456 koht 0
Reedel, 30. jaanuaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis Baltikumi noore maalikunstniku preemia Young Painter Prize 2025 lõppnäitus. Young Painter Prize 2025 (YPP) on üks Baltimaade tähtsamaid nüüdiskunsti auhindu, mille seekordne viimane näitus toimub Tartu Kunstimajas. Pärast edukaid väljapanekuid Riias ja Panevėžyses lõpetab Eesti näitus esimese näitusetsükli, mis toimub kõigis kolmes Balti riigis, esitledes piirkonna kõige lootustandvamaid noori maalikunstnikke. Leedu kunstniku Vilmanta
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1576. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis.2026/ukraina-kalender Vaata lähemalt ›
0 värske
USA president Donald Trump allkirjastas Iraaniga kokkuleppe Lähis-Ida sõja lõpetamiseks, teatas USA ametnik kolmapäeval uudisteagentuurile AFP. Vaata lähemalt ›
0 värske
USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et Ukrainal läheb sõjas Venemaa vastu päris hästi ja seda hoolimata Venemaa armee oluliselt suurematest ressurssidest, edastas väljaannet Clash Report ukrainlaste uudisteagentuur Unian. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eestis käib mitmendat aastat pärandniitude taastamise programm. Selle programmi raames otsitakse maaomanikke, kes laseks raha eest oma maal pärandniidu teha. Kliimaministeerium ütleb, et tegu on liigirikkuse parandamisega, osa metsaomanikke satub seeläbi aga absurdsesse olukorda. Vaata lähemalt ›
0
Itaalia peaminister Giorgia Meloni teeb eelseisval Euroopa Liidu tippkohtumisel ettepaneku kandidaadi osas ühenduse eriesindaja kohale läbirääkimistel, mille eesmärk on lahendada Venemaa sõda Ukraina vastu, teatas kolmapäeval uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0
Lambavill leiab üha enam kasutust ka aianduses, kus seda hinnatakse nii loodusliku väetise kui ka multšina. Villa lagunemisel vabanevad mulda väärtuslikud toitained, eelkõige lämmastik, mis toetab taimede kasvu pikema aja jooksul. Samal ajal aitab vill hoida mullas niiskust. Vaata lähemalt ›
0
Mahlaseid rabarbereid on veel saada ja juba on valminud ka imelised kodumaised maasikad. Seekord kohtusid need kaks vilja nostalgilises biskviitkattega koogis, mida sobib jaanipäevalgi pakkuda. Vaata lähemalt ›
0
Suve alguseks on kasvuhooned juba tomatitaimedega täitunud ning paras aeg on istutada neid ka avamaale. Juunis ja juulis kasvavad ja õitsevad taimed hoogsalt ning moodustuvad ka viljad, mistõttu vajavad taimed regulaarselt hoolt. Vaata lähemalt ›
0
Maikuugi oli kuivapoolne, aga mitte äärmuslik nagu jaanuarist aprillini. Eesti keskmisena sadas ilmateenistus.ee andmetel 78% normist. Samas oli päikest vähem kui maikuus tavaliselt: küllaltki palju lauspilves ilma, mis ei soosinud neid päikese käes tekkivaid tõusvaid õhuvoole, mis soojal ajal tugevaid sadusid ja äikest toovad. Vaata lähemalt ›
0
Jaanipäeval tasub mõelda mitte ainult sellele, mis grillile läheb, vaid ka sellele, mida on mugav suuremale seltskonnale serveerida. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtus India peaministri Narendra Modiga, et arutada kahepoolset koostööd erinevates valdkondades, edastas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0
Tähelepanelik lehelugeja on märganud, et viimastel kevadetel oleme kirjutanud ühest Rõngu kandis asuvast talust, kus kartulid pannakse maha juba aprilli alguses ja värsket kartulit võetakse mai lõpus, rääkimata veel varasemast maasikast. Vaata lähemalt ›
0
Eelmisel nädalal ületas tugevalt uudiskünnise ulatuslik elektrikatkestus Tartus. Kuulsin seda esimest korda poole kõrvaga teisipäeval kella seitsmesest «Aktuaalsest kaamerast» ja esimene reaktsioon oli: «Ooo-oh, mis värk!» Vaata lähemalt ›
0
Portugali jalgpallikoondisele oli algus MMile pettumust valmistav, kui avamängus tehti Kongo Demokraatliku Vabariigi meeskonnaga 1 : 1 viik. Eriti kahvatu oli tiimi kapteni Cristiano Ronaldo esitus. Vaata lähemalt ›
0
Ludvig Tasase MM-i kommentaar_ Kongo DV kirjutas oma jalgpalliajalukku tähtsa peatüki Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1576. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis.2026/ukraina-kalender Vaata lähemalt ›
0
Kas kartuli, porgandi või kapsa päritolu saab tänapäeval veel pelgalt silma järgi ära tunda? Selgub, et mitte alati. Ei kaupmehed, ametnikud ega isegi spetsialistid pea välimust enam usaldusväärseks päritolu näitajaks. Nii ongi järjest olulisemaks muutunud aus märgistus, läbipaistev tarneahel ja usaldus nende inimeste vastu, kes toidu kasvatavad ja tarbijani toovad. Vaata lähemalt ›
0
Eesti mesinike tänavust hooaega on seni iseloomustanud vähesed head korjepäevad ja muutlik ilm. Nii Viljandimaal asuva Kärma talu peremees, 2024. aasta mesinik Andero Tank kui ka 2025. aasta põllumees, OÜ Kumalane juht Taavi Tull tõdevad, et kevad pole meesaagi kujunemisele kuigi soodsalt mõjunud. Vaata lähemalt ›
0
Mullu tuli sigade Aafrika katku tõttu Eestis hukata umbes 60 000 kodusiga. Tänavu kardetakse uut lainet eelkõige piirkondades, kus viirus pole veel laastamistööd teinud. Vaata lähemalt ›
0
Inglismaa jalgpallikoondis alustas MM-finaalturniiri üsna säravas mängus teenitud 4:2 võiduga 2018. aasta finalisti Horvaatia üle. Vaata lähemalt ›
0
Sirp
Karl Taul, „Kuidas kinod Eestisse jõudsid“ Liisi Kalm välireklaamist Heleriin Kolbak eakasõbralikust linnast Anto Aasa, Martin Haamer, „Buss sõidab, aga tööle ei vii?“ Argo Peever, „Putukaväil 3.0“ Kristjan Maasalu, „Keskkonna keetmine“ Donald Tomberg, „Progressi murdumine eksponentsiaalsesse kasvu“ Joonas Hellerma vestles saksa sotsioloogi Hartmut Rosaga Kaire Põder, „Vabastaks õige koolid nende suurimast nuhtlusest“ Aurora Ruus, „Nüüdismuusika minevikust olevikku“ Vaata lähemalt ›
0
Möödunud laupäeval sai Viljandis uhkusekuud tähistada Eesti Filharmoonia Kammerkoori roosa-sinisel kontserdil – vihjan kavalehe triviaalsele värvikasutusele –, mis pakkus loodetavasti vikerkaarekanga lahtirullimisest kohkunutele hingelist tasakaalu. Raskemal juhul tegid muidugi ka hansapäevad oma töö. Siiski tahan uskuda, et aida saali tõi täis sõna otseses mõttes suur muusika, mitte vaid juunilõõma esimene näoleand. Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutamisest möödub tänavu 45 aastat ning sel puhul tähistata Vaata lähemalt ›
0
28. detsembril 1895 avasid vennad Auguste ja Louis Lumière Pariisis Kaputsiinide bulvaril esimese avaliku kinosalongi. Seal näidati nende cinématographe’iga kümmet umbes 40sekundist filmi. Lumière’ide peamine saavutus ei seisnenud aga filmide loomises, vaid nende kvaliteetses suurele ekraanile projitseerimises, mistõttu sai neid vaadata korraga palju inimesi. Tegelikult ei olnud ka piltide projitseerimine XIX sajandil midagi enneolematut. Optilised õhtud ehk slaidiprogrammid kuulusid tollal populaarse meele Vaata lähemalt ›
0
Äsja ilmus Tallinna ülikooli kirjastuses saksa sotsioloogi Hartmut Rosa raamat „Maailma kontrollimatus“. Autor ise käis Tallinnas 2023. aasta juunis, kui ta oli üks peaesinejaid Tallinnas toimunud Euroopa kirikute konverentsil. Rosa andis siis ka intervjuu, kus ta tutvustas oma sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid ja filosoofilisi ideid. Vestlus jäi vahetult pärast toimumist trükki toimetamata. Hartmut Rosa äsja ilmunud tõlkeraamatu puhul avaldame tookordse vestluse lühendatud kujul. Alustame modernsuse mõi Vaata lähemalt ›
0
Putukaväil ei olnud alguses park, vaid taristu. Väil kujunes endise raudteetammi ja kõrgepingeliinide koridori alla. See oli ala, mis jäi pikaks ajaks linna tavapärasest arendusloogikast välja. Piirangud, ligipääsu katkestused ja ehituskeelud hoidsid siin alles selle, mis tihendatavas linnas enamasti esimesena kaob: katkematu, poolmetsik, omaette elama hakanud ruum. Aja jooksul arenes tehnilisest jääkmaast ökoloogiline väärtus. Putukad, niidutaimed, isetekkelised kooslused ja rohealade katkendid olid kohal. Vaata lähemalt ›
0
„Suur Michael, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks õrnalt pead.“ Michael Jacksoni uus eluloofilm tahab vaatajat veenda paljus, ja nii häiriv, kui see ka polnud, ei suutnud ma kinosaalist väljudes vaigistada oma peas tosinat häält, kes kordasid pioneeri tublidusega seda kõigile teada tuntud luuletuse parafraasi. Olenemata sellest, et Jackson teda saatnud laste väärkohtlemise skandaalides kohtulikult õigeks mõisteti, mõjub „Michael“ katsena staari... Vaata lähemalt ›
0
Mirjam Mõttus (ERR 27. V) tõrgub kenasti selle vastu, et lapsesaamist vaadeldakse üha kulu- jm kalkulatsioone mängu tuues. Mõttuse meelest on „lapsesaamine või mittesaamine küll sügavalt isiklik otsus, mida keegi ei pea põhjendama“. Siiski arvab ta, et „ehk oleme end natuke üle optimeerinud – elu peab olema põhjendatud, kontrollitud ja valmis veel enne, kui see võib alata“. Mõttus lõpetab imeliselt: „Ei oska oma lastele küll hinnasilti külge panna ega mõista... Vaata lähemalt ›
0
Andmeid inimese religioossete veendumuste ja kuuluvuse kohta Eesti riik kohustuslikus korras ei kogu. Ka viimasel rahvaloendusel liigitus usk enesehinnanguliste näitajate hulka, mille kohta koguti andmeid valikuuringuga ja küsimustele vastamine oli vabatahtlik. Ametlik tulemus aastast 2021: „Võrreldes teiste Eestis elavate suuremate rahvusgruppidega on religioosseid inimesi eestlaste seas kõige vähem: mõnd usku peab omaks kõigest 17% eestlastest, seevastu usku mitte omaks pidajaid on 71%. [—] Suurem mõnd u Vaata lähemalt ›
0
Kui tõsisemad ajaloo- ja antropoloogiahuvilised kõrvale jätta, ei seostu enamikule eestlastest sõna „hutsuulid“ ilmselt just paljuga. Ega ka Bukoviina piirkonna ajalugu. Tuues pilti mõned esimesed vihjed – ukraina etniline rühm Karpaatides Tšernivtsi ja Ivano-Frankivski oblasti mägedes –, tekivad meie kultuuriruumi ja elulaadi taustal pigem eksootilised assotsiatsioonid. Seda hämmastavam on, et Maria Matiose mälestustest kantud Bukoviina hutsuulide külaühiskonna atmosfäär mõjub siiski nii tuttavalt. Olen ve Vaata lähemalt ›
0
Klassikaline raamatuarvustus on valdavalt ühehäälne. Arvustaja lähtub kas kirjaniku püstitatud eesmärgist, kirjandusloolisest ja teoreetilisest kontekstist või siis võimaliku lugejaskonna ootustest, aga kindlasti ka omaenda lugemiskogemustest. Olgugi et sündiv tekst peegeldab kriitiku dialoogi raamatuga, on see ainult üks võimalik vaade. Kui tahes mahukas ja mitmekihiline arvustus on ikkagi üksainus käsitlus. Järgnev arvustus on kahekõne, aga mitte traditsioonilises sokraatilises mõttes, kus üks vestluskaas Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
Levila
|
0% |
Telegram
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 05:02
Viimane uuendus: 04:46.
Uudiste reiting uuendatud: 04:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)