18 koht 0
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Uma Leht
Pärnus peetud Eesti rannavõrkpalli karikasarja kolmanda etapi, Pärnu Coolbet Cupi võitsid Jaan Rebel ja Kaur Erik Kais ning Maret Kuuse ja Laura-Liisa Maiste. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vabakutseline näitleja Külli Reinumägi rääkis "Huvitajas", et on kogenud aegu, kui aastate kaupa ei pakuta midagi, ja tõdes, et vabakutselise näitleja elu pole nõrkadele. Reinumägi sõnul naudib ta näitlejatöös enim, kui saab sama lavastuse jooksul mängida inimese elu erinevaid etappe. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Leedu presidendi Gitanas Nausėda riikliku julgeoleku nõunik Deividas Matulionis ütles täna teisipäeval 21. juulil, et NATO riigid saadavad Leetu täiendavaid sõjalisi võimeid, kui Venemaa provokatsioonid piirkonnas vallandaksid kriitilise julgeolekuolukorra. Allianss suhtub tõsiselt hoiatustesse Venemaa provokatsioonide suurenenud ohu kohta Balti piirkonnas ja mujal Euroopas lähikuudel, kinnitas Matulionis. „Oleme andnud hoiatusi ja allianss võtab seda väga tõsiselt. ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Möödunud nädalavahetusel avasid skulptorid Mare Mikoff ja Berit Talpsepp-Jaanisoo Haapsalus Evald Okase muuseumis ühsnäituse "Keskustelu". Näituse kuraator on Peeter Talvistu. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Suvi on täies hoos ning Läti metsades on alanud marja- ja seenehooaeg. Tänavune mustika- ja kukeseenesaak piirialade metsades ei ole küll nii rikkalik kui neli aastat tagasi, kuid pärast kolmeaastast pausi, mil mustikaid peaaegu polnud, suunduvad marja- ja seenekorjajad taas metsa looduseande koguma. Ehkki marjade ja seente kokkuostuhinnad on tänavu kõrged, on saagikus varasemast tunduvalt ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina droonirünnakud Aasovi mere piirkonnas on andnud tugeva löögi Venemaa teraviljaekspordile. Analüütikute hinnangul on uue põllumajandushooaja alguses ekspordimahud järsult vähenenud ning miljonid tonnid vilja on jäänud Lõuna-Venemaa sadamatesse seisma. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Plasti taaskasutamine on juba pikalt olnud suur probleem, sest selle sorteerimine on kallis ning töömahukas protsess. Teadlased on nüüd asunud katsetama meetodi, mille abil saaks kolmest väga levinud plastitüübist teha vesinikkütust. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eile kell 18.39 said päästjad väljakutse Pärnus Raeküla randa, kus hobune oli peadpidi kahe puu vahele kinni jäänud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Miks usuvad inimesed väiteid, mida pole võimalik kontrollida? See küsimus ühendab Ervin Õunapuu käsitluses religiooni, pseudoteaduse ja inimese loomupärase vajaduse leida tähendust. Autor võrdleb usulisi dogmasid ajalooliste pettustega ning arutleb, mille poolest erinevad usk ja teadmine. Loo keskmes pole üksnes kriitika religiooni aadressil, vaid laiem küsimus sellest, kuidas inimesed tõde hindavad. Kus jookseb piir uskumise ja teadmise vahel? Vaata lähemalt ›
0 värske
Rahvaralli Eesti karikavõistluste hooaja neljas etapp sõideti möödunud nädalavahetusel Saaremaal Kihelkonnas, kus Hiiumaa Ralliklubi ekipaažid teenisid kahes klassis hõbemedalid. Kuueetapilisest sarjast on nüüdseks peetud neli osavõistlust. Vaata lähemalt ›
0 värske
Algas rahvahääletus konkursil „Kogukonna hing 2026“, kus kümne finalisti seas on ka Saaremaalt pärit Kõljala küla eestvedaja Veeve Kaasik. Vaata lähemalt ›
0 värske
23. juulil jõuavad pärimusmuusika aidas vaataja ette teatrikastmega vürtsitatud värvikad lood Eesti pärimusmuusika kujunemisest. Suure saali lavale astuvad Heino Elleri muusikakooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika tudengid kontsertetendusega "Igaühel oma pill". Vaata lähemalt ›
0 värske
Jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal Mehhikos Monterreys toimunud Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Korea vahelise kohtumise tribüünil aset leidnud emotsionaalne paaritüli levis sotsiaalmeedias kulutulena. Nüüd on professionaalne huultelt lugeja viimaks paljastanud, mida noored tegelikult tüli käigus üksteisele ütlesid. Vaata lähemalt ›
0 värske
Pärnu linna suurim perearstikeskus 13 omaniku, nimistu ja sellest rohkemategi arstidega on 10 aasta jooksul igal aastal maksnud omanikele dividende. Mulluse aasta eest küll mitte rekordsummat, aga ikkagi 660 000 eurot. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ükski kodumaine suvi ei möödu mustikate, maasikate, vaarikate, tikrite või sõstardeta. Ahmi päikeselisi maitseid endasse igal viisil: küpseta kooke, tee salateid ja kokteile ning muidugi hoidista. Vaata lähemalt ›
0 värske
Mitu naist on hiljuti puutunud Kadriorus kokku ebaadekvaatses olekus mehega, kes on neid tülitanud ja ahistanud. Politsei soovitab kõikidest taolistest juhtumitest neile teada anda ning toonitab, et isegi kui juhtunu ei kvalifitseeru mingil põhjusel otseseks süüteoks, saab politsei häirijaga suhelda ja teda korrale kutsuda. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib. Vaata lähemalt ›
0 värske
Uma Leht
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
Seod nimme kand Eestin 99 inemist. Kandjit om ka nimekujul Waaks, alla kuvvõ. Nimi panti õnnõ Vahtsõliinan, algkujul Waaks, küländ suurõlõ suguvõsalõ Tammõ, Tabina, Suurõ-Kolodavitsa ja Marga külän. Nime saajidõ esiesä oll’ Tammõ Jakob, kink kõgõ vanõmb poig oll’ Marga Juhan, nelläs poig Kersnä oll’ alussõpandjas perre Kolodavitsa harulõ, poja Andre, Jakob ja Tann’o elli Tammõ kandin. Jakobi poja olli sündünü 1735. ja 1750. aastaga vaihõl ja nimepandmisõ aos 1820... Vaata lähemalt ›
0
5. Keskmäne kooliigä Säändsen iän teküs opjil joba kohus ja tiidmine, et koolin piät käümä. Esiasi, kas tuu miildüs vai mitte. Ku hinde kõrran, sis iks miildüs. A ku opitust arvo ei saa ja esi väega ei opi kah, sis ei taha inämb kuuli minnä. Tuud, et latsõl om koolistress, piät nii vanõmba ku oppaja mõistma tähele panda, ja tedä tuust üle avitama. Päämine avitaminõ omgi latsõlõ koolitükü selges tetä.... Vaata lähemalt ›
0
1986. aasta 19. hainakuu Tüürahva Elo kirotas Võro müüblivabrikust. Sektsioonkappõ «Võro NEO» tetäs ütsät esi variantsi. Egä päiv tegevä meistri 28 täüsparti sainu, 25 sohvalauda. Võro tarõkraamil om välähpuul kodovabariiki kah hää minek. * * * 17. hainakuul 1987 kuuli katõkõrdnõ olümpiävõitja Palusalu Kristjan. Puhtõ olli 23. hainakuul ja Tal’nah sai tuust ärsaatmisõst rahvalik mälehtämise ja leinä teedäandminõ. 21. hainakuu Tüürahva Elo kirotas, et keväjä sai Varstu sovhoosi Krabi osakunnast... Vaata lähemalt ›
0
ARBMA ARHANNA SANDRA om 14-aastaganõ Räpinä tütrik, kiä noorõlõ iäle kaemalda om saanu umma lauluhellü ja esinemist vällä näüdädä mitmõl riikevaihõlisõl konkursil. No kõnõlõs tä umist tegemiisist ja umast ilmanägemisest lähkümpä. * * * Kost su laulmistii algusõ sai? Laulma naksi joba umbõs kolmõaastadsõlt. Imä laulsõ mullõ õdagist unõlaulõ, nii eesti ku inglüse keelen. Ku olli joba nelä-viieaastanõ, kai hulga Disney filme ja laulsõ noid laulõ, miä olli filmen. Noid... Vaata lähemalt ›
0
Raamatidõ lugõmisõga om nigu trenni tegemisega: ku tuud pikkä aigu tennü ei olõ, sõs lätt tujo kah kõrrast kehvembäs. Õkvalt ku trenni vai lugõmisõ lõpatat, tulõ jälki vahtsõt vunki mano. Parhilla om mul poolõlõ kolm raamatut. Pia lõpõta raamadu «Tõde ja õigus» neländä osa lugõmisõ. Seo raamat om huvitav tuuperäst, et esiki ku tegevüs käü sada aastakka tagasi, omma pall’o teemä täämbädsel pääväl kah tähtsä. Om seo sõs murõ rahaga... Vaata lähemalt ›
0
Seo luu vägimiist tiid egäüts meist. Seo om mi rahva kangõlanõ, kinkalõ või anda nimes Ants, Andres vai Toomas. Kuis tahati. Kasvai Nipõrnaadi! Timä vapa henge ei suta kiäki õga miski kinni pitä, timä tahtmiisi saa-i alla tsurmi, tälle saa-i sõnnu suuhtõ toppi, ammuki sõs mõttit päähä panda. Timä esi pidä hinnäst vannu ja õigidõ eestläisi võrdkujos, kink pääle olõs vana Lembitü esi uhkõ. Selle et timä esi om! Hingelt... Vaata lähemalt ›
0
Kangsti küläselts pedä hainakuu 25. pääväl umma 25. sünnüpäivä. Tuu omgi õkva jakapäiv ja tuul aol olõmi joba 12 aastat pedänu ütte küläpitu, kas kodukandipäivä, küläpäivä vai niisama tandsuõdakut. Sünnüpääväl kõnõlõmi, miä 25 aasta joosul seltsil tettü, tuud kimmäle võru keelen, ja kaemi, kullõmi tervitüisi, midä olõmi pallõlnu lava pääl lauldõn, tandsin, trummi lüvven vai muud muudu edesi anda. Pidu käänd rohkõmb tandsulisõs Varstu naisi rahvatandsurühm Pääsusilm, keä tähistäs 20.... Vaata lähemalt ›
0
12. hainakuul oll’ perämäst kõrda püüne pääl Tal’na Võro seldsi tiatritrupi Tungõl etendüs «Kreutzwaldi tii Kalõvipujani». Tükü om kokko säändü ja lavastanu Valgu Jaanis, teksti kundikava tegemise man om tä tarvitanu kunstmudsu api. Perämäne etendüs oll’ tähendüsega, selle et tükü mängmist alostõdi kah saman paigan: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumin. Tõistmuudu oll’ perämäne etendüs tollõ poolõst, et taad mängiti tarõn seen, õkva peris Lauluesä elotarõn. Nii sai õkva õigõn paigan... Vaata lähemalt ›
0
Suvi tuu Võro liina mitmit festivalõ ni tõisi suuri ettevõtmiisi. Minevä nädäli oll’ Võro perimüstandsu festival, 25–26. hainakuul tulõ latsifestival. Kolepi küläst peri katsigu sõsara Rätsepä Kristi ja Krista omma joba mitu aastat noil sündmüisil olnu priitahtligu abilidsõ. Uuri, kuis näge vällä priitahtligõ tüü. Priitahtligu tüüga alosti sõsara koolin. No omma nä uma kodokandi ettevõtmiisilõ üten avitanu joba aastit. «Opsõmi koolin turismindust, üts osa opmisõst om üritüisi kõrraldaminõ. Oppaja paksõ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
MinuAeg
|
0% |
Meie Maa
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Naine
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.07.2026 11:37
Viimane uuendus: 11:34.
Uudiste reiting uuendatud: 11:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
