3 koht 0
Pillion ehk mootorratta tagumine iste viitab selle filmi kangelase Colini (Harry Melling) teekonnale kiirel ja ettearvamatute kurvidega maanteel nimetusega armastuseotsing. Filmi vältel võib vaataja korduvalt küsida, millist lugu talle õigupoolest jutustatakse: kas armastuslugu, midagi pealiskaudsemat või hoopis midagi märksa sügavamat? „Pillionis“ uuritakse geimehe püüdu end leida, enda eest seista ja jõuda lähemale sellele, mida ta tegelikult vajab. Film põhineb Adam Mars-Jonesi romaanil „Box Hill. Madala
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Kas Kersti Kaljulaidi ametiaeg Eesti olümpiakomitee presidendina saab otsa kõigest poolteise aasta järel? Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
25.-26. aprill 2026 toimus Aruküla Spordihoones noormeeste U17 (2009 ja hiljem sündinud mängijad) teine ja ühtlasi viimane etapp Eesti 2026 meistrivõistlustel käsipallis. Kaheksa meeskonda mängisid üks kord omavahel läbi turniirisüsteemis. Seejärel selgitati vastavalt põhiturniiri kohtadele A-finaalturniiri grupis kohad 1.-4. ja B-finaalturniiri grupis kohad 5.-8. Lõppjärjestus: 1. Põlva KPK/Põlva SK, treener Henri Sillaste 2. HC Tallas, treenerid ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vaatamata paduvihmale ja tugevale tuulele täitus laupäeval Kakri kalasadam nii kohalike kui külalistega, kui peeti kaheksandat üle-eestilist kalasadamate päeva. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
MUBA esitab 30. aprillil kell 18.00 MUBA Suures saalis Walesi helilooja Karl Jenkinsi mõjuka suurteose "Rahu missa" („The Armed Man: A Mass for Peace“). MUBA Suure saali lavale astuvad MUBA sümfooniline puhkpilliorkester, mida dirigeerib Bert Langeler ning segakoor Janne Fridolini juhatusel. Solistidena teevad kaasa MUBA õpilased Sofia Hussainova (sopran), Karoliine Alamaa (alt), Alfons Väljamäe (tenor), Randal Mutso (bariton) ja Oskar Kiilberg (bass). Koori hääleseadja on Triin Ella. 1999 aastal loo Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Lõuna-Korea autotootja Kia plaanib Euroopas hindu langetada, et pidada sammu kiiresti turuosa kasvatavate Hiina konkurentidega. Ettevõtte juhtkonna sõnul on hinnasurve muutunud nii tugevaks, et Euroopa turust on kujunenud globaalne võitlustanner. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
[caption id="attachment_472191" align="alignnone" width="1920"] HÕFF-i oksjonil lähevad enampakkumisele haruldased esemed. Foto: HÕFF[/caption] Piip ja Tuut panevad Ukraina toetuseks Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali (HÕFF) heategevuslikule oksjonile oma klounininad. Piip ja Tuut pole ainsad, kes on pannud HÕFF-i traditsioonilisele heategevusoksjonile esemeid, mis on jõudnud ka filmidesse või sealt pärit. Nende müügist saadava tulu annetab HÕFF Haapsalu sõpruslinna Umani elanikele ja linnas varj Vaata lähemalt ›
0 värske
Euroopa Komisjon avaldas värske hinnangu tubaka- ja nikotiinipoliitikale. Dokument, mis pidi olema faktidel põhinev ja aus vaade toimivale süsteemile, meenutab pigem ametlikku ettekannet sellest, kuidas õigesti mõelda. Ükski direktiiv ei päästa maailma, kui seda tehakse üle inimeste peade ja reaalsust eirates, kirjutab Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni juhatuse liige Madis Roodla. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Aprilli viimasel kolmapäeval tähistatav Denim Day jõuab tänavu esimest korda Eestisse, pannes avaliku arutelu alla seksuaalvägivalla ja sellega seotud hoiakud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eksamite aeg on taas hoo sisse saanud. Kuidas aidata põhikooli lõpuklassis oleval noorel eksamiteks edukalt õppida, samas talle mitte pinget tekitades? Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nick Giambruno poolt Oluline on mõista, et “maailmakorrad” pole midagi uut. Maailmakorrad on pikka aega olnud raamistikud, mille kaudu suurvõimud kehtestavad mängureegleid. Need määratlevad rahvusvaheliste poliitiliste suhete struktuuri. Maailmakorra mõistes mõtlemine nõuab täielikku väljavaateid – geopoliitilise vaate vaatamist 12 000 meetri kõrguselt. Väiksemas mastaabis sarnaneb see sellega, kuidas linna võimsaimad kuritegelikud organisatsioonid – näiteks maffia […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Eelmisel nädalal käisid demineerijad kuus korda lõhkekehadega seotud väljakutsel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Politsei sai teate, et 19. aprillil laekus Põlva linnas elavale naisele e-kiri näiliselt LHV-lt. Kirja sisus oli arve ning teade, et inimese andmed aeguvad peagi ning mitte-uuendamise korral piiratakse tema internetipanga kasutamist. Naine klõpsas kirjas olevale lingile, et vajalik toiming sooritada ja sisestas järgnevalt enda andmed ning kinnitas need Smart-ID parooliga. Päev hiljem avastas naine, ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Investeerimisettevõtja Martin Sokk sõnas saates "Hommik Anuga", et samal ajal kui investeerimist armastavad ameeriklased saavad süstemaatiliselt rikkamaks, jäävad säästmist armastavad eurooplased vaesemaks. Vaata lähemalt ›
0 värske
Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com Jõgevamaa Möödunud nädalavahetusel käisid päästjad Jõgevamaal tormikahjusid likvideerimas 9 korral. 24. aprillil kell 14.39 said päästjad teate, et Jõgeva vallas Liivoja külas asuva tankla kilbiruum on tossu täis. Tankla personal evakueeris tanklahoonest kiirelt inimesed. Päästjad tegid kindlaks, et tankla kilbiruumis oli kärssama hakanud päikesepaneelide inverter. Õnneks suuremat tulekahju ei tekkinud. Päästjad tuulutasid ruumid. Tartumaa Möödunud nä Vaata lähemalt ›
0 värske
25. aprilli hommikul kell 9.16 teatati Lääne-Nigula vallas Palivere alevikus tossavast saepurupunkrist. Koos ettevõtte esindajaga lasti punkrist saepuru välja ning kasteti märjaks. Saepuru oli punkris ligikaudu 160 kuupmeetrit. Eelmisel nädalal leiti Lääne-Nigula vallas eri paikades signaalrakette, mille demineerijad võtsid kaasa hilisemaks hävitamiseks. Vaata lähemalt ›
0 värske
Õhtulehe kõige elektrilisem saade jätkub täie hooga. Kuna Tim Bluz esitab külalistele küsimusi, millele ükski normaalne inimene poleks nõus tasuta vastama, teevad nad seda raha eest. Kogutud summa ei lähe aga uue uue Chaneli koti ostuks, vaid hoopiski heategevuseks. Seekordses episoodis julges „elektritoolile“ istuda endine Valga vallavanem ja riigikogu liige Ester Karuse (33). Vaata lähemalt ›
0 värske
Politsei pidi nädalavahetusel tegelema Tartumaal kahe purjus mehega, kes käitusid vägivaldselt. Vaata lähemalt ›
0 värske
Esmaspäeval tutvustatud tervisekassa arengukavas aastateks 2026–29 peamine eesmärk on pikendada tervena elatud eluaastaid ning tagada õigeaegne ja kvaliteetne abi õiges kohas. Samuti tahetakse korraldada inimese elukaarel tekkivate eluviisihaiguste ennetust ja ravi viisil, mis hoiab tervishoiusüsteemi tulud ja kulud tasakaalus. Vaata lähemalt ›
0 värske
Pühapäeval alustas jalgpallihooaega Eesti naiste jalgpalli teises liigas mängiv Paide linnanaiskonna duubel, kuhu on koondunud valdavalt kohalikud neiud ja naised. Paraku tuli kohe esimeses kohtumises tunnistada Rakvere JK Tarva naiste paremust 3:2 paremust. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti on väike riik, kus igas sektoris häid inimesi vähe. See on küll üks pöörduste probleemi põhjustest, aga mitte piisav vabandus muuta avalik sektor läbisõiduhooviks, arutleb Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Uue Kunsti Muuseumis Avamine 25. aprillil kell 14.00 „Kui rõivad räägiksid…“ on fotoseeria on fotoseeria, mis toob esile elukogenud inimeste avastamata lood ja rajab uue dialoogi põlvkondade ja kultuuride vahel. Näituse pealkiri on sümbol vaiksetele mälestustele ja omaette lubadus, et iga vana mantli, kleidi või mütsi lugu on kuulamist väärt. Paljude eakate inimeste riidekapis ripuvad nimelt rõivad – näiteks nooruspõlve pulmakleit või tädi kootud villane kampsun – mis peidavad endas... Vaata lähemalt ›
0
„Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik“, Juhan Raud vestles Merike Estnaga Tõnis Saarts, „Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente“ Ülo Mattheus, „Avage see kuradi väin!“ Rein Ruusalu, „Üleskutse majanduslikule õiglusele“ Jaanus Terasmaa, „Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?“ Marje Ingel vestles helilooja ja dirigendi Bianca Rantalaga Ülar Mark, „Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?““ Maarja Tüür vestles maastikuarhitekt Ursula Wieser Benedettiga Vivian Vaata lähemalt ›
0
Kõige rohkem tuska teeb teadmatus, mis juhtus Alma ja Lainega Eesti kõige kuulsama teleseriaali viimases osas. Ringo Ramuli ja Indrek Koffi „Rõdul“ esietendus Endla teatri Küünis oli laupäeva õhtul, mistõttu Õnne tänava elanikele ei olnud mahti kaasa elada. Küll aga sai näha, kuidas elatakse Mõisavahe tänavas. Vähemalt ma arvan, et lavastuse kunstnik Arthur Arula on rõdude ehitamisel võtnud eeskuju okupatsiooni ajal Tartu Annelinna serva kerkinud kortermajadest. Lavakujundus surub näitlejad nelja... Vaata lähemalt ›
0
8. kuni 10. aprillini peeti Tartus Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi. Kümnetest ettekannetest oli kohalviibijatelgi raske täit ülevaadet saada. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte konverentsi teravalt aktuaalsetest mälu- ja keskkonnateemalistest aruteludest. Mälu on tavapäraselt käsitletud eelkõige inimesekeskselt. Mäletamist on mõistetud protsessina, mis seostub individuaalse kogemuse ja narratiivse tähendusloomega. Viimastel aastatel on aga hakatud tähelepanu pöörama mälu materiaalsetele vormidele Vaata lähemalt ›
0
Bring the little fishes Bring the sharks1 Mike Scott On luulekogusid, mis ei näi esmapilgul nõudvat lugejalt kuigi palju. Selged, voolavad ja kergesti jälgitavad tekstid on pandud imeilusate kaante vahele. Need on kõnekeelsed või kirjutatud tavakohases, tuttavas kirjanduslikus keeles, ilma hirmutavate intellektuaalsete viideteta, mille otsa võiks komistada. Seesugune kergus on teatud mõttes ebamugav: kui tekst ei takerdu, ei sunni peatuma ega vastu töötama, siis mida selle lugemine annab? Martin Alguse... Vaata lähemalt ›
0
Prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty näitas 2013. aastal kiiresti bestselleriks saanud raamatus „Kapital 21. sajandil“, et kapital kipub ajas kasvama kiiremini kui kogu majandus, see viib aga rikkuse koondumiseni ning tulemuseks on kasvav ebavõrdsus. XX sajandi alguse Lääne-Euroopas ja USAs oli ebavõrdsus äärmiselt suur: Suurbritannias, Rootsis ja Prantsusmaal kuulus rikkaimale 10% elanikkonnast keskmiselt 84–91% kogu varast, vaesemale poolele aga vaid 1-2%. Ebavõrdsus kasvas nii riikide sees kui ka va Vaata lähemalt ›
0
Akadeemik Mart Saarma valimine Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks ei tähendanud lihtsalt ühe nimevahetuse vormistamist Eesti teaduse esindusinstitutsiooni tipus. See tähendas sisulist suunamuutust. Teaduste akadeemia presidendiks on inimene, kes räägib järjekindlalt mitte ainult teaduse väärikusest, vaid ka selle mõjust majandusele, ühiskonnale ja riigi tulevikule. Mart Saarma jaoks ei ole teadus intellektuaalne klaaspärlimäng, mille ülesanne on iseendas täiuslikkust otsida. Teadus peab sünnitama uut tea Vaata lähemalt ›
0
Demokraatia püsimise seisukohast seisame silmitsi eksistentsiaalse küsimusega: kas me suudame lähikümnenditel tehisaru rakendada ühishüve edendamise teenistusse, nõnda et see ei teeniks ainult käputäie tehnoloogiahiidude ärilist erahuvi, või lepime harjumuspärase demokraatiamudeli järkjärgulise kadumisega. Nõnda kirjutab hiljuti ilmunud raamatus1 Belgia filosoof ja meediaprofessor Mark Coeckelbergh. Poliitikateaduses on TI temaatika esiplaanile tõusnud ja asjaomast kirjandust ilmub palju, kuigi rohkem küll Vaata lähemalt ›
0
Arvestades saabuvaid vahevalimisi USAs selle aasta novembris on Hormuzi väina avamine kujunenud Trumpile ja vabariiklastele kõige pakilisemaks küsimuseks, kuna sellest sõltuvad kütuse hind ja valijate hääled. Kütuse hind turul hüpleb üles-alla vastavalt Trumpi sõnumitele, kas väin on nüüd jälle avatud või ei ole või kui edukalt kulgevad läbirääkimised Iraaniga. Kui esmatähtsaks sai sõja käigus Hormuzi väina probleem, sellele viitab Trumpi raevukas väljaütlemine Iraani liidrite aadressil Truth Sociali platv Vaata lähemalt ›
0
Vahetevahel, kui tõesti veab, on tervik midagi muud kui pelgalt oma osade summa.1 Tegelikult loodan ka ise selle tõdemuse järgi kulgeda, nii et elu viimsel hingetõmbel oleks võimalik sellele logisevale tervikule tagasi vaadates enam-vähem rahul olla. Iga objekti või nähtuse, sealhulgas ka elu (või kunsti), mõistmiseks on tarvis see mõnikord koost lahti võtta ning selle elemente, osi, kilde, tahke, külgi, etappe, jooniseid, kavandeid, mõõtmeid, kaardistusi, mudeleid jms läbi mõtestada. Ehk... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Investor
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Külauudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.04.2026 13:15
Viimane uuendus: 13:12.
Uudiste reiting uuendatud: 13:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)