3 koht 0
Selgunud on naiskirjanduse auhinna kandidaadid. Aliis Aalmann, „Kes aias“ (Hunt) Brigitta Davidjants, „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ (Loomingu Raamatukogu) Eva Koff, „Õhuskõndija“ (Varrak) Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast“ (Loomingu Raamatukogu) Murca, „Kaks hunti“ (Hunt) Heneliis Notton, „Tähed Agnesele“ (Kultuurileht, sarjas „Värske raamat“) Berit Petolai, „Hele, tuisklev ja nimetu“ (Hunt) Carolina Pihelgas, „Ikka veel“ (Lünk) Johanna Roos, „Tsükkel“ (Kastani Tänava Kirjastus) Andra Teede, „Lind
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Neljapäeval valitses Wall Streetil võimas ostuhuvi, kui tehisintellekti võidukäik ja Pekingis alanud Donald Trumpi ning Xi Jinpingi tippkohtumine lükkasid peamised aktsiaindeksid uute kõigi aegade rekorditeni. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ungari uus peaminister Péter Magyar (pildil) ütles, et tema valitsus kutsus Venemaa suursaadiku pärast massiivset droonirünnakut Ukraina-Ungari piiri lähedal vaibale. Vaata lähemalt ›
0 värske
Donald Trump armastab suuri lavastusi, kuldseid treppe, sõjaväeorkestreid, kaameratele lavastatud käepigistusi ja „ajaloolisi“ saabumise hetki. Kuid geopoliitika ei ole tõsielu saade ja Hiina president Xi Jinping ei ole mees, kes nõustuks jääma kõrvaltegelaseks Trumpi poliitilises telesarjas, kirjutab endine poliitik ja sõjaväelane Jüri Toomepuu. Vaata lähemalt ›
0 värske
Neljapäeva õhtul toimus Viinis Eurovisiooni lauluvõistluse teine poolfinaal, kus 15 riiki võistlesid kümne finaalikoha nimel. Eesti aja järgi kell 22.00 alanud saates astusid lavale ka mitmed tänavused favoriidid. Loe Elu24 blogist, kuidas meeleolukas õhtu möödus! Vaata lähemalt ›
0 värske
Eelmise aasta alguses Paide muusika- ja teatrimajas kohviku avanud Põhja-Sakala valla osaühingul Kildu Grupp on tekkinud Paide linna ees tuhandetesse eurodesse ulatuv võlgnevus. Ettevõtte kinnitusel töötatakse selle nimel, et võlg kustutada. Vaata lähemalt ›
0 värske
«Alati on läinud hästi, mõnusalt ja lõbusalt,» ütles Aare Ehandi kolmapäeval enne starti. «See tunne kestab päevi.» Vaata lähemalt ›
0 värske
Karksi kandis Hirmukülas murdsid hundid neljapäeva hilisõhtul talumaja juures koera. Peremehe sõnul oli reede hommikul koerast järel vaid osaliselt söödud korjus. Vaata lähemalt ›
0 värske
Miks on nii, et inimesed sageli võõrastega suheldes naeratavad, näitavad sõbralikkust ja on lahked, lähedastele teevad aga solvavaid märkusi või on lausa füüsiliselt vägivaldsed? Vaata lähemalt ›
0 värske
KAART | Merehooaeg on käes. Sadamate hinnad ja teenuste valik panevad paadiomanikud valiku ette Vaata lähemalt ›
0 värske
Sel nädalal alanud ja terve maikuu kestev kaitseväe suurõppus Kevadtorm on sellisel kujul toimunud juba 2003. aastast, kuid jääb nüüd ajateenistuse reformi tõttu viimaseks. Tänavuse õppuse juht kolonel Aron Kalmus rääkis, et tulevikus võivad suurõppused toimuda hoopis muul ajal, ka talvel. Vaata lähemalt ›
0 värske
Rahapesu andmebüroo (RAB) «ristiretk» ebamugava firma ja teda esindava advokaadi vastu lõppes fiaskoga – firmalt 105 000 euro trahviraha kasseerimise asemel tuli RABil vastaspoole kohtukulud kinni taguda. RABi hinnangul on otsitud intriigi sealt, kus seda pole. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tallinnast Võrumaa metsade vahele kolinud Pille Malkov ei kujutaks enam pealinnaelu ette – ta koob koerakarvadest sokke, ehitab maa-aluseid kasvuhooneid ja usub, et inimene peaks võimalikult palju oma kätega tegema. Vaata lähemalt ›
0 värske
Viimsi vallavolikogu liige ning Randvere külavanem Jaak Sepp avaldas tänavu aprillis memuaarteose „Ellujäämiskursus“. Memuaarides meenutab Jaak Sepp ausalt oma kolmeaastat teenistus nõukogude sõjalaevas aastatel 1987 – 1990. Raamatu ilmumise puhul intervjueeris autorit samuti N. armees sundajateenistuse läbinud Ivo Rull. Kas omale demblialbumi tegid? Ei, see jättis mind täiesti külmaks. Mõttetu pokazuhha, millel tegelikkusega vähe pistmist. ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Neljapäeval toimunud Eurovisiooni teise poolfinaali rahvahääletuse kuulutasid lõppenuks Kihnu saare elanikud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Õpetajate hinnangul ei lahenda järgmisel aastal kavandatav palgatõus süvenevat kriisi hariduses ning üha rohkem spetsialiste lahkub koolist parema tasu nimel. Vaata lähemalt ›
0 värske
TUNNE TEADLAST | Triinu Tapver_ majandust ei saa mõista ilma loodusseadusi tundmata Vaata lähemalt ›
0 värske
Kõrgeima taseme naiste tenniseturniiril Roomas pääses esimesena finaali maailma neljas reket Coco Gauff, kes alistas kahes setis rumeenlanna Sorana Cirstea (WTA 27.) 6:4, 6:3. Vaata lähemalt ›
0 värske
Täna õhtul toimub Viinis Eurovisiooni lauluvõistluse teine poolfinaal, kus 15 riiki võistlevad kümne finaalikoha nimel. Eesti aja järgi kell 22.00 algavas saates astuvad lavale ka mitmed tänavused favoriidid. Jälgi Elu24 otseblogist, kuidas meeleolukas õhtu möödub! Vaata lähemalt ›
0 värske
Laupäeval, 9. mail esinesid Toronto Agricola kirikus kontsertiga Estonia Koor ja ooperitäht metsosopron Kristina Agur. Koorijuhataja Ingrid Silm, orelil ja klaveril saatis Erik Kreem. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Rein Joasoo oli trummimees, kes ei jäänud kunagi hiljaks, aga lahkus siiski liiga vara. Trummar on bändi mootor ehk süda. Tunnistus selle kohta, et Rein oskas meid koos hoida, on 40 aastat tuhandeid ühiseid kontserte, peale selle mitu plaaditäit eesti muusikaajaloolisi salvestisi. On loendamatu hulk teisigi muusikakoosseise, mis kenasti tema löökpilli järgi tantsisid. Singer Vingerile oli ta selgelt ja kaugelt rohkem kui lihtsalt trummar. Tegemist oli dirigendiga, tänu kellele meie... Vaata lähemalt ›
0
Virumaal Küti vallas Inju-Aruvälja külas sündinud Kalju Saaber ei näinudki oma isa, kelle punased olid maha lasknud. Kolme poega kasvatas leseks jäänud ema ning talumeheoskusi ja -tarkusi tuli poisil omandada onu juures elades. Mälestustesse jätsid jälje vanadest riietest tehtud tuulepluusid, metsavendade öised visiidid, leivasabad, puskarikeetmine ja sundkollektiviseerimine. Hea jutuga vanaemast Anettest sai Saaberi hilisemate teoste vanaperenaiste algkuju. Raamatuid oli kodus napilt. Seda suurem näis vaim Vaata lähemalt ›
0
Enne kui panin tähele tõttava Katarina Bonnevieri lehviva jaki värvilisi hõlmu või pigimustast nahast mootorrattapükse ja vesti, märkasin tema olemuse eredust, mis ei vähenenud ka hetkel, mil ta astus hämarasse kohvikusse. Bonnevieri teosed ja loomingulise koosluse Mycket tegemised lähtuvad soolisuse ja ligipääsetavuse teemalistest arhitektuuriaruteludest. Ta rõhutab, et arhitektuuris on vaja rohkem mängida öö ja narratiividega ning arhitektuuri tuleb suhtuda kui elavasse organismi. Aprillis pidas ta meie k Vaata lähemalt ›
0
Osalesin teoreetilise bioloogia kevadkoolis, mis oli järjekorras juba 52., toimus seekord Viidumäel Saaremaal ning kandis teemapealkirja „Pool-looduslik“.1 Üles ma seal ei astunud, aga pärast kevadkooli sugenesid järgmised mõtted. Otsene ja kaudne Tavapruugis eristatakse tehislikku ja looduslikku tihti teljel inimese tehtu vs. muul moel tekkinu. Mõnel piiratud praktilisel eesmärgil ajab see eristus asja ära. Aga kui me hakkame lähemalt ja sisulisemalt juurdlema, siis pole sellisest eristusest palju abi (nag Vaata lähemalt ›
0
Tehis ja päris, looduslik ja kunstlik ei ole vastandid. Vastandumine eeldab puhast substantsi, aga kui need on juba ammu teineteist nakatanud, siis – mis millele vastandub, kus on piir? Loovus ja vastutus Kõlab ehk õõvastavalt, aga inimene on hübriidolend: meie mõtted on bioloogilised, aga kujutlused tehnoloogilised. Keel ise, üldse kogu kultuur, on tehislik süsteem, kuid selles väljendub päris kogemus – seega ei tähenda tehis ainult ja alati elutut. Aed on... Vaata lähemalt ›
0
Charlotte Weitze „Rosaarium“ on üks meeletult kihiline ja veider maailm. Siin kohtuvad intsest, kväärbotaanika, mütoloogia, legendid ja maagiline realism ühes suguvõsaloos, mida asustavad tegelased on kas taim-inimesed või inimtaimed või taimsed inimesed või taiminimesed. Esimesel lugemisel mõjus romaan mulle ebameeldivalt, kohati isegi eemaletõukavalt. Ma ei osanud midagi peale hakata selle loodud veidra kirjandusliku ökosfääriga. Teisel korral aga mõistsin, et teos räägib tegelikult mittekuulumisest, üksi Vaata lähemalt ›
0
Minul, pikalt looklevate luulelugude punujal, on ometi keeruline sõnadesse panna seda elevat ja ülevat tänumeelt ning au, mida tundes ma siin praegu teie ees seisan! Olen rõõmus ja otsatult tänulik! Aitäh! See tunnustus on minu jaoks omamoodi kinnitus, et olen toiminud õigesti, kui olen lähtunud hinge tungist kirjutada – teinud seda igapäevatööle lisaks, igapäevaste toimetuste keskel ja sees olles; et olen püüdnud oma loometööga mõjuda innustavalt oma tütardele, näidates neile,... Vaata lähemalt ›
0
Õnnelik on päev, mille fragmendid moodustavad terviku ja mille veerel saabub suur rahu homse suhtes. Seda, kas ees ootab tõepoolest õnnelik päev, keegi muidugi ei tea. Ega teadnud minagi, kui sõitsin Viljandisse Johann Köleri kolmele näitusele. Sõitsin mõneti murelikult, sest polnud saanud osa võtta Eesti rahvuskangelase oreooli omandanud kunstniku 200. sünniaastapäeva avapidustustest ega talle pühendatud Viljandi kunstikooli 200 küünlaga maastikuhäpeningist ja (kunsti)ajalookonverentsist. Teadsin, et samut Vaata lähemalt ›
0
Märtsi algul Jaapanit külastades oli mul soov kogeda filmikunstis midagi huvitavat. Plaan oli külastada mõnda vähestest alles jäänud Tōkyō pinku-eiga kinodest, kus näidatakse siiani 1970ndatel ja 1980ndatel toodetud soft-pornofilme. Ent saades teada, et need on peamiselt kiimas vanameeste lantimiskohad, mille tagaridades kuuldub kummalisi lirtsuvaid hääli, lõin kõhklema ja plaan jäi katki. Jõudsin omadega hoopis Shibuyas asuvasse animekinno Humax, kus pesitseb teistmoodi hirmus inimliik – teismeealised paad Vaata lähemalt ›
0
Vestlusringis arutlevad Soome dekadentsiuurijad Viola Parente-Čapková ja Riikka Rossi ning Eesti kunstiteadlased Lola Annabel Kass ja Ragne Soosalu fin de siècle’i esteetika olemuse, Põhjamaade ja Eesti dekadentsi eripära üle ning räägivad naiste ja dekadentsi seostest. Kuidas jõudsite dekadentsi teemani, mis on teile seejuures oluline? Viola Parente-Čapková: Minu teekond dekadentsi juurde algas keskkoolis, kui lugesin Charles Baudelaire’i. Nii seisis kõige alguses prantsuse dekadents. Samal ajal avastasin. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.05.2026 00:56
Viimane uuendus: 00:46.
Uudiste reiting uuendatud: 00:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
