4 koht 0
Vanaimä lätt latsõlatsõga rohopuuti ja ütles, et tohtri käskse latsõlõ vitamiine osta. Aptiikri küsüs: «Määndsit vitamiine ma anna, kas A, B, C vai mõnt muud?» «Ütskõik, lats ei mõista jo viil lukõ,» kitt vanaimä.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Uma Leht
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1610. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis.2026/ukraina-kalender Vaata lähemalt ›
0 värske
India on suurendanud Venemaa toornafta importi rekordtasemele, aidates Moskval säilitada oma eksporti vaatamata naftatööstuse ees seisvatele väljakutsetele, teatas meediakanal Bloomberg, edastas eile uudisteportaal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0 värske
Lõuna-Prantsusmaal puhkes eile kiiresti leviv maastikupõleng, mis sundis sadu inimesi oma kodudest lahkuma, samal ajal kui ligi 1000 tuletõrjujat ja mitu kustutuslennukit võitlesid leekide peatamise nimel. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis teada, et määras uueks relvajõudude juhiks Mõhhailo Drapatõi. Mõhhailo Drapatõi on 42-aastane Ukraina kindralmajor, kes on veetnud üle... Vaata lähemalt ›
0
USA sõjaministeerium Pentagon seisab silmitsi tõsise eelarvepuudujäägiga, kui parlament Kongress ei eralda täiendavalt 67 miljardit dollarit, vahendab Washington Post. Kongress küsitleb täna kaitseminister... Vaata lähemalt ›
0
Zahovaiko võidust Rootsi kõrgliigaklubi üle: toimetame piiri peal, oleme siia jõudnud raske tööga Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeva õhtul UEFA konverentsiliiga teise kvalifikatsiooniringi kohtumises Rootsi kõrgliigaklubi IFK Göteborgi vastu 2 : 1 võidu teeninud FCI Levadia peatreener Vjatšeslav Zahovaiko oli mängujärgselt hoolealuste esitusega ilmselgelt rahul. Vaata lähemalt ›
0
Iraani sõda on seni läinud USA-le maksma 37,5 miljardit dollarit, ütles teisipäeval kaitseminister Pete Hegseth. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina korraldas esmaspäeval Moskva vastu ulatusliku droonirünnaku, lennutades linna suunas üle 400 mehitamata õhusõiduki, teatas Moskva linnapea. Vaata lähemalt ›
0
«Eesti klubid annavad euromängudes initsiatiiv alatihti teadlikult ära. Meie seda ei teinud,» ütles Tallinna Levadia peatreener Vjatšeslav Zahovaiko pärast Konverentsiliiga teise eelringi avamängu hiilgavat 2:1 võitu Rootsi tippklubi Göteborgi üle. Vaata lähemalt ›
0
Pärast Paides tegutsenud E-Piima juustutehase pankrotti on siinsed tootjad piima müünud Leedu tehasele. Nad loodavad, et augustis algava E-Piima varade oksjoni järel leitakse tehasele uus omanik, kes käivitab tootmise täismahus ja parandab olukorda Eesti piimaturul. Vaata lähemalt ›
0
Viljandi muuseumi teisel korrusel ei kehti üks muuseumide tavalisemaid reegleid: vaadata võib, aga katsuda ei tohi. Johann Köleri maalist "Truu valvur" inspireeritud kogemustoas võib liigutada lilli ja puid, sättida paika üleelusuurust koera ning lavastada kuulsast maalist oma versiooni. Vaata lähemalt ›
0
Viljandis veetsid esmaspäeval aega rahvusvahelise noortevahetuslaagri osalejad. Nad käisid Pärna pansionaadi eakatega jalutamas ja aitasid aknaid pesta. Vaata lähemalt ›
0
Moskva Šeremetjevo lennujaama äriterminali endine juht Aleksei Koršenko leiti oma korterist surnuna, teatas The Moscow Times. See terminal teenindas Jevgeni Prigožini lennukit enne kahtlasevõitu õnnetust 2023. aastal. Vaata lähemalt ›
0
Kalad Armastus. Austus on täna sinu suhte keskmes. Õpid partnerit kuulama ilma kohe hinnanguid andmata ning aktsepteerima, et te ei pea kõiges ühtemoodi mõtlema. Selline hooliv ja avatud suhtumine tugevdab teievahelist usaldust ning muudab sideme veelgi lähedasemaks. Armastus saab kõige paremini kasvada siis, kui mõlemad tunnevad, et neid hinnatakse ja austatakse. Meeleolu. Päeva õhkkond on meeldiv ja üsna rahulik. Raha ja töö. Päev tuleb kiire ning ülesanded järgnevad üksteisele... Vaata lähemalt ›
0
Justiits- ja digiministeerium jagab riigiasutustele kaks miljonit eurot, et aidata tehisaru abil vähendada ametnike rutiinset tööd ja parandada avalikke teenuseid, kuid ekspert hoiatab, et kõige suurem risk on riigi sõltuvus tehisarust ja seda pakkuvatest välisettevõtetest. Vaata lähemalt ›
0
Kaljukits Meeleolu. Päev võib tunduda veidi üksluine ja värvitu. Armastus. Su tuju ei ole kõige parem ning praegune olukord ei rahulda sind päriselt. Selle asemel, et ainult pahandada või rahulolematust väljendada, tasub mõelda, milliseid otsuseid saad ise teha. Mida selgemalt tead, mida soovid, seda lihtsam on olukorda muuta. Tervis. Energiat jagub rohkesti. Keha peab hästi vastu, tuju paraneb ning tegutsemine mõjub sulle hästi. Iga tehtud samm võib anda juurde... Vaata lähemalt ›
0
Koera öine haukumine võib rikkuda naabrite une ning mõjutada märkimisväärselt nende elukvaliteeti. Kui üksikud haugatused on loomulik osa koera käitumisest, siis tundide kaupa kestev või regulaarselt korduv öine haukumine võib kujuneda häirivaks müraks, mille suhtes on naabritel õigus sekkumist taotleda. Millised on Eesti seadustest tulenevad võimalused sellise olukorra lahendamiseks? Kõige mõistlikum on alustada sõbralikust vestlusest ... Vaata lähemalt ›
0
Uma Leht
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
Seod nimme kand Eestin 99 inemist. Kandjit om ka nimekujul Waaks, alla kuvvõ. Nimi panti õnnõ Vahtsõliinan, algkujul Waaks, küländ suurõlõ suguvõsalõ Tammõ, Tabina, Suurõ-Kolodavitsa ja Marga külän. Nime saajidõ esiesä oll’ Tammõ Jakob, kink kõgõ vanõmb poig oll’ Marga Juhan, nelläs poig Kersnä oll’ alussõpandjas perre Kolodavitsa harulõ, poja Andre, Jakob ja Tann’o elli Tammõ kandin. Jakobi poja olli sündünü 1735. ja 1750. aastaga vaihõl ja nimepandmisõ aos 1820... Vaata lähemalt ›
0
5. Keskmäne kooliigä Säändsen iän teküs opjil joba kohus ja tiidmine, et koolin piät käümä. Esiasi, kas tuu miildüs vai mitte. Ku hinde kõrran, sis iks miildüs. A ku opitust arvo ei saa ja esi väega ei opi kah, sis ei taha inämb kuuli minnä. Tuud, et latsõl om koolistress, piät nii vanõmba ku oppaja mõistma tähele panda, ja tedä tuust üle avitama. Päämine avitaminõ omgi latsõlõ koolitükü selges tetä.... Vaata lähemalt ›
0
1986. aasta 19. hainakuu Tüürahva Elo kirotas Võro müüblivabrikust. Sektsioonkappõ «Võro NEO» tetäs ütsät esi variantsi. Egä päiv tegevä meistri 28 täüsparti sainu, 25 sohvalauda. Võro tarõkraamil om välähpuul kodovabariiki kah hää minek. * * * 17. hainakuul 1987 kuuli katõkõrdnõ olümpiävõitja Palusalu Kristjan. Puhtõ olli 23. hainakuul ja Tal’nah sai tuust ärsaatmisõst rahvalik mälehtämise ja leinä teedäandminõ. 21. hainakuu Tüürahva Elo kirotas, et keväjä sai Varstu sovhoosi Krabi osakunnast... Vaata lähemalt ›
0
ARBMA ARHANNA SANDRA om 14-aastaganõ Räpinä tütrik, kiä noorõlõ iäle kaemalda om saanu umma lauluhellü ja esinemist vällä näüdädä mitmõl riikevaihõlisõl konkursil. No kõnõlõs tä umist tegemiisist ja umast ilmanägemisest lähkümpä. * * * Kost su laulmistii algusõ sai? Laulma naksi joba umbõs kolmõaastadsõlt. Imä laulsõ mullõ õdagist unõlaulõ, nii eesti ku inglüse keelen. Ku olli joba nelä-viieaastanõ, kai hulga Disney filme ja laulsõ noid laulõ, miä olli filmen. Noid... Vaata lähemalt ›
0
Raamatidõ lugõmisõga om nigu trenni tegemisega: ku tuud pikkä aigu tennü ei olõ, sõs lätt tujo kah kõrrast kehvembäs. Õkvalt ku trenni vai lugõmisõ lõpatat, tulõ jälki vahtsõt vunki mano. Parhilla om mul poolõlõ kolm raamatut. Pia lõpõta raamadu «Tõde ja õigus» neländä osa lugõmisõ. Seo raamat om huvitav tuuperäst, et esiki ku tegevüs käü sada aastakka tagasi, omma pall’o teemä täämbädsel pääväl kah tähtsä. Om seo sõs murõ rahaga... Vaata lähemalt ›
0
Seo luu vägimiist tiid egäüts meist. Seo om mi rahva kangõlanõ, kinkalõ või anda nimes Ants, Andres vai Toomas. Kuis tahati. Kasvai Nipõrnaadi! Timä vapa henge ei suta kiäki õga miski kinni pitä, timä tahtmiisi saa-i alla tsurmi, tälle saa-i sõnnu suuhtõ toppi, ammuki sõs mõttit päähä panda. Timä esi pidä hinnäst vannu ja õigidõ eestläisi võrdkujos, kink pääle olõs vana Lembitü esi uhkõ. Selle et timä esi om! Hingelt... Vaata lähemalt ›
0
Kangsti küläselts pedä hainakuu 25. pääväl umma 25. sünnüpäivä. Tuu omgi õkva jakapäiv ja tuul aol olõmi joba 12 aastat pedänu ütte küläpitu, kas kodukandipäivä, küläpäivä vai niisama tandsuõdakut. Sünnüpääväl kõnõlõmi, miä 25 aasta joosul seltsil tettü, tuud kimmäle võru keelen, ja kaemi, kullõmi tervitüisi, midä olõmi pallõlnu lava pääl lauldõn, tandsin, trummi lüvven vai muud muudu edesi anda. Pidu käänd rohkõmb tandsulisõs Varstu naisi rahvatandsurühm Pääsusilm, keä tähistäs 20.... Vaata lähemalt ›
0
12. hainakuul oll’ perämäst kõrda püüne pääl Tal’na Võro seldsi tiatritrupi Tungõl etendüs «Kreutzwaldi tii Kalõvipujani». Tükü om kokko säändü ja lavastanu Valgu Jaanis, teksti kundikava tegemise man om tä tarvitanu kunstmudsu api. Perämäne etendüs oll’ tähendüsega, selle et tükü mängmist alostõdi kah saman paigan: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumin. Tõistmuudu oll’ perämäne etendüs tollõ poolõst, et taad mängiti tarõn seen, õkva peris Lauluesä elotarõn. Nii sai õkva õigõn paigan... Vaata lähemalt ›
0
Suvi tuu Võro liina mitmit festivalõ ni tõisi suuri ettevõtmiisi. Minevä nädäli oll’ Võro perimüstandsu festival, 25–26. hainakuul tulõ latsifestival. Kolepi küläst peri katsigu sõsara Rätsepä Kristi ja Krista omma joba mitu aastat noil sündmüisil olnu priitahtligu abilidsõ. Uuri, kuis näge vällä priitahtligõ tüü. Priitahtligu tüüga alosti sõsara koolin. No omma nä uma kodokandi ettevõtmiisilõ üten avitanu joba aastit. «Opsõmi koolin turismindust, üts osa opmisõst om üritüisi kõrraldaminõ. Oppaja paksõ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Põhjarannik
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Lääne Elu
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.07.2026 04:06
Viimane uuendus: 03:46.
Uudiste reiting uuendatud: 04:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
