51 koht 23
Kliimaministeeriumi eestvedamisel kiirkorras menetlusse saadetud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused on pälvinud teravat kriitikat. Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) analüüs leiab, et eelnõud on läbi mõtlemata, vastuolus hea õigusloome tavaga ning võivad ohustada nii Eesti looduskaitseväärtusi kui ka rahvusvaheliste kohustuste täitmist. KÕKi juristide hinnangul on suur osa eelnõudesse jõudnud muudatustest kooskõlas metsa- ja keemiatööstuse pikaajaliste nõudmistega. Samas on […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Koiduaeg
Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com SA Eesti Terviserajad kutsusid taas liikuma vabariigi terviseks! Tõrvakad on tublid liikujad ja ajavahemikus 21.–24. veebruarini toimunud liikumisüritustel koguti hulgaliselt liikumiskilomeetreid. 22. veebruaril õnnestus Härma suusamaratonil osalejatel läbida üheskoos 773 km, liikumisüritusel Liigume vabariigi terviseks! lisandus 150 jooksu- ja sörgikilomeetrit ning ÖÖsuusa üritusel koguti kokku 434 suusakilomeetrit. Eraldi märgiks ära staažika suusasõbra M Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Põhjamaade ametivõimud uurivad piirkonna energiataristule suunatud ohtu, teatas neljapäeval Rootsi telekanal TV4, viidates anonüümsetele allikatele. Allikate sõnul pärineb oht osapoolelt, keda seostatakse mõne välisriigiga. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös näitas Kadri Klaos, et värvustest on usaldusväärne ja kulutõhus meetod tuberkuloosi diagnoosimiseks ning antibiootikumiresistentsuse tuvastamiseks. See loob aluse kiiremaks ja täpsemaks diagnostikaks, mis aitab alustada raviga varem ning vähendada haiguse levikut. Loe "Doktoritöö: uus meetod võimaldab tuberkuloosi kiiremini tuvastada " täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Viimasel aastal on Elva haigla juhtimises toimunud muutusi ja täna tuli teade, et sihtasutuse Elva Haigla uus juht on Raul Laasik, kes töötas seni Tampere, Turu ja Helsingi ülikoolihaiglates ortopeedi ning seljakirurgina ja on ka ettevõtte Medishare ravijuht. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Talvised elektrihinnad on võimalik kontrolli alla saada ainult juhitavate võimsuste juurdeehitamisega. Kui tarbimine on kokku 10,6 TWh, on selliste võimsuste olemasolul võimalik tagada ka sarnases mahus elektritootmine. Keskmine hind peaks jääma ligikaudu 80 euro tasemele MWh kohta, kirjutab Tarmo Tamm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Olenevalt metsa võõrandamise ning Natura toetuse saamise asjaoludest ja tingimustest maksustatakse saadud tulu kas ettevõtlustuluna või kasuna vara võõrandamisest. Oluline on teada, kas tegemist on füüsilise isiku ettevõtlusega (FIE) või eraisiku vara võõrandamisega, sest maksustamise alused, maksukoormus, vara üle arvestuse pidamine ja deklareerimine on erinevad. Loe "Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamine" täispikka artiklit portaalist RMP. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tehisarust on saanud igapäevane reaalsus paljudes eluvaldkondades. Eestis on käivitatud haridusuuendusprogramm TI-hüpe, mis aitab haridussüsteemil tehisaru ajastuga kohaneda. Algatatud on ka Eesti AI, mille eesmärk on rakendada tehisintellekti süsteemselt eri sektorites, et kasvatada Eesti inimeste töö väärtust ja tugevdada majandust. Vaata lähemalt ›
0 värske
Pärnu haigla kiirabi arendas oma kriisivalmidust ja kiirabiteenuse suutlikkust, võttes kasutusele kaks uut kiirabiautot ning mobiilse hapnikukontsentraatori, mis võimaldab toota meditsiinilist hapnikku otse sündmuskohal. Vaata lähemalt ›
0 värske
Rootsi ja Soome meedia andmetel tehti kõikide Põhjamaa riikide elektrisüsteemidele terrorismiähvardus. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Laupäeval, 7. märtsil kell 11–15 toimub Tartu Hansa kooli aulas (Anne 63) töötuba, kus koos linnaelanikega arutatakse, kuidas muuta Annelinna avalik ruum rohelisemaks ja inimkesksemaks. Töötuba on mõeldud kõigile Annelinna raamatukogu, Tartu II muusikakooli, Tripsiku … Vaata lähemalt ›
0 värske
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul koguneb ministeeriumitelt soove tänavuses eelarves muudatusi teha, kuid seda oleks mõistlik teha võimalikult vähe ja pigem sügisel. Samas ei välistanud ta, et midagi muudetakse juba kevadel. Vaata lähemalt ›
0 värske
Konkursi tunnuspildi autor on Epp Margna Päevatoimetaja Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ kuulutab välja uue käsitöökonkursi, mille seekordne teema on „Vigurine värk“. Konkursile oodatakse käsitööna tehtud ummamuudu asju – selliseid, mille juures on mõni krutski või kavalus. Väiksed vigurid ja naljad aitavad inimeste tõsist maailma natuke rõõmsamaks muuta. Konkursitöö juures on oluline, et see oleks seotud Vana-Võromaa ja siinse … Loe edasi: ALGAB KÄSITÖÖKONKURSS „VIGURINE VÄRK” Vaata lähemalt ›
0 värske
Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti valdkonna peapreemia pälvinud Katariin Mudist ja Keithy Kuuspu peavad auhindadest olulisemaks seda, et tunnustamine aitab kunstnikke järgmiste töödeni viia. Vaata lähemalt ›
0 värske
Austrias Kulmis toimub kahevõistluse ajaloo esimene lennumäe MK-etapp, kus Kristjan Ilvese õhulennud jäid avapäeval kasinaks. Vaata lähemalt ›
0 värske
Pärnu haiglasse jõudsid hiljuti mobiilne hapnikukontsentraator, mis võimaldab vajadusel kohapeal ise meditsiinilist hapnikku toota, ning kaks uut kiirabiautot. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vabariigi aastapäeva õhtul magama jäädes mõtlesin, mida panna selle nädala loo pealkirjaks. Kui endal ideid napib, tasub otsida pealkirja luuleklassikast. Tundus, et selleks sobiks Marie Underi luulekogu „Rõõm ühest ilusast päevast“ (luuletused aastatest 1923-1927), sest poetessi teine luulekogu „Mureliku suuga“ (1935-1942) olnuks liiga morbiidne. Või äkki „Kõik on kokku unenägu“ (1922), mis on Gustav Suitsu kolmanda luulekogu pealkiri? Vaata lähemalt ›
0 värske
„Jalgpallistuudio“ meistriliiga eelvaade. Kolm erinevat ennustajat, kolm erinevat meistrit Vaata lähemalt ›
0 värske
Jaanuari lõpus toimunud 17. talvisel aialinnuvaatlusel osales 3042 linnusõpra 1839 paigast kõikjal Eestis. Enamik vaatlusi tehti aedades, aga sulelisi jälgiti ka parkides ja kalmistutel. Pärnumaal nähti 51 linnuliiki. Meist rohkem märgati liike vaid Harju- (55) ja Tartumaal (54). Vaata lähemalt ›
0 värske
Hispaania valitsus avalikustas enam kui sada seni salastatud dokumenti, mis käsitlevad 23. veebruaril 1981 toimunud riigipöördekatset – sündmust, mis seadis ohtu noore demokraatliku korra vaid kuus aastat pärast diktaator Francisco Franco surma. Vaata lähemalt ›
0 värske
Rootsi ja Soome meedia andmetel tehti kõikide Põhjamaa riikide elektrisüsteemidele terrorismiähvardus. Vaata lähemalt ›
0 värske
Koiduaeg
Tallinnas tähistatakse 24. veebruari õhtul Eesti Vabariigi sünnipäeva traditsioonilise tõrvikurongkäiguga, mis on kujunenud üheks nähtavamaks rahvuslikuks kogunemiseks aastapäeva tähistamise raames. Kogunemine algab kell 18 Vabaduse väljakul ning rongkäik stardib kell 19. Osalejaid ootavad muusikalised etteasted Sandra Nurmsalu ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna segakoori esituses, kõlamas on rahvuslikud ja pidupäevale kohased laulud. Tõrvikuid jagatakse Vabaduse väljakul kahest […] Vaata lähemalt ›
78
23. veebruar 1918 on Eesti riikluse loos kuupäev, mis jääb sageli järgmise päeva varju. Ometi seostub see õhtu Pärnus ühe konkreetse nimega – vandeadvokaat Hugo Kuusneriga. Tema hääl kandis esimest korda avalikult rahva ette teksti, millest kujunes Eesti riigi alus. Kes ta aga oli ning milline oli tema teekond enne ja pärast seda hetke, on […] Vaata lähemalt ›
35
Juhan Libe (1904–1947) oli eesti ajaloolane ja ajakirjanik, Tartu Ülikooli cum laude lõpetanu ning korp! Sakala vilistlane. Ta kuulus 1930. aastate rahvusliku mõtte kujundajate hulka, olles üks suurteose „Eesti rahva ajalugu“ (1932–1933) koostajaist koos August Oinase, Hendrik Sepa ja Juhan Vasaraga. Libe oli ühtlasi vabadussõjalaste liikumise üks põhiideolooge ning selle häälekandja, ajalehe Võitlus, toimetaja. Käesolev […] Vaata lähemalt ›
27
Eesti sisepoliitilise ajaloo üks valusamaid haavu on võib-olla hakanud tervenema. Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) kiitis 19. veebruaril Rannu kihelkonnas toimunud erakorralisel üldkoosolekul kohalolijate täishäältega heaks ühinemise Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Koguga (EVP–PK). Nii sulanduvad Konstantin Pätsi 1920. aastal asutatud Põllumeestekogude ja Artur Sirgu vabadussõjalaste liikumise traditsioonid lõpuks ühte erakonda – rahvustervikluse ja Eesti […] Vaata lähemalt ›
12
Deniss Kapustin („White Rex”) on Vene Vabatahtlike Korpuse (VVK) komandör. Tema üksus sai tuntuks 2023. aasta märtsis pärast sissetungi Venemaa Brjanski oblastisse. Kapustin määratleb end parempoolse vene rahvuslasena ja lükkab tagasi talle internetis omistatud äärmuslase sildi. Ta kolis 2017. aastal Kiievisse ning asutas 2022. aasta augustis Vene kodanikest koosneva sõjalise üksuse, mille eesmärk on kaitsta […] Vaata lähemalt ›
11
Prantsusmaal Lyoni linnas tulid laupäeval tänavatele tuhanded inimesed protestiks vasakäärmusliku vägivalla vastu, mille tulemusel eelmisel nädalal suri raskete peavigastuste tagajärjel 23-aastane rahvuslik aktivist Quentin Deranque. Noormees sai vigastada 12. veebruaril puhkenud kokkupõrgetes parempoolsete ja vasakäärmuslike aktivistide vahel ning suri kaks päeva hiljem haiglas. Juhtum leidis aset poliitilise konverentsi lähistel, mis toimus ülikooli Sciences Po hoonete […] Vaata lähemalt ›
9
Loe kõiki osi siit. 1. järgu suurtükiväe kapten Pavel Šiško oli Vene–Jaapani sõja ajal 1904. aastal Vaikse ookeani laevastiku staabiohvitseri ülesannetes. Ta üritas kaks korda kaubalaevaga murda läbi jaapanlaste positsioonide blokaadis Port Arturisse, pardal laskemoon ja medikamendid. Tsushima lahingus langes Šiško vangi. Osales 1907. aastal Vladivostokis rahutuste mahasurumises. Väidetavalt seisis ta 48 tundi torpeedokaatri Tvjordõi […] Vaata lähemalt ›
2
Kalendris on päevi, mille tähendus on juba enne vastavaid sündmusi olnud ette kirjutatud mullas, keeles ja ajatajus. 24. veebruar on selline päev. Tänapäeva eestlane teab seda riigi sünnipäevana, kuid juba rahvakalender mäletab teda ussi äratamise päeva, madisepäeva või silakapööramise päevana. Ei saa pidada juhuslikuks, et juba muistsed eestlased pidasid seda päeva pühaks, sest temas nähti […] Vaata lähemalt ›
0
24. veebruar on kõige tähtsam päev meie riiklikus ning rahvuslikus elus. Täna mäletame, kelle vere ja tahtega on see maa vabaks võideldud, ning tuletame meelde, et vabadus ei püsi iseenesest. Rahvuslik vabadus nõuab valvsust, ühtehoidmist ja valmidust kanda vastutust ka siis, kui ajad muutuvad raskeks. 1918. aastal, keset lagunevate impeeriumide kaost, tõusid eestlased ja kuulutasid […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinnas tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva õhtut traditsioonilise tõrvikurongkäiguga, mis tõi pealinna tänavatele mitu tuhat inimest, kes soovisid ühiselt austada riigi iseseisvust ja rahvuslikku järjepidevust. Rongkäik on kujunenud vabariigi aastapäeva üheks nähtavamaks rahvuslikuks kogunemiseks, milles osalevad inimesed erinevatest ühiskonnakihtidest ja erakondadest. Õhtu kulges pidulikus meeleolus, kui osalejad kogunesid kesklinna ja liikusid tõrvikutega läbi linna, meenutades ajaloolisi […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
Diplomaatia
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Buduaar
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.02.2026 14:19
Viimane uuendus: 14:14.
Uudiste reiting uuendatud: 14:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)