10 koht 0
Aastit tagasinõ lugu. Maal eläjä latsõ lõpõtiva kodukotusõn põhikooli. Edesi tulle liina kuuli minnä. Kes liinalõ ligembäl ja kon bussi häste liiksõ, saiva bussiga liina sõita. Kavvõmbast kotusõst tulle liina elukotus otsi. Tuu es olõ väega lihtsä asi. Olle hää, ku liinan elli mõni sugulanõ. Mi perre latsõl Riial elli liinan tädi Heldi mehe Eediga. Näil hindäl latsi es olõ. Riiat hoiõti sääl häste. Tädi Heldi olle väega tubli pernaanõ. Tä tekk’ kõgõ hoolõga süvvä. Miis Eedi käve egä lõunaaigu kotun söömän..
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Uma Leht
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1537. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis.2026/ukraina-kalender Vaata lähemalt ›
0 värske
Esimest korda sel aastal esitasid Venemaa sõltumatud meediaväljaanded Mediazona ja Meduza 9. mail hinnangu Venemaa sõjaliste kaotuste kohta Ukraina sõjas, edastas väljaanne Kyiv Independent. Vaata lähemalt ›
0 värske
KOGU TÕDE MÄNGUST | Pärnu oli tubli. Aga kas nii tubli, et neid võitnud Tartut finaalis favoriidiks pidada? Vaata lähemalt ›
0
Emadepäev on südamlik ja tähenduslik püha, millega austatakse ja tunnustatakse emasid ning emaks olemist. Eestis, nagu paljudes teistes riikides, peetakse emadepäeva mais, täpsemalt iga aasta teisel pühapäeval. See on päev, mil väljendatakse tänu ja armastust oma ema, vanaema, kasuema või muu ema rollis oleva naise vastu. Emadepäeva traditsioonid on ajas arenenud, omandanud erinevaid vorme ning ... Vaata lähemalt ›
0
KÕVA SÕNA“ on Viimsi Uudiste igapühapäevane rubriik, milles avaldame kirjanduses, meedias või sotsiaalmeedias viimsilastelt või viimsilastest ilmunud seisukohti. “Ootan juba pikisilmi neid ilusaid suvepäevi, mil saan Viimsis oma kodurannas nautida enda loodud jäätist.” Susanna Helena Toom, Viimsi Teataja 08.05.26 Tunnuspilt: tehisintellekti genereeritud visuaal Loe samal teemal: “TalTechi tudengid tõid turule oma jäätise” Kui lugu meeldis, ... Vaata lähemalt ›
0
Emadepäeva eel korraldatud joonistusaktsioonist «Minu emme on superkangelane» kujunes üle-eestiline ettevõtmine, kus osales üle 2000 lapse. Algatuse käivitas disainitootemargi Black Giraffe eestvedaja Kairi Pajo. Oodati paarisadat pilti, kuid lõpptulemus ületas ootusi üle kümne korra. Vaata lähemalt ›
0
Viimsi Uudised kutsub viimsilasi saatma fotosid siinsest elus-olust, inimestest, loodusest ja loomadest. Nädala jooksul laekunud fotodest avaldab toimetus igal pühapäeval meeleolukamaid. Fotosid (suurema hulga ja mahu korral linke nende allalaadimiseks) ootame meilile toimetus@viimsiuudised.ee või Facebookis @viimsiuudised. Käesoleva nädala foto autor on Kilvar Kessler ning pilt linavästrikust on tehtud Rohuneemes. Kui lugu meeldis, siis palun toeta ... Vaata lähemalt ›
0
Tartu Ülikool Maks & Moorits, kes oli end Eesti-Läti korvpalliliiga põhiturniiri võiduga (ja lõpuks teise kohaga Valmiera järel) mänginud tänavuseks koduliiga suursoosikuks, leidis end Pärnu Transcomi vastu kuristiku äärelt, sest poolfinaalseerias kaotati esimesed kaks mängu. Ent sellest seisust tuldi välja ning võideti seeria ikkagi 3 : 2. Vaata lähemalt ›
0
Eesti käsipallimaastikul jätkub Põlva Serviti valitsusaeg, kui Lõuna-Eesti meeskond alistas reedel kolmandat korda Mistra, seekord tulemusega 31:20 ning krooniti 11. järjestikust korda meistriks. Vaata lähemalt ›
0
Kui Tallinnas tuuakse 9. mail sõjaväekalmistul seisva pronkssõduri ette tuhandeid punaseid nelke ja sadu küünlaid, siis Narvas ja selle lähistel on lausa mitu kohta, kuhu lilli viia – ka siis, kui mälestusmärki ennast pole enam olemaski. Vaata lähemalt ›
0
5 toataime, mis tõmbavad ligi head õnne, tervist ja rahu foto : Canva Toataimed ei kaunista üksnes kodu – õigesti valitud ja paigutatud taimed võivad mõjutada ka meie enesetunnet, tuua ruumi rohkem rahu ja parandada kodu energiat. Paljud taimed on iidsetest aegadest seotud hea õnne, tasak Vaata lähemalt ›
0
Pärnu Transcomi korvpallimeeskond juhtis poolfinaalseeriat põhiturniiri võitja ja tiitlisoosiku Tartu Ülikool Maks & Mooritsa vastu 2:0, aga peab nüüd vaatama, kas õnnestub pronks kätte saada. Vaata lähemalt ›
0
DELFI VIDEOD PORTUGALIST | Jürgenson ja Virves läbisid mudarallit. „Kohati olnuks lihtsam paadiga sõita“ Vaata lähemalt ›
0
Energeetiline puhastus: 6 lihtsat viisi, kuidas kodu halvast energiast vabastada foto : Canva Kas sul on kodus viimasel ajal kuidagi raske või rõhuv tunne? Võib-olla oled just kolinud uude elukohta, aga ei tunne end seal veel päriselt koduselt? Sellistel hetkedel võib abi olla kodu energeetilisest puhastamisest. Energeetilist puhastust tehakse sageli siis, kui kodus on olnud pingeline periood, lahkuminek, lein, korduvad halvad unenäod või lihtsalt tunne, et ruumi õhkkond vajab... Vaata lähemalt ›
0
Pärnumaal Jõulumäe Tervisespordikeskuses toimunud murdmaajooksu Eesti meistrivõistlustel võidutsesid Deniss Šalkauskas ning Laura Maasik. Vaata lähemalt ›
0
Kruiisilaeva hantaviiruse puhang Eestile ohtu ei kujuta. Küll aga tuleks keldrite, pööningute, suvilate ja muu taolise koristamisel kanda respiraatorit ja eelistada märgkoristust, et vältida Eestis levivatesse hantaviirustesse nakatumist, vahendab „Aktuaalne kaamera“. Vaata lähemalt ›
0
TÄISPIKKUSES | Vaata uuesti Tartu Ülikool Maks & Moorits - Transcom Pärnu kohtumist! Vaata lähemalt ›
0
Venemaal Moskvas toimus täna laupäeval Punasel väljakul iga-aastane võidupüha paraad, mis oli julgeolekukaalutluste tõttu tavapärasest oluliselt tagasihoidlikum. Pärast arvukaid Ukraina droonirünnakuid ei esitletud paraadil esimest korda pea kahe aastakümne jooksul sõjatehnikat. Venemaa president Vladimir Putin käsitles oma kõnes pikalt ajalugu ja väitis taas, et Venemaa võidab sõja Ukraina vastu, mida ta, nagu ikka, nimetas sõjaliseks erioperatsiooniks. ... Vaata lähemalt ›
0
Uma Leht
Võrokeelist vai hinnäst võrokeelitses nimmavat muusikat tulõ täämbädsel pääväl internetti keriden küländ tihtsäle ette. A inämbüisi om naidõ vahtsidõ laulõ man väega kõvva tunda kunstmudso kätt, miä tege laulu ümärikus, paiguldõ õkva säändses, nigu oodõtas, a ku nakkat täpsempä kaema ja kullõma, ei saa õigõlõ midägi arvo. Massin iks ei mõista periselt luulõta ja ei mõista timä kiiltki niipall’o, nigu hüvvi laulusõnnu jaos vaia olnu. Tuuperäst om Veriora Raudvara ildaaigu... Vaata lähemalt ›
0
Edimädsel lehekuu pääväl Lasval olnul 23. Võro maakunna maatiatridõ pääväl tull’ päiv vällä ja ilm läts’ mõnusalõ lämmäs. Kas hulga tiatritükke mängmine ja pall’o kaemishuviliidsi võivaki olla säändse ilmamuutusõ põhjus? Timahavadsõl maatiatridõ pääväl jäi silmä mitu asja. Mitmõn tükün leivä päält vanno tegijide üten noorõ. Mullõ paistu, et tuu tõi tükkele õkva särtsü mano. Ka hindajilõ jäivä noorõ silmä, nii mitmõlõgi anti hää näütlejä preemiä. Esierälidselt jäi silmä Lasva latsiaia... Vaata lähemalt ›
0
Egä massinaga, miä inemise asõmõlõ tulõ, jääs mi ütiskund kõrrast inemises olõmisõst kavvõmbalõ Olõ viimätsel aol nännü, et sääl, kon vanast inemine hellü tekk’, inämb hengekeist olõ õi. Ma ei kõnõlõ siin vannuinemiisi, kuiki jah, noid kah jääs veidembäs. A päält tuu, et Peetrus tutviid kõrrast hindä manu kuts, jätetäs inemiisi egält puult veidembäs, selle et nii ollõv keremb egäsugudsõ as’a tettüs saia. Vabahus, võrdsus ja üttemuudu olõminõ! A sis... Vaata lähemalt ›
0
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
Ma kuuli raadiost, et seo aasta hõigatas üle Eesti vahtsõst vällä aasta imä. Tuu jaos piät olõma pere üles kasvatanu vähämbält neli last. Või jo targuta tuu üle, kas piät mõnõ imä tõisist korgõmbalõ nõstma. Muidoki omma inämbüs imä väärt, et näid tähele pantasi. A illos om iks kaia, ku latsõ ja latsõlatsõ umma immä tennäse ja kitvä. Tuud hääd sõnna om egäpäävätseh eloh niigi veidü. Massa-i sõs tuuperäst tunnustamist... Vaata lähemalt ›
0
22.–23. mahlakuuni oll’ Tarton Ahhaa keskusõn opilaisi tiidüstöie riikligu konkursi lõppvuur. Parõmbidõ töie hulka valiti timahavva kats Võromaa ja võro keelega köüdetüt tüüd. Tarto Waldorfgümnaasiumi opilasõ Iva Tuulõ põhikooli praktilidsõ tüü teema oll’ Saarõ Anti raamadu «Pärt ei oska saltot» tõlkminõ eesti keelest võro kiilde ja sisselugõminõ audioraamatus. Tuulõ tahtsõ, et timä 8. klassi praktilinõ tüü olõs köidet võro keelega, tuust tull’ mõtõ midägi ümbre panda. «Ütsindä ümbrepandminõ tundu terve... Vaata lähemalt ›
0
Parhilla om väega muudsas aoviitmises kuulutõt mol’otaminõ. Ega hindälgi olõ õi mitä tuu vasta ku rassõ tüü vaihõlõ kipõn taivapilvi vahti. A ku tuu mol’otaminõ tüküs egäpäävätses laiskusõs vinnümä, om õks kuri kar’ah. Lännü suvi tahtsõ ma umah aiah juurigupindre viirde kipõn kunsti tsusata. Mul klaar pilt silmi iih, kuimuudu ilovikur mängmä panda, a tuu jaos oll’ vaia paar kõvva pulka maa sisse lüvvä. Kõmpsõ uma taadu mano, kiä pingi... Vaata lähemalt ›
0
Joba viiendät kõrda tulõ vahtsidõ võrokiilside laulõ võistlus Uma Laul. Võistlusõlõ oodõtas umakiilsit ja umaluuduisi vahtsit laulõ vabal teemal. Laulu võiva olla nii vahtsõaolidsõ ku perimüsligu: tundõlidsõst viiest flamenkoni, regivärsist hiphopini. Muidoki või laulõn olla kokko köüdet vana ja vahtsõnõ (nt regilaul, miä kõnõlõs parhillatsõst aost). Laulõ oodõtas konkursilõ 23. süküskuus 2026. Üts autor või võistlusõlõ saata kooni viis laulu. Saadõtuisi laulõ hulgast valitas vällä nuu luu, miä saava edesi. Vaata lähemalt ›
0
«Katõ latsõ esä, Vahtsõliina muusigakooli lüükpilli ja bassi oppaja, ansamblitegijä tan. Muid ammõtit om viil: dirigent Puiga segäkoorin ja muusigaoppaja Setomaa kuulõ Meremäe opikotussõn.» Õkva nii ja säändsen järekõrran kõnõlõs hindäst Talviku Ermo. Pillimehetüü jätt tä hoobis nimmamalda. Ermo käe all toimõndas Vahtsõliinan neli nuuriansamblit, miä olõ-i väikun kotussõn ja veeremaal peris harilik asi. Minevä kuu alostusõn kävevä kõik nuu bändi Põlvan nuuribände festivalil ja ansambli Krõps tull’ säält kod Vaata lähemalt ›
0
Noorõn tüüti ja opsõ ma pääliinan ja kõik mu sõbra es kõnõlõ muust, ku et kuis nä suumlaisiga ärri teivä, ku odavalt nä midägi saiva ja miilidsä iist pagõsiva. Edesi kolisi ma elämä Võrumaalõ. Tihti sõitsõ siski pääliina, et ummi vannu sõpru nätä. Jutt oll’ näil iks sama ja keerel’ suumlaisiga äri tegemise ümbre. Inne bussi pääle minekit hulksõ niisama liina pite ümbre. Viru uulidsa pääl tull’ mu manu üts... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.05.2026 03:42
Viimane uuendus: 03:24.
Uudiste reiting uuendatud: 03:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)