskuse ala väljakaevamistel tekitab arheoloogides elevust. Seda kaevamisi juhtiv arheoloog Rivo Bernotas ei salgagi: linnamüüritaguselt madalalt alalt oodati tüüpilist eeslinna, aga nüüd leiti suur auk, seni teadmata veekogu, mille mõõtmed ja otstarve on siiski ebaselged. Vaata lähemalt ›
0 värske
Paljude inimeste päev algab kohviga. Selle mõju ei piirdu aga üksnes erksama enesetundega – kohv mõjutab ka neerude tööd. Vaata lähemalt ›
0 värske
USA vasakpoolsete vaadetega koomik Jon Stewart ei uskunud oma silmi, kui märkas president Donald Trumpi saatmas meest, kes nägi temaga silmatorkavalt sarnane välja. Stewart nimetas ta naljatamisi varu-Trumpiks. Vaata lähemalt ›
0 värske
Suve üks lõhnavamaid ja meeleolukamaid kogukonnasündmusi toimub taas Pirital, kui Pirita uue kloostri aed avab väravad kõigile, et jagada suvist ilu lavendliõite ja rooside lummavat ilu. Vaata lähemalt ›
0 värske
„Inimesed küsivad minu juurde tulles, kas nad on ikka valinud õige elukutse. Keskealistel inimestel on abieluküsimus. Kui tulevad noored, siis ma vahel imestan, et ta ei küsigi, millal oleks hea abieluaasta ja kes sobib. Ta küsib, kas peaks välismaale tööle ja elama minema või kodumaale jääma,“ kirjeldab astroloog Igor Mang (77) saates „Eesti eso“, millised inimesed ja milliste teemadega tema poole pöörduvad. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kõik teavad, et Eesti riigieelarve on puudujäägis, et riigivõlg kasvab kiiresti; praegu on eelarve puudujääk 4,2% SKPst ehk umbes 1400 eurot elaniku kohta aastas. Kõik teavad ka seda, et niimoodi ei saa lõputult jätkata. Vähem räägitakse sellest, et ka lahendused on ammu teada. OECD ja IMF, aga ka Eesti endi majandusteadlased on aastaid osutanud samadele probleemidele ja pakkunud samalaadseid lahendusi. Tegelik küsimus ei ole ammu enam selles, mida teha. Küsimus... Vaata lähemalt ›
0 värske
Praegu on Soomes käimas uuring, et teha kindlaks, kuidas inimese kehasse jõudev mikroplastik mõjutab rakke ja kas see võib mõjutada soolestiku mikrobioota koostist. Kahe uuritava ja oma nime all esinenud inimese tulemused erinesid drastiliselt. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kümme aastat tagasi ilmus Sirbis intervjuu „Reform reformi pärast“,1 kus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) toonane direktor Raivo Stern ja ametisse asuv direktor Urmas Nagel arutasid instituudi tulevikku ajal, mil teaduskorralduses oli õhus palju reformi-, liitmis- ja ümberkorraldusplaane. Küsimus ei olnud ainult ühe asutuse administratiivses kuuluvuses, vaid ka selles, millist teadust soovitakse –kas suurt ja konsolideeritud süsteemi või mitmekesisemat kooslust, kus ülikoolide kõrval teg Vaata lähemalt ›
0 värske
Lahkunud on operaator, režissöör ja dokumentalist Kristjan Svirgsden, Lobi küla Fellini. „Mina sattusin televisiooni, tunnistan ausalt, juhuslikult. Aga see keskkond hakkas mind kohe vormima,“ meenutas Kristjan Svirgsden ühes oma vestes. Eesti Telefilmis töötas ta aastatel 1972–1993, hiljem tegi filme ja saateid Eesti ning välismaistele telekanalitele. Tema filmograafias seisab 27 autorifilmi ja teist samapalju kaasautorina. Kinoliitu astus ta 1987. aastal ning vahest võibki pidada tema viljakaimaks periood Vaata lähemalt ›
0 värske
Mitu nädalat peaksid sina vastu ilma poes käimata? Kuidas küll meie esivanemad ilma poest toiduaineid ostmata hakkama said? Minevikku idealiseerimata toon alljärgnevalt välja varasematelt põlvedelt edasi kandunud teadmisi, mida tuleb hoida ja edasi arendada. Kohapealsed teadmised ökoloogiast Arvukad uuringud tõestavad, et kohalikud ökoloogiateadmised (local ecological knowledge, edaspidi LEK) selgitavad reaalsuse osi, mida teadus veel seletada ei suuda.[i] Kohalikud teadmised on keeruliste komponentide süst Vaata lähemalt ›
0 värske
Toomas Paul tuli 1986. aastal õpetajaks Tallinna Jaani kirikusse Saaremaalt, oma kuningriigist, nagu ta naljaga pooleks kord ütles. Seal oli ta õpetaja ja praost. Mäletan, kuidas üsna pea hakkasid ringi liikuma jutud tema erilistest jutlustest. Taheti teada, mis need on, ja seati sammud Jaani kirikusse. Paljud sinna ka jäid, nii ka mina. See oli isemoodi aeg, mil algas Eesti Vabariigi taasiseseisvumise protsess. Olude muutumisel otsiti elule uut mõtestatust ning nälg... Vaata lähemalt ›
0 värske
Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samal ajal moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika juurutaja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päritolu. Kirjandusteadla Vaata lähemalt ›
0 värske
Andsin endale möödunud aastavahetusel lubaduse kogeda rohkem analoogkultuuri. Ilmselt oli aastatega minust saanud üsna tüüpiline hilismillenniaal. Muusikat kuulasin ma Qobuzist, NTSist ja IDAst, raamatuid lugesin Kindle’ist või siis mõnest, hmm, hämarast netisopist hangitud PDFilt, uudiseid peamiselt ERRi telefoniäpist. Filme vaatasin HBOst ja MUBIst ning jooksuringidel saatis mind kümmekond taskuhäälingusaadet. Hea, mugav, piiritut valikuvõimalust tõotav ja pealegi minusugusele kahe mandri vahel tiirutava Vaata lähemalt ›
0 värske
Juulis, kui Sirp puhkas, said kõik soovijad töötavalt ajakirjanduselt oma infonälja leevenduse siiski kätte. Pakkumist kuigivõrd oli. Rahvusooper Estonia oma sisetülidega, poolilmadaamide suhtedraamad, vaidlus selle üle, kas Tartu südalinnas on auk või ehitamine, aga näiteks Postimehes trükikõlbulikuks arvatud mõttevahetus Tallinna vanalinna olukorrast oli hapususelt kaugel üle riknemispiiri. Kui infovoog (pakkumine) on hõredam, eks siis korjatakse üles ka sisutühi looming. Seda teatakse eriti hästi erakon Vaata lähemalt ›
0 värske
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.07.2026 07:32
Viimane uuendus: 07:28.
Uudiste reiting uuendatud: 07:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)