66 koht 50
Mullu (taas) üles kerkinud teatrite riigirahastuse teema ei ole ainus murekoht, mis Eesti teatrit praegu painab. Kui teatrite rahastussüsteem asetub pigem kümneaastasele horisondile, siis küsimus, milline on Eesti teatripublik aastal 2060, hõlmab märksa avaramat perspektiivi. Selleks ajaks on küpseteks teatrivaatajateks (nendeks, kes praegu valdavalt teatrisaale täidavad) kasvanud inimesed, keda praegu kutsutakse noorteks.1 Aga selleks, et need noored ka kolmekümne aasta pärast tee teatrisse üles leiaksid
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Venemaal on peale Ukrainasse sissetungi olnud kaks otsest sõjalist liitlast – need on Iraan ja Põhja-Korea ning viimase puhul ei olnud probleemiks ka asjaolu, et varem ei olnud Venemaa nende suhtes ÜRO-s eriti positiivselt meelestataud, aga kui tekkis reaalne probleem laskemoonaga, siis ei olnud kõik eelnenu Venemaa jaoks enam oluline. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Olukord presidendivalimistega seotult on eilsega muutunud, kirjutab riigikogu liige ja Isamaa esimees Urmas Reinsalu. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
31-aastane Lukas Lekavičius teatas, et lõpetab Leedu korvpallikoondise esindamise. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Jõhvi politseinikud kontrollisid hiljuti noortekampa ja leidsid, et ühel noorel oli keelatud libliknuga, mis oli saadud ühelt laadalt. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Venemaa keskpank tegi riigi elanike seas uuringu, mille tulemused on kummastavad. Uuringust selgus, et venemaalased idealiseerivad NSVLi, Hiinat ja Valgevenet. Venemaa Föderatsiooni peeti suisa tarbijate vaenlaseks, küll aga jumaldati Vladimir Putinit. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Põhja-Korea IT-töötajad varastavad identiteete ja skeemitavad end tehisaru abil korraga mitmete Euroopa ettevõtete palgale, kirjutab Financial Times. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Energiamajanduse arutelud on muutunud ideoloogiliseks lahinguväljaks, kuid füüsikaseadused seavad sajaprotsendilise taastuvenergia eesmärgile piirid, ütles endine Eesti Energia tippjuht Andres Vainola. Tema sõnul maksustati põlevkivienergeetika CO2 maksuga surnuks, kuid Eesti peaks elektri hinna allapoole saamiseks kauplema Euroopa Liidult erandi. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kolmapäevases Riigikogu infotunnis rääkis EKRE fraktsiooni saadik Helle-Moonika Helme oma küsimuses sotsiaalministrile Karmen Jollerile suurtest probleemidest tema haldusalas. Helle-Moonika Helme: “Alustuseks räägin loo, mis juhtus paar päeva tagasi ühes Tallinna koolis ja mis oli ka meedias. Nimelt mürasid lapsed vahetunnis ja ühel tüdrukul jäi sõrmed ukse vahele ning sõrm sai kõvasti viga. Valu oli suur ja ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Riigile miljoneid maksma läinud hasartmängumaksu seaduspraagi tõttu vallandati eelnõuga tegelenud staažikas riigikogu nõunik. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Möödunud aastal lahkus meie seast itaalia näitleja Claudia Cardinale, kelle mälestuseks saab Tallinnas kinos Artis ja Tartu Elektriteatris näha viies filmist koosnevat eriprogrammi tema loomingust. Vaata lähemalt ›
0 värske
Len Deighton, spiooniromaanide autor ja «Ipcressi toimiku» looja, on surnud 97-aastasena. Briti kirjanik tõi külma sõja spioonikirjandusse vaimukust, realismi ja klassiteadlikkust, kujundades žanri 1960. aastatel täielikult ümber. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti küberkuritegevuse maastik oli mullu tunamullusega võrreldes suuremate muutusteta. Vaata lähemalt ›
0 värske
Emakeelepäeval lahkus 91. eluaastal Lembit Sauer (29. oktoober 1934 – 14. märts 2026) – Õpetaja, kes armastas Hiiumaad ja hiidlasi. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ilmunud on kevadine Tartu Ülikooli kestikkuse infokiri, kust leiab valiku uusimaid teadusuudiseid ning saab lähemalt lugeda äsja ilmunud Eesti inimuuringu aruande, looduskaitse ning tehisaru ja eesti keele suhete kohta. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Korvpallipidu jõudis varakult Kastani Arenale Lääne-Virumaa suure veerandfinaali duelliga. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kas valid alati vahekäigu kõrval oleva koha? Väldid kindlalt teatud ridu või eelistad kindlat lennukipoolt? Ekspertide sõnul võib sinu istekoha eelistus öelda sinu isiksuse kohta üllatavalt palju. Vaata lähemalt ›
0 värske
Täna hommikul otsis politsei 69-aastast Jämaja meest Hillarit, kes oli kadunuks jäänud teisipäeva hommikul. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
USA presidendi Donald Trumpi isiklikku telefoninumbrit kaubeldakse mõjukates ringkondades. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kreml: Putini pakutud Euroopa gaasiturult kohe lahkumise võimalust analüüsitakse sügavalt Vaata lähemalt ›
0 värske
Sotsiaalmeedias levib video, kus restorani tantsunumbrit esitama palgatud robot kaotab kontrolli, lõhub nõusid ja peab lõpuks töötajate poolt minema veetama. Vahejuhtum on tekitanud nii humoorikaid kui ka tõsiseid küsimusi robotite turvalisuse kohta. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
„Katse vaadelda reaalsust fiktsiooni raamistikus“, Tambet Kaugema vestles Priit Põldmaga Marju Lauristin, „Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal“ Peep Nemvalts, „Teadusulmeline ÕS 2025“ Anu Viltrop, „Vaene juba oled – kas ka kultuurivaene?“ Kurmo Konsa, „Vähem inimesi, kuumem planeet“ Maria Mölder, „Refrään: kultuuriürituste käibemaksu tuleb vähendada“ Riina Oruaas, „Muusika ja teater pole ainult muusikateater“ Merle Karro-Kalberg, „Sõjas on löögi all ka inimkonna ühismälu“ Elina Liiva vestles arhi Vaata lähemalt ›
0
Veneetsia biennaal on üks olulisemaid rahvusvahelisi kunstiinstitutsioone, ent mingil põhjusel lubati seal tänavu osaleda ka Venemaal. Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, ei kavatse sellise asjaga leppida. Kultuuriminister Heidy Purga selgitab, milliseid samme on astutud, et Venemaa biennaalilt taas kõrvale jätta. Kuidas kommenteerite seda, et Venemaa osaleb tänavu Veneetsia biennaalil? See on küüniline ja lubamatu ning vastuolus põhimõtetega, milles riigid on kokku leppinud pärast Venemaa täiemahulise sõja a Vaata lähemalt ›
0
Kangastuvad sada aastat Põhja-Saksamaa ajaloolises Altmarki piirkonnas. See on ala, mis märkis Teises maailmasõjas Vene vägede edasitungi piiri. Siin on nelja järjestikuse põlvkonna esindajad Alma (Hanna Heckt) 1910ndatest, Erika (Lea Drinda) 1940ndatest, Angelika (Lena Urzendowsky) 1980ndatest, Lenka (Laeni Geiseler) 2020ndatest ja teised naiseikka sirgumas ühes ja samas talumajapidamises. Tegelaste läbielamised on vajutanud jälje tulevaste põlvede olemusse, laiendades üha valust pitsitatud hingede ringi.. Vaata lähemalt ›
0
Pillion ehk mootorratta tagumine iste viitab selle filmi kangelase Colini (Harry Melling) teekonnale kiirel ja ettearvamatute kurvidega maanteel nimetusega armastuseotsing. Filmi vältel võib vaataja korduvalt küsida, millist lugu talle õigupoolest jutustatakse: kas armastuslugu, midagi pealiskaudsemat või hoopis midagi märksa sügavamat? „Pillionis“ uuritakse geimehe püüdu end leida, enda eest seista ja jõuda lähemale sellele, mida ta tegelikult vajab. Film põhineb Adam Mars-Jonesi romaanil „Box Hill. Madala Vaata lähemalt ›
0
Eesti antropoloogias on vähe nii pühendunult ja tulemuslikult tegutsevaid teadlasi kui Leiu Heapost, kes tähistab sel aastal oma 90. sünnipäeva. Muhumaalt pärit Leiu on sündinud 13. märtsil 1936 Mihkli talus Rootsivere külas. Loodus ja inimene köitsid Leiut juba lapsepõlvest alates. Pärast Piiri algkooli ja Orissaare keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tartu ülikooli, kus ta 1958–1963 omandas bioloogiahariduse antropoloogia erialal professor Juhan Auli juhendamisel. Akadeemiline teekond jätkus Tallinnas aja Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri väikeses saalis esietendub 13. märtsil ilukirjanduslikku ja dokumentaalset põimiv lavastus „Lõputu suvi“, mille autor ja lavastaja on Priit Põldma. Kamp noori, kes on kunagi uljalt ja lootusrikkalt võidelnud kliimamuutuste vastu, saab kümmekond aastat hiljem taas kokku. Nad vaatavad otsa üksteisele ja iseendale. Mis on muutunud, mis on jäänud samaks? Lavastuse kunstnik on Joel Väli, helikujundaja Kirill Havanski, valguskujundaja Laura Maria Mäits, mängivad Loviise Kapper, Anneli Rahkema, Rai Vaata lähemalt ›
0
Suhteline vaesus tähendab, et inimesed ei pruugi elada otseses puuduses, kuid nad ei saa lubada endale elatustaset, mida võiks ühiskonnas tavapäraseks pidada.1 Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% elanikkonnast. Absoluutses vaesuses elas 3,3% Eesti elanikkonnast, kusjuures see osakaal on viimastel aastatel suurenenud.2 2022. aastal kukkus reaalpalk ligi 9% ning kuigi viimasel paaril aastal on keskmine palgakasv olnud kiirem ja statistiliselt ostujõud taastub, ei ole kindlustu Vaata lähemalt ›
0
Kui kirjanikult küsitakse, millest ta mõtleb, siis ilmselt ei vasta ta peaaegu kunagi päris ausalt, vaid pigem nii, millest on viisakas, kohane või võimalik kirjutada. Mõtted ise on tavaliselt veidi teistsugused. Ma ei usu, et see on silmakirjalikkus ehk vassimine, pigem on see osa kirjutamise loomusest. Mõte, mis inimese peas liigub, on sageli liiga toores, liiga isiklik või liiga segane, et seda otse avaldada. Mõte ei pruugi ka sobida keskkonda,... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta kujunes tähendusrikkaks – ning mitte üksnes kirjanikele, lugejatele ja raamatutega tegelevatele institutsioonidele, vaid tõi kaasa ka kaua oodatud võimaluse jätkata lugejaskonna sotsioloogilisi uuringuid, mis olid kodumaise rahastuse lõppedes 2014. aastast oma järge oodanud. Eelmise aasta märtsis leidiski kultuuriministeerium raamatuaasta puhul võimaluse üle-eestilise lugemisuuringu rahastamiseks. Selle läbiviimise eest pandi vastutus rahvusraamatukogule, kes kaasas küsimustiku tegemisse ning. Vaata lähemalt ›
0
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tõtt-öelda kõhklesin, kas ikka võtta vastu ettepanek arvustada soome noorteromaani „Rambo“. Teos on küll saanud prestiižseid auhindu (Finlandia 2015, tõlke eest Paabeli Torn 2025), kuid noortekirjandus on minule jäänud pigem kaugeks, „Rambo“ lihtsavõitu lühitutvustus kõlab klišeelikult ja raamatu kaanekujundus ei kutsu lugema. Aga juba esimene peatükk pani meelt muutma: „Rambo“ on üks neid haruldasi raamatuid, kus juba esimesed laused tõmbavad kaasa, tõotades asjalikku ja... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Vormsi
|
0% |
Digigeenius
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
|
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 13:56
Viimane uuendus: 13:54.
Uudiste reiting uuendatud: 13:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)