612 koht 0
Külmä üü veevä mõttõ kütmise pääle. Ma ei olõ umma elotustõ viil määndsitki lämmäpumpõ sisse säädnü, tuuperäst tulõ iks nika, ku viil jõudu ja tervüst om, pruuvi ahokütmist jakada. Tuu paistus kõgõ loomulikumb viis tarrõ lämmind saia ja avitas ihho ja vaimu kah truksa hoita. Ahokütmise man piät mõistma ette mõtõlda. Ku lupa kõvva külmä, sis om mõistlik inne ahi är küttä, selle et peris suurõ külmäga tõmbas ahi tarõ väläkülmä täüs. Niisamatõ tulõ ette märgota, et kuiva ahopuu olnu tulõvas ja ka ületulõvas aa
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Uma Leht
Leedu põllumajanduses töötab järjest rohkem välismaalasi, sest kohalikke töötajaid napib. Põllumeeste hinnangul kasvab välistööjõu osakaal lähiaastatel veelgi, vahendab Leedu rahvusringhääling LRT. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ungari rahvuslasest endise peaministri Viktor Orbáni partei Fidesz, mis kaotas aprillikuistel valimistel võimu, teatas teisipäeval, et prokuratuur korraldas haarangu erakonna serverikeskusesse. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eelmisel laupäeval 27 aastat püsinud miili ehk 1609,34 meetri pikkuse jooksu maailmarekordi purustanud Josh Kerr on pettunud, et sai selle eest rahvusvaheliselt kergejõustikliidult (WA) kõigest 50 000 USA dollarit auhinnaraha. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Valitseva Eesti naiste jalgpallimeistri FC Flora valmistumine kolmapäevaseks Meistrite liiga esimese eelringi poolfinaaliks Malta meistri Mgarr Unitedi vastu on häiritud, sest naiskonna äraantav pagas ei jõudnud koos nendega Slovakkiasse. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
VIDEO | Droonid teevad Vene varilaevastikule uut ja vana. Kuid tegelikult ripub kogu kampaania juuksekarva otsas Vaata lähemalt ›
0 värske
Vene Neustrašimõi klassi sõjalaev viis esmaspäeval Plymouthi linnast 72 kilomeetri kaugusel La Manche'i väinas läbi suurtükiharjutuse. Vaata lähemalt ›
0 värske
Linnuökoloog Marko Mägi rääkis "Ökoskoobis", et piiritajate videvikulendude eesmärk on koguda teavet oma asukoha ja saabuva ilma kohta. Piiritajate parve kogunemine võib Mägi sõnul tähendada, et linnud vahetavad omavahel teavet. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti tervishoiukorralduse üks keskseid põhimõtteid on, et inimese tervis peab olema kaitstud sõltumata tema rahakoti paksusest. Samas on võimalik oma raha eest tasuda selliste lisateenuste eest, mis ei ole meditsiiniliselt vältimatult vajalikud. Probleem on aga selles, et piir eri tüüpi teenuste vahel on pahatihti hägune. Vaata lähemalt ›
0 värske
Hasartmäng ja sport käivad justkui käsikäes – tohutult palju veebikasiinosid on asunud sportlasi sponsoreerima ja end selle kaudu brändima ning võibki tekkida tunne, et spordi nautimiseks tuleb ka panustada. Eriti noortel. Vaata lähemalt ›
0 värske
Uurijad avastasid neli uut kameeleoniliiki Põhja-Mosambiigist vihmametsatukkadest, mis asuvad eraldatud mägede otsas. Liigid nimetati oluliste teadlaste või lootuskaitse sõnumite järgi. Troopilisi metsi aga ohustab raadamine ning seetõttu võivad olla paljud sellistes paikades elavad liigid ohus. Vaata lähemalt ›
0 värske
„Osalejad olid väga tugevad. Oli huvitav jälgida koore Aasiast, Euroopast ja Ameerikast – kõik esinesid väga kõrgel tasemel, paljud olid vaeva näinud ka lavalise eneseväljendusega ning täiendanud esitusi koreograafiaga,“ räägib tütarlastekoori Ellerhein peadirigent Ingrid Kõrvits (58). Koor naasis Ameerika mainekalt koorikonkursilt kahe esimese ja ühe teise kohaga. Vaata lähemalt ›
0 värske
Lõunamaisesse Kreekasse reisivatel puhkajatel tasub ajaloolisi vaatamisväärsusi avastades olla eriti tähelepanelik. Vähesed teavad, et riigi tuntuimatel arheoloogilistel aladel kehtivad ranged riietumisreeglid, mille eiramine võib päädida kohapealt eemaldamise või kuni 500-eurose trahviga. Vaata lähemalt ›
0 värske
Uus raamatTõnu Õnnepalu"Tööpäev"Kirjastus Varrak, 2026272 lk Arvustus ilmus Loomingus. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuidas märgata kodus halba energiat?Kodus valitseva halva energia märkamiseks võib vaadelda kolme asja: millised ebameeldivad aistingud või korduvad probleemid ruumis tekivad, millest need võivad olla põhjustatud ning kuidas muuta kodu õhkkond taas kergemaks ja meeldivamaks. foto : Canva Mõned inimesed kasutavad selleks viirukit, soola või kristalle. Samal ajal tasub alati kontrollida ka täiesti praktilisi põhjuseid, nagu halb ventilatsioon, hallitus, vähene valgus, müra, segadus või pikaajaline stress.Märg Vaata lähemalt ›
0 värske
Pühapäeval, 19. juulil toimus Põhja-Tallinnas Paljassaare teel metallikokkuostu territooriumil plahvatus. Politseinikud pidasid samal päeval kinni plahvatuse korraldamises kahtlustatava 58aastase mehe. Inimesed plahvatuses viga ei saanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Pühapäeval, 19. juulil toimus Põhja-Tallinnas Paljassaare teel metallikokkuostu territooriumil plahvatus. Politseinikud pidasid samal päeval kinni plahvatuse korraldamises kahtlustatava 58-aastase mehe. Inimesed plahvatuses viga ei saanud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Saaremaa vald leiab, et riigi eriplaneeringus (REP), mille eesmärk on rajada Leisi alajaamast uus 110 kV ühendus Hiiumaale, tuleks eelistada trassivalikut, mis ei läbiks väärtuslikke maastikke või rohevõrgustiku alasid. Vaata lähemalt ›
0 värske
Uma Leht
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
Seod nimme kand Eestin 99 inemist. Kandjit om ka nimekujul Waaks, alla kuvvõ. Nimi panti õnnõ Vahtsõliinan, algkujul Waaks, küländ suurõlõ suguvõsalõ Tammõ, Tabina, Suurõ-Kolodavitsa ja Marga külän. Nime saajidõ esiesä oll’ Tammõ Jakob, kink kõgõ vanõmb poig oll’ Marga Juhan, nelläs poig Kersnä oll’ alussõpandjas perre Kolodavitsa harulõ, poja Andre, Jakob ja Tann’o elli Tammõ kandin. Jakobi poja olli sündünü 1735. ja 1750. aastaga vaihõl ja nimepandmisõ aos 1820... Vaata lähemalt ›
0
5. Keskmäne kooliigä Säändsen iän teküs opjil joba kohus ja tiidmine, et koolin piät käümä. Esiasi, kas tuu miildüs vai mitte. Ku hinde kõrran, sis iks miildüs. A ku opitust arvo ei saa ja esi väega ei opi kah, sis ei taha inämb kuuli minnä. Tuud, et latsõl om koolistress, piät nii vanõmba ku oppaja mõistma tähele panda, ja tedä tuust üle avitama. Päämine avitaminõ omgi latsõlõ koolitükü selges tetä.... Vaata lähemalt ›
0
1986. aasta 19. hainakuu Tüürahva Elo kirotas Võro müüblivabrikust. Sektsioonkappõ «Võro NEO» tetäs ütsät esi variantsi. Egä päiv tegevä meistri 28 täüsparti sainu, 25 sohvalauda. Võro tarõkraamil om välähpuul kodovabariiki kah hää minek. * * * 17. hainakuul 1987 kuuli katõkõrdnõ olümpiävõitja Palusalu Kristjan. Puhtõ olli 23. hainakuul ja Tal’nah sai tuust ärsaatmisõst rahvalik mälehtämise ja leinä teedäandminõ. 21. hainakuu Tüürahva Elo kirotas, et keväjä sai Varstu sovhoosi Krabi osakunnast... Vaata lähemalt ›
0
ARBMA ARHANNA SANDRA om 14-aastaganõ Räpinä tütrik, kiä noorõlõ iäle kaemalda om saanu umma lauluhellü ja esinemist vällä näüdädä mitmõl riikevaihõlisõl konkursil. No kõnõlõs tä umist tegemiisist ja umast ilmanägemisest lähkümpä. * * * Kost su laulmistii algusõ sai? Laulma naksi joba umbõs kolmõaastadsõlt. Imä laulsõ mullõ õdagist unõlaulõ, nii eesti ku inglüse keelen. Ku olli joba nelä-viieaastanõ, kai hulga Disney filme ja laulsõ noid laulõ, miä olli filmen. Noid... Vaata lähemalt ›
0
Raamatidõ lugõmisõga om nigu trenni tegemisega: ku tuud pikkä aigu tennü ei olõ, sõs lätt tujo kah kõrrast kehvembäs. Õkvalt ku trenni vai lugõmisõ lõpatat, tulõ jälki vahtsõt vunki mano. Parhilla om mul poolõlõ kolm raamatut. Pia lõpõta raamadu «Tõde ja õigus» neländä osa lugõmisõ. Seo raamat om huvitav tuuperäst, et esiki ku tegevüs käü sada aastakka tagasi, omma pall’o teemä täämbädsel pääväl kah tähtsä. Om seo sõs murõ rahaga... Vaata lähemalt ›
0
Seo luu vägimiist tiid egäüts meist. Seo om mi rahva kangõlanõ, kinkalõ või anda nimes Ants, Andres vai Toomas. Kuis tahati. Kasvai Nipõrnaadi! Timä vapa henge ei suta kiäki õga miski kinni pitä, timä tahtmiisi saa-i alla tsurmi, tälle saa-i sõnnu suuhtõ toppi, ammuki sõs mõttit päähä panda. Timä esi pidä hinnäst vannu ja õigidõ eestläisi võrdkujos, kink pääle olõs vana Lembitü esi uhkõ. Selle et timä esi om! Hingelt... Vaata lähemalt ›
0
Kangsti küläselts pedä hainakuu 25. pääväl umma 25. sünnüpäivä. Tuu omgi õkva jakapäiv ja tuul aol olõmi joba 12 aastat pedänu ütte küläpitu, kas kodukandipäivä, küläpäivä vai niisama tandsuõdakut. Sünnüpääväl kõnõlõmi, miä 25 aasta joosul seltsil tettü, tuud kimmäle võru keelen, ja kaemi, kullõmi tervitüisi, midä olõmi pallõlnu lava pääl lauldõn, tandsin, trummi lüvven vai muud muudu edesi anda. Pidu käänd rohkõmb tandsulisõs Varstu naisi rahvatandsurühm Pääsusilm, keä tähistäs 20.... Vaata lähemalt ›
0
12. hainakuul oll’ perämäst kõrda püüne pääl Tal’na Võro seldsi tiatritrupi Tungõl etendüs «Kreutzwaldi tii Kalõvipujani». Tükü om kokko säändü ja lavastanu Valgu Jaanis, teksti kundikava tegemise man om tä tarvitanu kunstmudsu api. Perämäne etendüs oll’ tähendüsega, selle et tükü mängmist alostõdi kah saman paigan: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumin. Tõistmuudu oll’ perämäne etendüs tollõ poolõst, et taad mängiti tarõn seen, õkva peris Lauluesä elotarõn. Nii sai õkva õigõn paigan... Vaata lähemalt ›
0
Suvi tuu Võro liina mitmit festivalõ ni tõisi suuri ettevõtmiisi. Minevä nädäli oll’ Võro perimüstandsu festival, 25–26. hainakuul tulõ latsifestival. Kolepi küläst peri katsigu sõsara Rätsepä Kristi ja Krista omma joba mitu aastat noil sündmüisil olnu priitahtligu abilidsõ. Uuri, kuis näge vällä priitahtligõ tüü. Priitahtligu tüüga alosti sõsara koolin. No omma nä uma kodokandi ettevõtmiisilõ üten avitanu joba aastit. «Opsõmi koolin turismindust, üts osa opmisõst om üritüisi kõrraldaminõ. Oppaja paksõ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Tartu Ülikool
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.07.2026 16:50
Viimane uuendus: 16:48.
Uudiste reiting uuendatud: 16:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
